Töö eesmärk: Tutvuda kõvaduse määramise meetoditega ja määrata detailide kõvadus Brinelli, Rockwelli ja Vickersi meetodil. Töö selgitav osa: Kõvadus on materjali võime vastu panna lokaalsele plastsele deformatsioonile tema pinda suurema kõvadusega keha sissetungimisel. Kõvadust määratakse otsiku (intentori) toime järgi materjali pinnasse. Otsik on valmistatud vähedeformeeruvast materjalist (nt teemant, kõvasulam, karastatud teras) ja on kuuli, koonuse või püramiidi kujuline. Enamlevinud meetod on kõvaduse mõõtmine sissesurumise teel. Otsiku küllaltki suure koormusega sissesurumise teel deformeeritakse materjali pinnakiht plastselt. Peale koormuse kõrvaldamist jääb materjali pinnale jälg. Mida väiksem on materjali kõvadus, seda vähem
trükipressi abil. trükivad pinnad/jooned kõrgtrükk- trükitehnika, mille puhul kujutis kantakse paberile trükiplaadi kõrgemate pindadega skulptuur- kujutava kunsti alaliik, kus luuakse kolmemõõtmeline kuju erinevatest materjalidest vabaplastika- skulptuuri alaliik, pole seotud kindla asukohaga ehitusplastika- skulptuuri alaliik, pinnaga seotud ja vaadeldav ühest kohast reljeef- on pinnast eenduva v pinnasse süvendatud kujutisega skulptuur. monumentaalne kunstiteos- allegooriline või sümboolne suurejooneline ansambli kunst disain- kujutava kunsti alaliik, kus valminud esemetel on praktiline väärtus tarbekunst- kunsti alaliik, mis tegeleb tarbeesemete kujundamisega arhitektuur - ehituskunst
Kool Inimtegevuse mõju keskkonnale Referaat KOOSTAJA: NIMI RÜHM:NIMI JUHENDAJA: NIMI 2015 SISUKORD • Sissejuhatus • Õhu saastumine • Osoonikihi kahanemine • Globaalne soojenemine • Pinnasse saastumine • Vee saastumine • Loodus mitmekesisuse vähenemine • Kokkuvõte • Kasutatud materjal SISSEJUHATUS Igasugune inimtegevus ettevõtluses ja kodumajapidamistes on ühel või teisel viisil keskkonda mõjutav. Keskkond on ümbrus, milles ettevõte töötab ja eksisteerivad kodumajapidamised ning toimub igasugune inimtegevus. Keskkonna moodustavad õhk, vesi, maapind, taastuvad ja taastumatud loodusressursid, taimestik, loomastik ja inimesed koos nendevaheliste
Kasutatakse kahe soonekujuga teimikuid: *V-kujuline soon profiilinurgaga 45kraadi,sügavus 2 mm,soone ümarusraadius 0,25mm *U-kujuline soon,sügavusega 5mm,soone põhja ümarusraadius 1mm. Katsetamine toimub löökpendliga. Kõvadusteimid Kôvadus on materjali vôime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile tema pinda suurema kôvadusega keha sissetungimisel. Kôvadust määratakse otsiku toime järgi materjali pinnasse. Otsik on valmistatud vähedeformeeruvast materjalist ja omab kuuli, koonuse vôi püramiidi kuju. Levinud mooduseks on kôvaduse môôtmine sissesurumise teel.Otsiku küllaltki suure koormusega sissesurumise tagajärjel deformeeritakse materjali pinnakiht plastselt. Mida väiksem on kôvadus, seda sügavamale tungib otsik ja seda suurem on jälg. Kôvaduse môôtmine Brinelli meetodil GOST 9012 Katsetatavasse materjali surutakse karastatud teraskuul diameetriga
abrassiivpastaga. Soveldi tööpind peab olema täpselt lihvitud ja plangitud, aga samuti hoolikalt puhastatud abrassiivjääkidest. Soveldit pestakse bensiinis või petrooleumis ja kuivatatakse riidelapiga. Kasutades kõvasid abrassiive tuleb eelnevalt suruda soveldisse abrassiivterakesi, et kõvad abrassiivterad kinnituksid paremini soveldi pehmesse materjalisse. Vastasel juhul satuvad abrassiivterad enne soveldi pinnasse kinnitumist detaili ja soveldi vahele ning rikuvad detaili pinda. Soveldi katmine abrassiivpulbriga võib toimuda otseselt või kaudselt. Soveldi otsesel katmisel surutakse abrassiivterad soveldisse enne soveldust. Soveldi pind kaetakse õhukese määrdekihiga, nüüd raputatakse peale ühtlane abrassiivpulbri kord ning karastatud terasest luisu, rulli või võlliga surutakse pulber soveldisse. Kaudsel katmisel kantakse abrassiivmaterjal soveldatavale pinnale ning soveldamise käigus
(Ts). Vastupidiselt vedelast olekust tardunud olekusse ulemineku temperatuuri nimetatakse tardumis- voi kristallisatsioonitemperatuuriks (Tk). Sulamistemperatuur on metallide uheks liigituse aluseks: Kergsulavad metallid Ts<327 °C Rasksulavad metallid Ts>1539 °C Kesksulavad metallid Ts=327...1539 °C Kovadus (hardness) ...materjali voime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile, kui tema pinda tungib suurema kovadusega keha. Kovadust maaratakse otsaku toime jargi materjali pinnasse. Otsak on vahedeformeeruvast materjalist (teemant, kovasulam, karastatud teras) kuuli, koonuse voi puramiidi kujuga. Kovaduse maaramisel kasutatakse erinevaid meetodeid: Brinelli kovadus Rockwelli kovadus Vickersi kovadus Elastse deformatsiooni korral on pinge ja deformatsiooni vahel lineaarne seos. Elastne deformatsioon on ebapusiv, st. jou eemaldades taastab keha oma esialgse kuju. 6. Metallide ja sulamite mehaanilised omadused.
h F · Vickersi kõvadus HV S d Kõvadusteimid · Materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile tema pinda suurema kõvadusega keha sissetungimisel · , , Kõvaduse määramine · Otsaku (indentori) toime järgi materjali pinnasse. Otsak on valmistatud vähedeformeeruvast materjalist (teemant,; kõvasulam; karastatud teras, ; ) ja on kuuli, koonuse, püramiidi kujuga · Enamleevinud mooduseks on kõvaduse mõõtmine sissesurumise teel Kõvaduse määramine · Otsaku suure koormusega sissesurumise tagajärjel deformeeritakse materjali pinnakiht plastselt. Pärast koormuse kõrvaldamist jääb materjali pinnale jälg. · Mida väiksem on kõvadus, seda sügavamale tungib otsak ja seda suurem on
Materjale teraliseks muutma nende üleminekul sulast olekust tahkesse), mis muutis lõplikult teraliseks kulla, et luua õrnu mustreid. See protsess on hiljuti taasavastatud ja kasutatakse mõnede juveliiride poolt. Hilise etruskide perioodi ajal (4.saj. - 3saj. eKr) läks tööosavus üle kergemale kvaliteedile. Paljud ehted on tehtud filigraan mustrites, ilma toetuseta, ja tihti on kasutatud Foiniikiast pärit värvilisi pärle, inkrustatsiooniga (panustehnika, mille puhul eseme pinnasse paigutatakse teisest materjalist killud mitmevärvilise mustri saamiseks) ja emailiga kaetud. Etruskide sõrmused olid tihti tehtud skarabeusiga või pikad graveeritud ovaalseed lõiketerad kokku pandud koos ühe kalliskiviga. Filigraan ja granulatsiooni tehnikad. Foiniikia pühad embleemid, nagu päikeseketas ja poolkuu, olid ühendatud traditsioonilisse geomeetrilisse repertuaari, aga varsti hakkasid domineerima lilled ja kujundlikud elemendid idamaade inspiratsioonist
hulga määramine, keskkonda mõjutavate tegurite hindamine. Tasandid riiklik, kohalik omavalitsus, ettevõtte tasand. Riikliku keskkonnaseiret korraldab Keskkonnaministeerium. Seire allprogrammid Eestis Õhuseire, põhjavee seire, siseveekogude seire, rannikumere seire, looduse mitmekesisuse seire, metsaseire, kompleksseire, seismoseire, mullaseire. SAASTETASU SEADUS Saastekahju - saasteainete viimist välisõhku, veekogusse, põhjavette, pinnasse ning jäätmete ladustamist või matmist keskkonda. Saastekahju hüvitis - kompensatsioon, mida tasub füüsiline või juriidiline isik saasteainete või jäätmete looduskeskkonda viimise eest. Keskkonnakahju hüvitis - riigi poolt kehtestatud kompensatsioon keskkonnale või selle üksikosale tekitatud kahju korvamiseks tekitaja poolt. Eesmärk - ennetada ja vähendada saasteainete või jäätmete keskkonda viimisega tekitatavat võimalikku kahju
paksenemist. Sageli kasutatakse soojuse kahjuliku mõju vältimiseks vedeliku ja gaasi määrde- ja jahutusomadusi. Enamlevinud määrde- ja jahutusvedelikud on järgmised: mineraalsete elektrolüüdide vesilahused, emulsioonid, mineraalsed, loomsed ja taimsed õlid. Määrde- ja jahutusvedelikku kasutatakse peamisel automaatpinkidel, kus on vaja säilitada pikem lõikuri püsivusaeg. Pinnakaredus- on pinna reljeef, mille moodustavad töötlemisel pinnasse jäänud konarused. Lõikurimaterjlid: Legeertööristaterase erirühma moodustavad kõrge volframi- ja vanaadiumi-sisaludsega terased. Kiirlõiketerasest lõikuri kõvadus pärast termotöötlemist on HRC 62...65 ja soojuskindlus kuni 600...640 C. Ülikõvade materjalide rühma moodustavad tehisteemant ja kuubiline boornitriit. Tehisteemanti ja kuublist boornitriidi sünteesitakse kahel kujul: pulbrina ja polükristallidena.
11. Millistel eesmärkidel viiakse läbi materjalide mittepurustavat kontrolli? Defektide avastamine toodete pinnal või nende sisemuses Materjalide keemilise koostise ja struktuuri määramine Füüsikaliste ja mehaaniliste omaduste mõõtmine Tehnoloogiliste protsesside pidev kontroll 12. Milles seisneb metallide kõvaduse mõõtmine? Kõvadust määratakse otsaku toime järgi materjali pinnasse 13. Loetlege põhilised materjalide kõvaduse mõõtmise meetodid? Brinelli, Rockwell, Vikers. 14. Kuidas mõõdetakse materjalide kõvadust Brinelli meetodil ( otsak, kuidas saadakse kõvaduse väärtuse, kuidas tähistatakse, joonis )? Kõvasulamkuul, Jõud/augu pindala, 185 HBW 5/750/20. 15. Kuidas mõõdetakse materjalide kõvadust Rockwelli meetodil ( otsak, kuidas saadakse kõvaduse väärtuse, kuidas tähistatakse, joonis )?
Vajutada tuleb õrnalt, korraga ainult mõni sekund ning lisades järjest värsket pulbrisegu. 12 Keemilised võtted Klaasi töötlemise keemiline võte on klaasi söövitamine. Selleks kasutatakse vesinikfluoriidhapet või minraalhappe või mine fluoriidi segu. Kattes klaasi vaha- või parafiinikihiga, kraapides sellesse vajalikud märgid ja seejärel töödeldes HF sisaldava lahuse võis seguga, söövitatakse märgid klaasi pinnasse. Söövitamine ei vähenda pinna mehaanilist vastupidavust. 13 Tavaline klaas Tavalise klaasi all mõistetakse kõige massilisemalt toodetavat klaasi – pudeli- ja aknaklaasi. Tavaline klaas on üldjuhul läbipaistev ühtlase paksusega, pinnad on tasased ja poleeritud. Aknatööstuses kasutatakse 3-12 mm paksust klaasi. Tavalist aknaklaasi valmistatakse liivast, soodast ja kalgist lisades natuke rauda, magneesiumi,
teemantkoonuse, mille tipunurk on 120°), materjali sissesurumise teel. Katsetamisel
surutakse otsak materjalisse eeljõuga ja fikseeritakse asend. Seejärel surutakse otsak
materjalisse lisajõuga, peale mida jällegi taastatakse esialgne survejõud. Rockwelli
kõvadust iseloomustab kuuli või koonuse materjalisse tungimise sügavuste vahe.
Vickers - põhineb teemantpüramiidi surumisel uuritava materjali pinnasse. Vickersi
kõvadust iseloomustab koormuse ja teemantpüramiidi jälje diagonaali suhe.
Kõvadusmeetodi valik:
HV, HRB, Barcol,
Sile HRM, HRR
aastal, kuid puhastamisjärge ootab endiselt Raadi tiik. Tallinnas asuvad sõjaväe objektid - Tallinnas asusid mitmed sõjaväeobjektid, mis reostasid erineval määral pinnast. 1) Kose Tee 9 katlamaja - Endise Scheeli mõisa kõrvale rajati katlamaja 1952. aastal. 1982. aastal voolas katlamajast õnnetuse tõttu pinnasesse 50t masuuti. Reostunud ala pindala oli kuni 650 m2 ja reostunud pinnase maht 1500...2000 m3. Kuna õnnetus juhtus kõrgvee ajal, imbus masuut läbi pinnasse ka Pirita jõkke. 2) Süsta tn. 12 piirivalvesadama kütusehoidla - Kogu kütusehoidla pinnas oli kuni 3 m sügavuseni reostunud naftajääkidega. Reostatud ala kogupind oli 2800 m2, millest tugeva reostuse all kannatas 2200 m2. Reostunud pinnase kogumaht oli kuni 6500 m3, kui siia lisada ka pinnas, milles naftaprodukte oli üle 2000mg/kg kohta, siis oli reostatud pinnase maht veelgi suurem - ligi 9000 m3. Puhastustöid alustati 1998. aasta teisel poolel biopesu meetodi
●Keskmetallid ρ=5000...10 000 kg/m³ Sulamistemperatuur - temperatuur, mil materjal läheb üle tardunud olekust vedelasse. ●Kergsulavad metallid Ts<327 °C ●Rasksulavad metallid Ts>1539 °C ●Kesksulavad metallid Ts=327...1539 °C Kõvadus - materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile, kui tema pinda tungib suurema kõvadusega keha. Kõvadust määratakse otsaku toime järgi materjali pinnasse. Otsak on vähedeformeeruvast materjalist kuuli, koonuse või püramiidi kujuga. Brinelli, Rockwelli ja Vickersi kõvadus. Elastus – ehk elastsusmoodul, iseloomustab suhtelise risti- ja pikideformatsioonide suhet tõmbel (survel). 4. Metallide ja sulamite mehaanilised omadused. Tugevus on materjali võime purunemata taluda koormust, ebaühtlast temperatuuri vm. Tugevusnäitajateks on tõmbetugevus, survetugevus ,voolavuspiir tõmbel, voolavuspiir survel
Usaldusväärse informatsiooni puudumine; mittekeskkonnaalaste otsuste taga ei osata näha keskkonnaprobleeme; keskkonnaseaduste nõrk jõustamismehhanism; suutmatus/soovimatus kaasata erialaspetsialiste; valitsuse lühike tööaeg versus keskkonnaprobleemide pikk lahenemisperiood; tootmise ülereguleerimine, ülesubsideerimine ja ülekontrollimine arengumaades. SAASTETASU SEADUS Saastekahju tekitamine: Saasteainete viimine välisõhku, veekogusse, põhjavette, pinnasse ning jäätmete ladustamine või matmine keskkonda. Keskkonnakahju hüvitis: Riigi poolt kehtestatud kompensatsioon keskkonnale või selle üksikosale tekitatud kahju korvamiseks tekitaja poolt. Saastekahju hüvitis: Kompensatsioon, mida tasub füüsiline või juriidiline isik saasteainete või jäätmete looduskeskkonda viimise eest. Saastetasu kehtestamise eesmärk: Ennetada ja vähendada saasteainete või jäätmete keskkonda viimisega tekitatavat võimalikku kahju.
katmine abrassiivpastaga. Soveldi tööpind peab olema täpselt lihvitud ja plangitud, aga samuti hoolikalt puhastatud abrassiivjääkidest. Soveldit pestakse bensiinis või petrooleumis ja kuivatatakse riidelapiga. Kasutades kõvasid abrassiive tuleb eelnevalt suruda soveldisse abrassiivterakesi, et kõvad abrassiivterad kinnituksid paremini soveldi pehmesse materjalisse. Vastasel juhul satuvad abrassiivterad enne soveldi pinnasse kinnitumist detaili ja soveldi vahele ning rikuvad detaili pinda. Soveldi katmine abrassiivpulbriga võib toimuda otseselt või kaudselt. Soveldi otsesel katmisel surutakse abrassiivterad soveldisse enne soveldust. Soveldi pind kaetakse õhukese määrdekihiga, nüüd raputatakse peale ühtlane abrassiivpulbri kord ning karastatud terasest luisu, rulli või võlliga surutakse pulber soveldisse. Kaudsel katmisel kantakse abrassiivmaterjal soveldatavale pinnale ning soveldamise
suurenemisele,siis tekib jõudu suurendamata järsk venivus.Seda nimet.terase voolavuseks ja pinget sel momendil voolavuspiiriks.Peale deformeerumist hakkab pulk uuesti jõudu peale võtma ja puruneb tunduvalt suurema jõu juures.Ühikuteks on N/mm2,kg/cm2 või kg/mm2. Suhteline pikenemine näitab,mitu % teraspulk venib pikemaks enne katkemist.Mida tugevam teras, seda vähem venib.Terase tugevus on survele ja tõmbele enamvähem võrdne. 2.Terase kõvadusthinnatakse sel teel,et metalli pinnasse surutakse teatud jõuga kõvasulamist kuuli.Kuuli poolt tekitatud jäljendi suuruse järgi leitakse kõvadus vastava valemiga. 3.Paindekatse 4.Löögitugevuse määramine. Metallide kõvadus ja tõmbetugevus on enamvähem kindlas seoses.Rt=k x 0,35Hb,kus k on koefitsent,mis sõltuvalt metallist liigist on : teras-0,35, malm-1,0, alum.-0,4, pronks ja messing -0,26. 12.METALLIDEST EHIT.MAT.ID Valtsmetalltooted. Moodustavad suurema osa ehitusel kasut. metallmaterjalidest
annaabi.ee 
