Leidsid 9 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Pivot diagrammi moodustamine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
diagram, diagrammi, pivot, drop, here, chart, sammul, field, sektor, graph, kursor, date, series, excel, arvjoonis, kujundite, diagramme, excelis, microsoft, veerg, veeru, tabeliga, grupeerida, failis, menüü, pivottable, määrama, category, fields, items, revenue, sektordiagrammTöölehel olevate andmete põhjal koostab Excel ka diagramme ja makrosid ning töötab kirjete või väljadena üles ehitatud andmebaasiga. Exceli faile nimetakse töövihikuteks. Üks töövihik mahutab nii palju lehti, kui parajasti mälusse mahub, ning need lehed on omavahel seotud nagu märkmikulehed. Lehed võib jagada töölehtedeks (tavaline arvutustabeli leht) ja diagrammilehtedeks (spetsiaalne leht ühe diagrammi hoidmiseks). Enamasti tuleb töötada töölehtedega, millest igaühel on täpipealt 65 536 rida ja 256 veergu. Read on nummerdatud ühest 65 536-ni, veergude tähiseks on tähed. Kõige esimene veerg on A, kahekümne kuues veerg Z, kahekümne seitsmes AA, viiekümne teine on AZ, viiekümne kolmas BA ja nii edasi kuni 256. veeruni (milles tähis IV ei ole mitte rooma number, vaid tähekombinatsioon!). Rea ja veeru ristumiskohta nimetatakse lahtriks
.................................................79 Diagrammide loomine..................................................................................................................79 Kuidas töölehe andmeid diagrammil kujutatakse ....................................................................79 Diagrammiriistad ...................................................................................................................... 80 Diagrammi vaate muutmine......................................................................................................80 Diagrammitiitlite lisamine.......................................................................................................... 80 Diagrammi kohandamine..........................................................................................................81 Üksikute tulpade vormindamine............................................................................
kategooria sageduse absoluutarvud vaid proportsioonid. Seetõttu on mõistlik sagedustabel järjestada kategooriate suuruse järgi ning välja arvutada ka protsendid: Kooli jõudmiseks kasutatavad transpordivahendid Tänapäeval, kus andmete käsitlemisel kasutatakse üha laiemalt arvuteid, hakkavad eelpool mainitud tabelid aga tasapisi kasutusest kõrvale jääma, sest arvuti võimaldab ühe sammuga lisaks proportsioonide väljaarvutamisele koostada ka diagrammi, mis neid proportsioone illustreerib. Koostame TULPDIAGRAMMI, kus iga tulba kõrgus on proportsionaalne vastavasse kategooriasse kuuluvate õpilaste arvuga: Kategoriaalsete andmete proportsioonide illustreerimiseks kasutatakse ka SEKTORDIAGRAMMI. Siin on ring jagatud sektoriteks nii, et iga sektori suurus on proportsionaalne antud kategooria sagedusega. Tulpdiagramm on ülevaatlikum juhul, kui me tahame võrrelda erinevate kategooriate sagedusi
unikaalne ja ei saa olla NULL. FOREIGN KEY - antud veerg või veergude kombinatsioon on välisvõti (mingi teise tabeli primaarvõti) REFERENCES - näitab ära , missuguse teise tabeli primaarvõtmega on tegemist TABELI STRUKTUURI MUUTMINE: 13 ALTER TABLE tabeli nimi {ADD {COLUMN veerud formaat [NOT NULL] [CONSTRAINT index] | ALTER COLUMN veerud formaat | CONSTRAINT multifieldindex} | DROP {COLUMN veerud I CONSTRAINT indexname} } Näide : ALTER TABLE tudeng ADD column sugu text(1); ALTER TABLE tudeng Alter column kursus text(15); ALTER TABLE tudeng DROP column kursus; TABELI EEMALDAMINE : DROP TABLE table_name; Tabeli eemaldamisel kustutatakse tabel koos andmetega, kui need juhtuvad tabelis olema, enamuses andmebaasisüsteemides reeglina hoiatust kustutamisele ei eelne. ANDMETE SISESTAMINE: INSERT INTO tabeli nimi (veerud) SELECT mida valida FROM kust valida
Võtmeväljaks võib määrata olemasoleva välja või võib lasta andmebaasisüsteemil Access see ise luua. Access- lihtne ja vajalik 11 Olgu eesmärgiks luua lihtne andmebaas, mis koosneb sugulastest. Esimese välja nimetus olgu Isik_ID ning välja tüüp AutoNumber. Selle omadus Format=0000, lisab ette nullid, kui number on väiksem kui neljakohaline. Teine välja nimetus olgu Nimi ning tüübiks Text. Selle omadusteks on Field Size=15 ja Required=Yes, mis tagab, kui minna andmete sisestamisel sellest väljast tabulatsiooniklahviga üle, väljastatakse veateade. Sageli võivad väljatüübid jääda oma vaikeväärtuste juurde, kuid alati on mõttekas neid kohendada vastavalt oma vajadustele. See aitab hoida kokku arvuti mälu ning piirangute sisestuseeskiri, vaikeväärtus ja väärtusreegel seadmisega tagatakse andmete sisestamise õigsus. Nagu eelnevalt sai mainitud, peab olema igal tabelil võti
Tallinna Pedagoogikaülikool Matemaatika-loodusteaduskond Informaatika osakond Martin Sillaots Projektijuhtimise e-konspekt Magistritöö Juhendaja: Peeter Normak Autor: ............................................................ “ ....... “ ................... 2003 Juhendaja: ..................................................... “ ....... “ ................... 2003 Osakonna juhataja: ....................................... “ ....... “ ................... 2003 Tallinn 2003 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................
Sisukord Eessõna Hea õpilane! Microsofti arenduspartnerid ja kliendid otsivad pidevalt noori ja andekaid koodimeistreid, kes oskavad arendada tarkvara laialt levinud .NET platvormil. Kui Sulle meeldib programmeerida, siis usun, et saame Sulle pakkuda vajalikku ja huvitavat õppematerjali. Järgneva praktilise ja kasuliku õppematerjali on loonud tunnustatud professionaalid. Siit leid uusimat infot nii .NET aluste kohta kui ka juhiseid veebirakenduste loomiseks. Teadmiste paremaks omandamiseks on allpool palju praktilisi näiteid ja ülesandeid. Ühtlasi on sellest aastast kõigile kättesaadavad ka videojuhendid, mis teevad õppetöö palju põnevamaks. Oleme kogu õppe välja töötanud vabavaraliste Microsoft Visual Studio ja SQL Server Express versioonide baasil. Need tööriistad on mõeldud spetsiaalselt õpilastele ja asjaarmastajatele Microsofti platvormiga tutvumiseks. Kellel on huvi professionaalsete tööriistade proovimiseks, siis tasub lähemalt tutvuda õppuritele
Andmebaasipõhiste veebirakenduste arendamine Microsoft Visual Studio ja SQL Server'i baasil ASP.NET Tallinn 2011 ASP.NET ASP.NET on .NET raamistiku moodul, mis võimaldab sul luua veebirakendusi, kasutades sealjuures minimaalselt koodi. ASP.NET ei ole mitte ASP (Active Server Pages) uus versioon, vaid täiesti uus lähenemine veebirakenduste loomisele. Erinevalt ASPist ja ka PHPst, mis on peamiselt skriptimise keeled, on ASP.NET lehtede taga olev kood täielikult objektorienteeritud. Seega tuleks ASP.NETi võrrelda mitte PHP vaid JAVA rakendustega. Kasutaja saab, kuid ei pruugi täpselt mõelda HTMLi eripärade peale. Pigem määrab ta, milliseid komponente ta soovib veebilehel näha ning need näidatakse, arvestades vajadusel kasutaja veebilehitseja eripäradega eriti kehtib see mobiilseadmete kohta. Koodi ASP.NET lehtede tarbeks võib kirjutada ükskõik millises .NET keeles. Lisaks veebivormidele on võimalik oma
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.