· Oktoobrilastena valmistusid lapsed end ette pioneeriks saamisele. Pioneerid · 10-14 aastased · Pioneer peab olema eeskujuks teistele lastele. · Pioneerid koonduvad pioneerirühmadesse keda juhib pioneeride rühmanõukogu. · Kõiki rühma tegemisi arutatakse rühmakoondustel. Kõik pioneerirühmad kokku moodustavad pioneerimaleva. Igas koolis on oma pioneerimalev. Ühe linna pioneerimalevad kokku moodustavad aga linna pioneeriorganisatsiooni, mis on osa suurest Üleliidulisest Pioneeriorganisatsioonist. · Kooli pioneerimaleva keskuseks ja staabiks on pioneerituba. Selles hoitakse pioneerirühmade lippe, fanfaare, trumme ja muud vajalikku. Seal on ka pidulik aukoht, kus hoitakse maleva lippu ja tõotust. Pioneerid · NÕUKOGUDE LIIDU PIONEERI PÜHALIK TÕOTUS. Mina (nimi ja perekonnanimi), astudes Vladimir Iljits Lenini nimelise Üleliidulise Pioneeriorganisatsiooni liikmeks, tõotan
1972 moodustati ÜRO. Noored: ENSV pioneeriorganisatsioon loodi 1940. aasta sügisel ja 1940. aasta oktoobrikuus alustati pioneeride oma ajakirja "Pioneer" välja andmist. Peale ajakirja oli eesti pioneeridel ka ajaleht "Säde." Pioneeriks olemisele eelnes algklassides oktoobrilapseks olemine ja peale poineeriks olemest võis astuda komsomoliks.Koolis tegeles pioneeride juhendamisega tavaliselt keegi õpetaja, kes oli vanempioneerijuht. Eesti NSV Pioneeriorganisatsiooni tööd juhtis Eesti NSV Pioneeriorganisatsiooni Nõukogu. NSV Liidu pioneeridel oli kohutus koolis kanda pioneerimärki, millel oli kujutatud Lenin ja selle all pioneeride deviis vene keeles. Peale märgi kandsid pioneerid ka punast kolmnurkset kaelarätti.
............................................... 4 4. Kasutatud kirjandus................................................................................. 5 Elulugu Heiki Trolla, keda tuntakse paremini kunstnikunime Navitrolla all, on sündinud Lõuna-Eestis Võru linnas. Võrumaa kõrgustikest, kus saatis Heiki mööda enda esimesed eluaastad, kolis ta enda perega tasasele ja rahulikule alale, Navi külla. Peatselt astus ta seal kirikukooli, mis talle vastumeelseks osutus. Ta ei liitunud ei pioneeriorganisatsiooni ega komsomoliga, sest kollektiivsetele ettevõtmistele eelistas ta olla üksi ning joonistada. 1985. aastal lõpetas Heiki kirikukooli ning tegi katsed Tartu Kunstikooli, mis teda vastu ei võtnud. Nii jätkus koolitee hoopis ühes Võru keskkoolis 1988. aastani. Kunstist siiski ta ei loobunud ning joonistamise algtõed omandas tuntud kunstniku Viive Kuksi juures. 18-aastaselt üritas noor kunstnik taas sisse astuda ametlikku kunstiinstitutsiooni, kuid paraku ka see kord ei võetud teda vastu
Heiki Trolla, keda tuntakse paremini kunstnikunime Navitrolla all, on sündinud Lõuna-Eestis Võru linnas 10. augustil 1970. aastal. Võrumaa kõrgustikest, kus saatis Heiki mööda enda esimesed eluaastad, kolis ta enda perega 1978. aastal tasasele ja rahulikule alale, Navi külla. Peatselt astus ta seal kirikukooli, mis talle vastumeelseks osutus. Elukoha vahetamise tulemuseks oli aga see, et noorukest tabas sokk ning ta tõmbus endasse. Nii ei liitunud ta ei pioneeriorganisatsiooni ega komsomoliga, sest kollektiivsetele ettevõtmistele eelistas ta olla üksi ning joonistada. 1985. aastal lõpetas Heiki kirikukooli ning tegi katsed Tartu Kunstikooli, kus teda vastu ei võtnud. Nii jätkus koolitee hoopis ühes Võru keskkoolis 1988. aastani. Kunstist siiski ta ei loobunud ning joonistamise algtõed omandas tuntud kunstniku Viive Kuksi juures. 18-aastaselt üritas noor kunstnik taas sisse astuda ametlikku kunstiinstitutsiooni, kuid paraku ka see kord ei võetud teda vastu
elu mõjutavaid probleeme- alkoholism, surm, vargus. ,,Kristiina, see keskmine" on esitatud 6- aastase jutustusena, kelle silmade läbi kujuneb omapärane pilt tänapäeva perekonnaelust. Raamat pakub lugemisrõõmu ka täiskasvanuile. 90-ndatel aastatel kirjaniku loominguline produktiivsus veelgi suurenes. Värsivormiliste lasteraamatute (,,Vaesed jõulud, rikkad jõulud" ) kõrval on suuremat huvi äratanud poliitiline grotesk ( ,,Vampiir ja pioneer" ). Kirjanik naeruvääristab pioneeriorganisatsiooni ideoloogiat kuid ei kiida heaks ka uusaegset Dracula- vaimustust. ,,Barbara ja suvekoerad" ning ,,Barbara ja sügiskoerad" on kaheosaline jutustus lapse ja koera suhetest, pannes samal ajal tähele ka mitmeid huvitavaid nähtusi nüüdisaja ühiskonnas. Suur osa proosaloomingust on suunatud koolinoortele, kuid oma osast ei ole ilma jäänud muidugi ka väikelapsed. Koolieelikutele on kirjanik viimasel aastakümnel loonud näiteks raamatud: ,,Miriami lood",
Sellest on tulnud naljaka kõlaga kunstnikunimi Navitrolla. Enda lapsepõlve peab Navitrolla väga õnnelikuks. Võrumaa kõrgustikest, kus saatis Heiki mööda enda esimesed eluaastad, kolis ta enda perega 1978. aastal tasasele ja rahulikule alale, Navi külla. Peatselt astus ta seal kirikukooli, mis talle vastumeelseks osutus. Elukoha vahetamise tulemuseks oli aga see, et noorukest tabas sokk ning ta tõmbus endasse. Nii ei liitunud ta ei pioneeriorganisatsiooni ega komsomoliga, sest kollektiivsetele ettevõtmistele eelistas ta olla üksi ning joonistada. 1985. aastal lõpetas Heiki kirikukooli ning tegi katsed Tartu Kunstikooli, mis teda vastu ei võtnud. Nii jätkus koolitee hoopis ühes Võru keskkoolis 1988. aastani. Kunstist siiski ta ei loobunud ning joonistamise algtõed omandas tuntud kunstniku Viive Kuksi juures.
ka pidulikud lõpumarsid. Ka noorte tantsupeol on oma rituaalid, mis eespool oleva loeteluga ühitvad ainuomaseks ja oluliseks on lõputants ,,Oige ja vasemba", mida just Ullo Toomi seades esitavad kõik osalejad. Kui 1962. aastal esitas ,,Oiget ja vasembat" 3535 tantsijat, siis 2007. aastal oli tantsuväe suurjus juba 6820. I noorte laulu- ja tantsupidu 28. juuni 1. juuli 1962 Vladimir Lenini nimelise Üleliidulise Pioneeriorganisatsiooni 40. aastapäevale pühendatud Eesti NSV koolinoorte laulupidu ja pioneeride V vabariiklik kokkutulek. Lõkkeõhtu-tantsupidu 30. juunil kell 19 Peorongkäik 1. juulil kell 12 Laulupeokontsert 1. juulil kell 15. Esimese noorte laulu- ja tantsupeo korraldamise mõte tekkis Heino Kaljustel ja Alfred Raadikul. Kindlasti oli oluliseks ajendiks see, et üldlaulu- ja tantsupidudel oli noortekolletktiive liiga palju ja nad vajasid eraldi väljundit
Igale perele ärandati üks tuba; köök ja tualett olid ühised. Usuti, et inimesed ühtekokku elama pannes muudetakse nad olemuselt kollektiivsemaks. Tähtis valdkond oli ka haridus. Rõhk asetati teaduse ja majandusvaldkondade õpetamisele praktiliste tegevuste läbi. Lapsed pandi mängima propagandast moonutatud mänge. 8 Lee, 2002 9 10-aastaselt astuti pioneeriorganisatsiooni ja anti tõotus kaitsta kindlalt kommunistliku partei üritust. 1925. a. kuulus sinna iga viies laps ja arv oli tõusuteel.9 Viieteistkümneaastaselt võis laps üle minna komsomoli. Paljudel ei õnnestunud seda sammu astuda ning neid koheldi alaväärsetena. 9 Figes, 2014 10 KOKKUVÕTE Lenini ja Trotski poolt 1921. a. välja töötatud NEP oli uus majanduspoliitika Venemaa
Kommunistide ja parteitute blokki. Aasta-aastalt ametlikud tulemused- valimas käis alati 99,99% valijatest ning neist hääletas poolt 99,99%. Võimude lahususe printsiip sisuliselt puudus. Täidesaatva aparaadi ja kohtuvõimu esindajad istusid ka valitavates organites *Noorsoo-organisatsioon - Eestimaa Leninlik Kommunistlik Noorsooühing (ELKNÜ), üleliidulise ÜLKNÜ regionaalorganisatsioon. Sinna võisid kuuluda noored vanuses 14-28. 10-14 aastased kuulusid pioneeriorganisatsiooni 7-9 aastased olid oktoobrilapsed. *Ametiühingud olid töötajatele kohustuslikud, tegelesid põhiliselt vaba aja sisustamise, tuusikute, korterijärjekordade, autoostulubade jms. Veel olulisemaid momente: 40-te II poolel luuakse ENSV riiklik sümboolika(ka teistes LV-des) 1950. aastal kurikuulus EK(b)P VIII pleenum, seal kulmineerunud võimuvõitlus rahvus- ning juunikommunistide ja teiselt poolt Venemaalt tulnud kommunistide vahel lõppes viimaste võiduga
1978. aastal kolida pisut tasasemale ja rahulikumale alale Võhandu ürgjõe tasandikulammidele osutab tugevat pööret tulevase kunstniku elus tulevane kunstnik saabub Navi külla. Noor Navitrolla hakkab käima kirikukoolis, milles valitsevat dogmaatilist õppesüsteemi ta hiljem tuliselt vihkama hakkab. Kolimisest ja uuest ümbrusest saadud shokk põhjustab poisi põhjaliku enesesse tõmbumise. Ta ei armasta kollektiivseid ettevõtmisi ning keeldub kategooriliselt pioneeriorganisatsiooni ja komsomoli astumisest, kuigi langeb seetõttu repressioonide ohvriks. Üksi olles meeldib talle mõtiskleda ja joonistada. 1984. aastal valmib algaja kunstniku esimene õlimaal (Rahvasuust on korjatud jutt, nagu oleks umbes sel ajal neli Novgorodi tähetarka Petseri julgeolekus kinni peetud, kui need siirdusid Võrumaale otsima tulevast suurt kunstnikku, kelle esimese maali valmimist olevat tähed näidanud ning kellele nad tahtsid austust avaldada. Küllap see Navitrolla oli,
marksismi-leninismi õhtuülikoolides käimine. Kindlasti tuli tähistada oktoobri- ja maipühi; kodudes, kuhu nõukogude võim lõplikult ei jõudnudki, võis tähistamist vältida, kuid asutuses või koolis võrdunuks see kuriteoga. (Ibid.) Ideoloogilises töötluses oli ülitähtis koht koolil. Lapsi esialgu ahvatleti, peagi aga sunniti astuma 12 vastavalt vanusele kas oktoobrilaste või pioneeriorganisatsiooni või kommunistlikusse noorsooühingusse. Sundsuse kategoorilisus sõltus osalt ka konkreetsest koolist ja eriti direktorist. (Vahtre 2002: 19-45) 1950ndate jooksul tugevnes surve leeriskäimisele. See puudutas ka kõike muud kirikuga seotut, välja arvatud kiriklikud matused, mille ees isegi nõukogude võim oli jõuetu. Põlu alla langesid ka senised tähtsamad pühad nagu jõulud, lihavõtted ja isegi jaanipäev. (Ibid.)
annaabi.ee 
