tensor fasciae latae o M. gluteus minimus o M. sartorius o M. gluteus maximus (ülemine 1/3) · Reie välisrotatsiooni e. lateraalset rotatsiooni puusaliigeses teostavad lihased o M. gluteus minimus o M. obturatorius externus (tagumised kiud) o M. quadratus femoris o M. piriformis (reie painutus o M. gluteus maximus 0o-60o) o M. gluteus medius o M. gemellus superior (tagumised kiud) o M. obturatorius internus o M. sartorius o M. gemellus inferior o M. biceps femoris · Reie siserotatsiooni e
M sartorius algus + kinnitus + funktsioon M quadtriceps femoris algus + kinnitus + funktsioon (laibal ka) (jalgpalluri lihas ) M triceps surae osad + alguskohad + kinnitus + funktsioon M tendocalcanea algus + kinnitus + funktsioon Sääre ülajäänud rühmad ---> eespool M tibialis anterior algus + kinnitus + funktsioon (laibal ka) M. Iliopsoas 2 osa, algus + kinnitus + funktsioon, antagonist gluteus maximusele M piriformis algus + kinnitus + funktsioon M rotator triceps algus + kinnitus + funktsioon Jalalaba ei tule Diafragma ---> hingamine, surve siseelunditele, kinnitus Lisaks soovitas Tomusk vaadata eelmiste eksamite küsimusi, kuna anatoomid ei viitsivat uusi küsimusi koostada, vaid kombineerivad vanu. ©pipu
sulcus sinus sigmoidei - Cranium viscerale (splanchnocranium) - maxilla (2X), -ÜLALÕUALUU mandibula, -ALALÕUALUU os palatinum (2X), - SUULAELUU os nasale (2X), -NINALUU os lacrimale (2X), - PISARALUU concha nasalis inferior (2X) - vomer, -SAHKLUU os hyoideum, -KEELELUU os zygomaticum (2X) -SARNALUU maxilla - ÜLALÕUALUU sinus maxillaris -PÕSKKOOBAS alveoli dentales HAMBA JÄTKE fossa canina - processus frontalis - OTSMIKUJÄTKE incisura nasalis (apertura piriformis -PIRNAVAUS) - processus zygomaticus - SARNAJÄTKE processus palatinus -SUUJÄTKE spina nasalis anterior - os palatinum - SUULAELUUD lamina perpendicularis - lamina horizontalis - HORISONTAALLESTE processus orbitalis - ORBITAALJÄTKE processus pyramidalis - PÜRAMIIDJÄTKE processus sphenoidalis -KIILLUUJÄTKE os zygomaticum -SARNALUU processus temporalis - processus frontalis -OTSMIKUJÄTKE arcus zygomaticus -SARNAKAAR mandibula - ALALÕUALUU corpus -KEHA ramus -HARU
astriklihas scalenus posterior - Tagumine astriklihas longus colli - Kaela pikklihas longus capitis - Pea pikklihas rectus capitis anterior - Eesmine pea sirglihas Kaelalihased Süvad Tagumised Vaagnavöötme lihased Eesmised Musculus Iliopsoas - Nimmeniude lihas Tensor fascia latae - Laisidekirmepingutaja Vaagnavöötme lihased Tagumised Gluteus maximus - Suur tuharalihas gluteus medius - Keskmine tuharalihas Gluteus minimus - Väike tuharalihas Piriformis - Pirnlihas Obturator internus - Sisemine toppelihas Obturator internus - Sisemine toppelihas Gemelli inferior Alumine kaksiklihas Quadratus femoris Reie ruutlihas Obturator externus - Välimine toppelihas Reie lihased Eesmised Sartorius - Rätseplihas Quadriceps femoris - Reie 4-pealihas Reie lihased Tagumised Semitendinosus -Poolkõõluslihas Semimembranosus - Poolkilelihas Biceps femoris - Reie 2-pealihas
Fleksiooni teevad m. psoas major ja iliacus. Ekstensiooni teostavad m. gluteus maximus, biceps femoris, semitendinosus, ja semimembranosus. Abduktsiooni võimaldavad m. gluteus medius ja gluteus minus. Addukstsiooni teevad m. adductor magnus, adductor brevis, adductor longus, pectineus ja gracilis. Internaal-rotatsiooni teevad m. gluteus minimus, gluteus medius ja tensor fasciae latae. Eksternaal-rotatsiooni teevad m. obturatorus intenus ja extenus, gemellae superior ja gemellae inferior, piriformis, quadratus femoris ning gluteus maximus. Põlveliigeses toimub fleksioon 135 ja ekstensioon. Flektsiooni teostavad m. biceps femoris, semitendinosus ja semimembranosus. Ekstensiooni teostavad m.rectus femoris, vastus intermedius ja vastus lateralis ning vastus medialis longus ja vastus medialis oblique. Hüppeliigeses teostatavad liigutused on dorsaalfleksioon 20 ja plantaarfleksioon 50, inversioon 35 ning eversioon 15 kraadi. Dorsaalfleksiooni teostab m. tibialis anterior, peroneus tertsius
(o. vertebrae Th12 L1; i. fascia iliaca; f. fastsia pingutamine). Tagumine rühm. M. gluteus minimus: o. ala ossis ilii (linea glutea anterior`i ja inferior`i vahel); i. trochanter major; f. reie abduktsioon M. gluteus medius: o. ala ossis ilii (linea glutea anterior`i ja posterior`i vahel); i. trochanter major; f. reie abduktsioon (+ osad kiud aitavad teha siserotatsiooni ja anteversiooni, osad kiud välisrotatsiooni ja retroversiooni) M. piriformis: o. os sacrum`i facies anterior (pelvina); i. trochanter major (läbib foramen isciadicum majus`e!); f. reie välisrotatsioon ja abduktsioon M. rotator triceps - mitteametlik nimetus!, koosneb 3-st algul suhteliselt iseseisvast lihasest: M. gemellus superior: o. spina ischiadica; M. obturatorius internus: o. membrana obturatoria sisepind; M. gemellus inferior: o. tuber ischiadicum; i.(kõik koos!) fossa trochanterica; f. reie välisrotatsioon M
o: spina iliaca anterior superior i: tractus iliotibialis f: koos maximusega reie abduktsioon + reie antefleksioon ja siserotatsioon Musculi rotator triceps 1) Musculus gemellus superior o: spina ischiadica 2) Musculus gemellus inferior tuber ischiadicum 3) Musculus obturatorius internus membrana obturatoria Musculus quadratus femoris o: tuber ischiadicum i: crista intertrochanterica f: reie välisrotatsioon Musculus piriformis o: os sacrum facies anterior i: trochanter major reie välisrotatsioon ja abduktsioon Vahelmine rühm Musculi iliopsoas (laguna masculorum) 1) Musculius psoas major o: vertebrae lumbales 2) Musculus iliacus fossa iliaca Musculus psoas minor o: vertebrae T12 – L1 i: fascia iliaca f: fastsia pingutamine REIE LIHASED Tagumine rühm Musculus semimebranosus o: tuber ischiadicum i: condylus medialis tibiae
keskmised tõmbavad lateraalsele Pirnlihas Sisemine toppelihas Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon m. piriformis Ristluu Reieluu suur Pöörab reit m. Puusaluu Reieluu Pöörab reit vaagenmine pöörel väljapoole obturatorius sisemine pöörlaauk väljapoole pind internus pind, Reie ruutlihas Välimine toppelihas
-vaagna kallutus ette (eesmised kiud) -reie ekstensioon -välisrotatsioon -vaagna taha kallutus (tagumised kiud) M. piriformis os sacrum´i trochanter -reie välisrotatsioon puusaliiges eesmine pind major -siserotatsioon (kui reis on painutatud) M. rotator triceps -membrana -trochanter -reie välisrotatsioon puusaliiges plexus sacralis -m. obturatorius interossea, major internus foramen obturatum -m
ühendub ees kurgukitsuse kaudu suuõõnega enamik seganäärmed toidu- ja õhuteede ristumine mukoossed suulae- ja keelejuurenäärmed - pars laryngea (hypopharynx) seroossed vallnäsade näärmed kõri taga ja ulatub külgedele recessus piriformis Suured süljenäärmed - Glandula parotidea ühendub ees kõrijuurdekäigu (auditus laryngis) kaudu kõriõõnega suurim, umbes 30g Limaskest fossa retromandibularis'es - pars nasalis mitmerealine ripsepiteel (hingamistee)
Suured diski prolapsid, mis põhjustab ägeda jalanõrkuse ja soole-põiehäired on näidustatud erakorraliseks kirurgiliseks raviks. Jääv jala nõrkus ja uriini pidamatus tekib kui lükata edasi operatsiooni. Väiksemad diski prolapsid, millega ei kaasne suurt jalanõrkust või põie funktsiooni häirumist, võib ravida konservatiivselt aktiivse rehabilitatsiooni programmi alusel. 7. Pirnlihase sündroom. Pirnlihas e. piriformis paikneb sügaval tuharas. Lihas algab ristluulülilt ja kinnitub reieluu külge. Lihase töö on pöörata reit külje poole. Istmikunärv kulgeb pärast selgrookanalist väljumist pirnlihase all, läbib istmikulohu ja läheb mööda jalga alla. Igasugune häire, mis ärritab pirnlihst, põhjustab selle kokkutõmbumuse, avaldades survet istmikunärvile. See surve tekitab hajusat, laialdast valu mööda jalga alla, järgides mitte ainult üht närvi. See tunnus eristab piriform- e
harjutusi. Lisaks puusaliigese liikuvus- ja puusa ümbritsevate lihaste jõu- ning stabiliseerivatele harjutustele, tuleb hinnata patsiendi kõndi ning teisi põhiliikumise komponente (toolist tõusmine, liikumine treppidel, jalgade riietamine jms.). Kontrollida, ka põlve-, hüppeliigese või labajala liigeste liikuvused, vastavate piirkondade lihaste seisundid, et täpsustada kõnnil esineda võivad probleemid. Puusaliigese rotaatorlihased kui vaagna stabilisaatorid M.piriformis (1)- tähtsaim puusaliigese välisrotatsiooni teostav lihas. Algab sakraalluu 2, 3 segmendilt ning kinnitub reieluu suurele trohanterile. M.piriformis on üks 10-st tuharapiirkonna lihasest, mis stabiliseerib vaagna ning tagab keha toetuse ja tasakaalu. Puusaliigese välisrotaatorid: m. sartorius, m. obturator externus (5) ja internus (4), superior (2) ja inferior (4) gemell-lihas, m. piriformis (1), m. guadratus femoris (6). Puusaliigese siserotaatorid: m.gluteus medius ja minimus ning m
annaabi.ee 
