kunstnik peaks otsima oma teoste motiive ajaloost. "Piima kallav teenijatüdruk" u.1658 "Laua taga uinuv tütarlaps" u.1656 Röntgenanalüüs tõi päevavalgele esmalt tehtud kujutise: tooliga varjatud ukseavas oli algul koer. "Pitsikuduja" u.16651670 Krael ja käte all on näha värvitäppe. "Tütarlaps pärlkõrvarõngaga" u.16601665 Kuulsaim maal, mida on nimetatud ka "Madalmaade Mona Lisaks" Caravaggiolik kontrastsus. Siniste ja kollaste toonide kasutamine, mis on iseloomulik paljudele tema maalidele. Kasutatudkirjandus Krausse, Anna-Carola; "Maalikunsti ajalugu" Koolibri, 2006. lk. 40 Kartna, A. ; Lumiste, M. ; Pihlak E
kirjutamine/saamine/lugemine o Pieter de HOOCH Kujutanud väikseid linnamaju, mis ehitatud punastest telliskividest "NAINE JA TEENIJANNA ÕUES" o Jan VERMEER (van Delft) Tunduvalt hiljem avastatud ja kunstiklassikuks tõstetud maalija "TÜDRUK PÄRLIGA"(ilmselt tegemist ühe tema tütrega, mitte armukesega), "PIIMA KALLAV TEENIJATÜDRUK", "PITSIKUDUJA" Kujutab maastiku vaadetel oma kodulinna Delfit Enda ühtegi autoportreed pole säilinud "KUNSTNIK OMA ATELJEES" Koloriit erineb tavalisest tüüpilisest hollandi koloriidist Kollane, punane ja külmad värvitoonid · NATÜÜRMORT o Seotud eluta loodusega o Kujutatud toidulaudu (rikkalikult kaetud) o Lillevaas, eksootilised puuviljad o W. G. HEDA
a) ,,Taavet" : kontrapostiasend, 5m ja 20cm. Asub firenzes akadeemia galeriis. Keegi - Frans Hals: portreemaalija (naeratused), pintslilöögid on näha. ,,Malle Babbe oli hakanud sellest marmorist juba skulptuuri tegema aga michelangelo segas vahele. Haarlemi nõid" b) ,,Pieta" : kannatus grupp. Surnus kristus ema süles. Esimene signatuur skulptuuril - Jan Vermeer van Delft: ~35 maali, 1 aasta=1 pilt, ,,pitsikuduja" (kollane-sinine-valge) (,,michelangelo firenzelane tegi selle"), asub vatikani pea kirikus. 15. Rembrandt c) ,,Medicite hauamonument": mehe keha, imelikud rinnad, ei jõudnud valmis. - PRUUN värv
Hollandi maalikunstis valitsevad pruunikad ja hallikad värvitoonid. väikesed hollandlased: Jan Vermeer van Delft Koloriit erines eredamate ja külmemate toonide poolest teistest Hollandi maalikunstnikest. 17saj II poolel Delfti linnas, säilinud u 30 tööd, kaasajal erilist kuulsust ei omanud. Vermeer avastati uuesti 19.saj Prantsuse kunstnike poolt, seal oli siis keskseks teemaks realism, eriti tööteema. Seda harrastas mees palju: ,,Ketrajad", ,,Pitsikuduja", ,,Teenija piimakannuga". Camera Obscura = varjude rojekteerimine töödele. Selle abil sai teha väga täpseid linnavaateid: ,,Delfti vaade", külmades toonides suur taevas. Harrastas ka maastikumaali. Varasemast loomingust on teada ,,Kupeldaja": elusuurused figuurid; tavaliselt kujutas interjööre 1 figuuriga. Hollandi olustikumaalis kujuneb välja lemmikteemade ring (armastus)kiri, musitseerimine, arsti ja patsiendi kohtumine
Frans Haes 1580-1666 · Kõige vingemate naeratuste maalija · Oli 12 last, armastas viina juua ja kakelda. · Esimene, kes hakkas maailma lahtiste pintslilöökidega · Kuulsaim teos ,,Malle Babbe ehk Harlemi nõid" Jan Vermeer van Delft 1632-1675 · Maalinud 35-40 maali · Tema põhivärvid olid kollane, valge ja türkiis-sinine · 1625 a. ainus signeeritud ja dateeritud teos ,,Kupeldaja" · Kasutas piltide maalimisel camera obscurat · Tema kuulsaim teos ,,Maalikuntsniku ateljee" · ,,Pitsikuduja" ja ,,Tütarlaps pärlkõrvarõngaga" REMBRANDT Hermenz van Rijn 1606-1669 · Sündis Leidenis, jõukas peres, mistõttu sai hea hariduse. · Andekas juba noorena ning asus kunsti õppima Lastmani juurde · 1625 asutab ta oma esimese ateljee · 1632 aastal esimene kuulus teos ,,Dr Tulpi anatoomialoeng" · Tema teostes puudus suurejoonelisus, teosed ei vastanud paraadportreede reeglitele ning valgus tema teostes oli pehme.
surm ja Kristuse haudapanek MURILLO - Melonisööjad, Tütarlaps pärlkõrvarõngaga, Täringumängijad Kupeldaja juures, Kirjalugeja, Pitsikuduja, Köögitüdruk ROKOKOO KLASSITSISM REALISM Prantsusmaa Sai alguse prantsusmaalt 17. saj 18. saj 18. saj II pool, 19 saj algus 19. saj maalikunst maalikunst maalikunst maalikunst
17. sajandil töötas Hollandis veel palju olustikumaalijaid, kes on tuntud "Väikeste hollandlastena". Tööde formaat on neil väike, maalide meeleolu rahulik, vahel ka kergelt irooniline või humoorikas. Väikeste hollanlaste hulka kuulusid: Gerard Terborch, Jan Steen, Vermeer van Delft, Adriaen van Ostade jt. Vermeer van Delfti töödest võiks esile tõsta järgmised: "Kunstniku ateljee"; "Piima kallav teenijatüdruk"; "Kitarrimängija"; "Geograaf"; "Pitsikuduja"; "Tütarlaps pärlkõrvarõngaga" jt. MAALIKUNST HISPAANIAS Hispaanias oli tähtsal kohal usulise härduse ja ekstaasi kujutamine. Eriti palju tehti tol ajal vana rahvuslikku värvitud puuskulptuuri. Loomutruult kujutati puuskulptuuris pühakute kannatusi. Suurema ilmekuse saavutamiseks pandi kujudele kristallist silmad, pärlitest pisarad ning vahel isegi riided selga. Kõige viljakam oli Hispaanias siiski maalikunst. Maaliti peamiselt kirikupilte ja portreid
Rembrandti loomingu tipuks on ta viimne töö "Kadunud poja tagasitulek". Kuid ikkagi 700 maali ning paljude suurepäraste graafiliste lehtede autor suri unustatuna viletsuses. Alles hilisematel aegadel on teda vääriliselt hindama hakatud. Hals. Mustlanna Vermeer. Pitsikuduja Klassitsism 18. sajandi teisel poolel arenes Prantsusmaal välja uus stiil, mis võttis oma eeskujud otseselt antiikkunstist. Seda nimetatakse klassitsismiks. Osa prantsuse klassitsismi tekkepõhjustest on ühiskondlikku laadi. Kuninga ja aadlike poolt soositud, kergemeelset ajaviidet väljendavale rokokoole seadis kodanlus vastu oma, tõsisema ja rangema kunsti. Kui 1789
Spetsialiseerumine kindlatele teemadele Hals spetsialiseerus portreemaalile Portreteeritavad on sageli lihtrahva seast võetud tüübid Hallikad pruunikad värvitoonid "Mulatt" ja "Haarlemi nõid" Modellid naeratavad Vanaduses maalis ainult 2 värviga (must ja valge) Jan Vermeer (van Delft) Tunduvalt hiljem avastatud ja kunstiklassikuks tõstetud maalija "Tüdruk pärliga"(ilmselt tegemist ühe tema tütrega, mitte armukesega), "Piima kallav teenijatüdruk", "Pitsikuduja" Kujutab maastiku vaadetel oma kodulinna Delfti Camera obscura veduut Enda ühtegi autoportreed pole säilinud "Kunstnik oma ateljees" Koloriit erineb tavalisest tüüpilisest hollandi koloriidist Kollane, punane ja külmad värvitoonid Pieter de Hooch Olustikumaali meister Kujutanud väikseid linnamaju, mis ehitatud punastest telliskividest "Naine ja teenianna õues" Jan Steen Tüüpiline olustikumaal Kujutab talupoegi pidutsemas "Ristsed"
/"Naine ja teenija õues"; ,,Maamaja"/ 10 Jan VERMEER (van Delft)(1632 - 1675) - Kujutab maastiku vaadetel oma kodulinna Delfit. Koloriit erineb tavalisest tüüpilisest hollandi koloriidist - kollane, punane ja külmad värvitoonid. /"Kunstnik ateljees";"Kunstnik oma ateljees"; ,,Tüdruk pärlkõrvarõngaga(pärliga), Tütarlapse pea[maalil on erinevates allikates erinevad nimed]";"Pitsikuduja"/ Willem KALF (1619 - 1693) kuulsaim natüürmordimeister, luksuslik värvikasutus ja esemete küllus. /"Vaikelu"/ Jacob van RUISDAEL (1628-1629 - 1682) maalidel on tunda looduse traagiline draama. Tehnikat, mille mõju tulenes suurelt osalt selgete suurejooneliste vormide kuhjamise ja üksikelementide väga detailse kujutamise ühendamisest, võib kindlasti barokilikuks nimetada. /"Talvine maastik"; ,,Kivisild"; Dresdeni ja Detroiti ,,Juudi kalmistu"; ,,Briis" /
17. sajandil töötas Hollandis veel palju olustikumaalijaid, kes on tuntud "Väikeste hollandlastena". Tööde formaat on neil väike, maalide meeleolu rahulik, vahel ka kergelt irooniline või humoorikas. Väikeste hollanlaste hulka kuulusid: Gerard Terborch, Jan Steen, Vermeer van Delft, Adriaen van Ostade jt. Vermeer van Delfti töödest võiks esile tõsta järgmised: "Kunstniku ateljee"; "Piima kallav teenijatüdruk"; "Kitarrimängija"; "Geograaf"; "Pitsikuduja"; "Tütarlaps pärlkõrvarõngaga" jt. Pilet 11 1.Varase keskaja kunst Euroopas. Merovingide ja Karolingide kunst Varane keskaeg oli Lääne-Euroopas segane, sõdaderohke ja kultuurivaene ajajärk. Jätkus Lääne-Rooma riigi lõpuaegadel valla pääsenud nn. Suur Rahvasterändamine. Endise Rooma riigi aladele liikus põhja poolt mitmeid madalamal arengutasemel olevaid, peamiselt germaani päritolu rahvaid. Roomlased nimetasid neid barbariteks, s.t. võõrasteks
annaabi.ee 
