Mesopotaamia, Egiptus Vastata küsimustele: 1. leia (vähemalt) 10 sarnasust Mesopotaamia ja Egiptuse kunsti vahel ( arhitektuuris, skulptuuris, pinnakunstis, keraamikas jne.), lisada ka konkreetseid näited (võib lisada pildimaterjali)! NB! Sarnaste leidmiseks ei pea kasutama allikana ainult "Väikest kunstiajalugu", materjali leidmiseks võite ka googeldada! 2. Tuua välja silmatorkavamad erinevused Mesopotaamia ja Egiptuse kunsti vahel! 1. 1.Mõlematel olid kõrged templid . Tegid inimeste kujusid . Nad alustasid kunsti tegemist klaasiga . Mõlemad ehitasid püramiide . Tööd tegid orjad . Mõlemad austasid kunstis jumalaid
sirutatud. Näiteks Vaarao Mykerinos abikaasaga, Vaaraos Chephreni dioniitkuju, Ramses II kolossid Abu-Simbeli ees. Vaaraode võimu üheks võimu sümboliks oli habe, seetõttu kandsid nad ka võltshabemeid. Vaaraod sümboliseerisid veel greif, härg ja pistrik. Enamus skulptuuridest olid siiski reljeefid. Seintele tehtud reljeefid koos seinamaalidega moodustavad pinnakunsti mõiste. Figuurid pinnakunstis olid üldistatud ja nn. Egiptuse poosis- silm otsevaates, pea küljelt, keha otse, jalad küljelt. Seda poosi ei kasutatud oskamatuse pärast, vaid see näitas pigem kujutatava tegelase kuuluvust igavikku, vähemtähtsaid inimesi (orje, sõjavange) kujutati anatoomiliselt õigemini. Objektide vahele paigutati ülevalt alla loetav piltkiri- hieroglüüfid. Perpektiivi ei tuntud. Tähtsamad isikud kujutati lihtsalt suuremana.
Kõige uhkemad ja suuremad püramiidid paiknevad Gizas 7. Milliseid haudehitisi rajati Egiptuses Uue Riigi ajal? Mille poolest on eriline Ramses II hauakamber? Kaljutempleid. Ramses II tempel on oma esialgsest asukohast 20m kõrgemale tõstetud. Templi avauses on istuvad figuurid. Hauakamber koosnes mitmest osas. Kõige sügavamal mäe sees oli alles haud ise. 8. Kirjeldage palun egiptuse poosi, mida kasutati pinnakunstis. Poos, kus jalad, pea ja käed on kujutatud külgvaates. Ülakeha ja silm otsevaates Käsitluslaadi koha pealt puudusid pinnalised varjundid ja värvide üleminek. Samuti puudus ruumilisus
Vaarao Mykerinos ja ta naine(Giza) u. 2470 a eKr Uus Riik Egiptuse templi plaan Püloon- väravehitis Amoni templi nn. Sfinkside avenüü Amon-Ra tempel Karnakis Amon-Ra templi sambad Karnakis u. 1800 eKr Amon-Ra tempel Luxoris (sissepääs) 1417-1379 eKr Hatshhepsuti matmispaik 1480 eKr Deir el-Bahris Ramses II tempel Abu Simbelis u. 1257 eKr Reljeef, Nebamuni aed 1440 eKr segavad palju värve nn. Egiptuse poos ainult pinnakunstis, asju ja olendeid ja inimesi kujutati kõige iseloomilikumas poosis Keskmine Riik Pinnakunst Khnuhmotepi hauakambrist, kujutati vaarao osavust Pinnakunst, linnud akaatsia põõsas, Khnuhmotepi hauakambrist u. 1900 eKr Pinnakunst lionnujaht u. 1450 eKr (ÕPIK) nn. Surnuteraamatu üks pilt skulptuur, Echnatoni portree u. 1360 eKr käskis kummardada ainult ühte jumalat Kuninganna Nofretete büst Pinnakunst, Tutanhamon ja tema naine u
rahvakunsti suuna. Uue Riigi ajal on Egiptus täiesti tsentraliseeritud, mistõttu kunsti areng on tugevasti sõltuv üksikute valitsejate tahtest. Kuningate kujude hulgast leidub äärmiselt loomulikke ja sügavalt hingestatud töid. Ent nende kõrval on ka töid, milles valitseb idealiseerimispüüd ja suur tehniline rafineeritus. Uue riigi ajastul oli Egiptusel sõdade tagajärjel tihe läbikäimine välismaaga, nii näeme pinnakunstis palju sõja-, meresõidu- jm stseene. Nende stiil muutub vabamaks; tõenäoliselt aitas sellele muutusele kaasa tutvumine välismaade (peamiselt Kreeta) kunstiga. See liikumine omandas Amenhotep IV ajastul (1361-1340e. Kr ) peaaegu revolutsioonilise ilme. Amenhotep IV (Ehnaton) oli suur uuendaja usu alal ta seadis sisse ühe jumala kummardamise; see jumalus oli päikesejumal Aton. Polüteism asendati monoteismiga. Seni olid egiptlased kummardanud mõne looma või inimese kujulisi jumalaid
Uue riigi ajal muutusid templite plaanid ja ülesehitus keerukamateks. Egiptuse templid mõjuvad väliselt rangetena, ei ühtki akent ega sammast, vaid suurejooneline ja pidulik monotoonsus. Templi seinu (pindu) katavad värvikirevad hieroglüüfid ja reljeefid jumalate ning valitsejate kujudega. Templi kitsas külg on peafassaadiks, kus asub ka sissekäik. Sfinksidest või jääradest moodustus pikk allee, mis kaunistab templisse viivat teed. 8. Kirjeldage palun egiptuse poosi, mida kasutati pinnakunstis. Pinnakunstis valitses samasugune üldistamine ja stiliseerimine nagu vabafiguurideski. Egiptuse kunstnik tajus suurepäraselt inimkena proportsioone. Nagu skulptuuriski, nii oli ka siin orjade, võõramaalaste, loomade, lindude, kalade jne. kujutamine suhteliselt vabam ja elavam ning nende individuaalsed iseärasusi anti edasi palju täpsemalt. Arvestatakse peamiselt teose dekoratiivset kogumuljet. 9. Kes oli Echnaton ja kuidas muutus kunst tema valitsusajal?
Uue riigi ajal muutusid templite plaanid ja ülesehitus keerukamateks. Egiptuse templid mõjuvad väliselt rangetena, ei ühtki akent ega sammast, vaid suurejooneline ja pidulik monotoonsus. Templi seinu (pindu) katavad värvikirevad hieroglüüfid ja reljeefid jumalate ning valitsejate kujudega. Templi kitsas külg on peafassaadiks, kus asub ka sissekäik. Sfinksidest või jääradest moodustus pikk allee, mis kaunistab templisse viivat teed. 8. Kirjeldage palun egiptuse poosi, mida kasutati pinnakunstis. Pinnakunstis valitses samasugune üldistamine ja stiliseerimine nagu vabafiguurideski. Egiptuse kunstnik tajus suurepäraselt inimkena proportsioone. Nagu skulptuuriski, nii oli ka siin orjade, võõramaalaste, loomade, lindude, kalade jne. kujutamine suhteliselt vabam ja elavam ning nende individuaalsed iseärasusi anti edasi palju täpsemalt. Arvestatakse peamiselt teose dekoratiivset kogumuljet. 9. Kes oli Echnaton ja kuidas muutus kunst tema valitsusajal?
on otsevaates, pea ja käed jällegi profiilis, silm aga otsevaates. Sellist poosi hakati kutsuma egiptuse poosiks. Pinnakunsti tegemine käis erinevate etappide kaupa: esiteks silus kiviraidur seina siledaks ja kattis selle õhukese krohvikihiga. Seejärel märgiti seinale punase värviga ruudustik. Musta värviga kanti seinale joonistatavate figuuride kompositsioonid. Järgmisena raius kiviraidus figuurid välja, nii et need jäid seinapinnast kõrgemaks. Pinnakunstis valitses üldistamine ja stiliseerimine. Egiptuse kunstnik tajus suurepäraselt inimkeha poportsioone, kuid ta hoidus kujutamast elu kogu selle liikuvuses ja mitmekesisuses. Orjade, võõramaalaste, loomade, lindude, kalade jne kujutamine suhteliselt vabam ja elavam ja nende individuaalseid iseärassusi anti edasi palju täpsemalt. SKULPTUURIKUNSTis võib eristada kahte suunda: 1. teosed, mis kujutavad vaaraosid ja jumalusi 2. teosed, mis kujutavad loomi ja lihtrahvast
Lähtuti kivitahuka vormist. Väljakujunenud kaanon kasutas moodulina väikest küünart. Lihtrahvast kujutati tõetruumalt, elavamalt. Tihti on need skulptuurid puidust ja värvilised. Reljeef: Maalikunsti ja skulptuuri vaheaste. Levinud madalreljeef ja süvendreljeef. Need olid tavaliselt eredalt värvilised, olid täiendatud hieroglüüfidega. Nt Narmeri palett Levis ka seinamaal. Vanaegiptuse pinnakunst reljeef + seinamaal Pinnakunstis levis üldistamine, kasutati kindlaid poose, lihtrahva ja loomade kujutamine oli vabam. Sellegipoolest tajuti hästi proportsioone, rassilisi tunnuseid. Lihtrahvast kujutati tõetruumalt, sest nad ei pidanud kuuluma igavikku. Puudus kolmedimensiooniline kujutamine, kaugemal asuvad asjad asusid kõrgemal. Vaarao Ehnatoni (e Amenhotep IV) ajal toimus reform, tuli uus riigiusund, jumalaks sai Aton, kelle kehastuseks peeti päikeseketast. Rajati uus pealinn Ahet-Aton (praegune Tell-el- Amarna).
hauataguse elu kindlustamisega. Surnu hinge asupaigaks võis olla tema portree ja kujutava kunstiga loodi hingele väärikas keskkond. Teiseks ülesandeks kujutavale kunstile oli jumalatele keha andmine ja nende kultuse toetamine piltjutustustega. Vaaraode täisfiguurid-nad on tardunud sirges poosis, vasak jalg sammu jagu eespool, rusikasse tõmmatud käed tihedalt vastu külgi, vahel ka üks käsi rinnal. Egiptuse reljeef oli enamasti madalreljeef. Pinnakunstis valitses samasugune üldistamine ja stiliseerimine nagu vabafiguurideski. Egiptuse kunstnik tajus täpselt inimkeha proportsioone. Ehnatoni-aegne kunst-püüti kujutada konkreetset inimest. Kunst muutus looduslähedasemaks. Puudus täiuslikkus(reljeefidel kujutatud inimestel pikad kaelad ning venitatud nägu) 5. Kirjelda Vanakreeka arhidektuuristiile, kirjelda templeid? Kuulsaim ehitusmälestis? Kreeka arhidektuuris oli tähtsaimaks ülesandeks ehitada templeid
püramiid ja kõige vanem oli Džoseri astmikpüramiid. 7. Milliseid haudehitisi rajati Egiptuses Uue Riigi ajal? Mille poolest on eriline Ramses II hauakamber? Haudehitisi rajati orgudesse ja kaljudesse. Ramses II hauakamber on oluline, sest see pidi veetõusu pärast vee alla jääma. Kutsuti kokku maailma targeimad insenerid ja teadlased, kelle arvutuste ja töö järgi tehti tempel tükkideks ja pandi taas kokku kõrgemal maapinnal. 8. Kirjeldage palun egiptuse poosi, mida kasutati pinnakunstis. Inimesi kujutati külgvaates ja nad olid proportsioonis. Inimesi kujutati istuvalt või kõndides, silmad vaatasid üle inimese, otse kaugusesse jalad olid küljepealt joonistatud ja üks jalg oli alati eespool. Nagu joonistused, mida me tunnis tegime . 9. Kes oli Echnaton ja kuidas muutus kunst tema valitsusajal? Echnaton oli Egiptuse vaarao, kes tegi suuri ümberkorraldusi. Ta lasi ehitada uue pealinna Ahet-Atoni ja muutis usku. Mitme jumala kummardamise asemel kummardati ainult üht
ja kõige vanem oli Dzoseri astmikpüramiid. Milliseid haudehitisi rajati Egiptuses Uue Riigi ajal? Mille poolest on eriline Ramses II hauakamber? Haudehitisi rajati orgudesse ja kaljudesse. Ramses II hauakamber on oluline, sest see pidi veetõusu pärast vee alla jääma. Kutsuti kokku maailma targeimad insenerid ja teadlased, kelle arvutuste ja töö järgi tehti tempel tükkideks ja pandi taas kokku kõrgemal maapinnal. Kirjeldage palun egiptuse poosi, mida kasutati pinnakunstis. Inimesi kujutati külgvaates ja nad olid proportsioonis. Inimesi kujutati istuvalt või kõndides, silmad vaatasid üle inimese, otse kaugusesse jalad olid küljepealt joonistatud ja üks jalg oli alati eespool. Nagu joonistused, mida me tunnis tegime. Kes oli Echnaton ja kuidas muutus kunst tema valitsusajal? Echnaton oli Egiptuse vaarao, kes tegi suuri ümberkorraldusi. Ta lasi ehitada uue pealinna Ahet-Atoni ja muutis usku. Mitme jumala kummardamise asemel kummardati ainult üht
Ruumijaotuse poolest meenutavad mastabasid. Nende sissekäigule antakse tavaliselt juba fassaadi meenutav kuju hakati järjekindlalt tarvitama sambaid (vormilt eeldooria sambad). Põhilised sambavormid olid lootos-, papüürus- ja palmsammas, mis koonesid baasist, tüvesest ja kapiteelist. KUJUTAV KUNST: Selle ajastu teostes esile tõstetavamateks oleksid vaarao Amenemhet III pead ja nn hüksoslaste kuulsaid sfinkse Tanises. Märgatav on individualiseerimispüüd ja ilmekus nägudes. Pinnakunstis tippsaavutused Benihassanis avastatud maalid ja reljeefid. Käsitöö alalt väärivad mainimist kullassepakunsti tooted. Keskmise riigi ajal loodud kujud muutusid järjest staatilisemaks, kuid need võisid olla ka pehmejoonelisemad ja oma olemuselt inimlikumad, ning neid püstitati mitte ainult hauakambritesse, vaid ka avalikesse kohtadesse. 3. Egiptuse uus riik: ARHITEKTUUR: Mitmekesine arhitektuur. Pealinnaks Teeba. Kujuneb välja templiarhitektuur.
Tihti on nad puidust ja värvilised. Omamoodi vaheastme skulptuuri ja maalikunsti vahel moodustab egiptuse reljeefkunst. Egiptuse reljeef oli enamasti madalreljeef, aga sageli olid kujutiste kontuurid kivisse süvendatud (süvendreljeed). Reljeefid olid tihti eredalt värvilised. Inimese- ja loomafiguuride vahele lükiti hieroglüüfe, mis seletasid ja täiendasid kujutatut. Lisas levi ka seinamaal, mis erines esimesest põhimõttest vähe. Pinnakunstis valitses samasugune üldistamine ja stiliseerimine nagu vabafiguurideski. Egiptuse kunstnik tajus suurepäraselt inimkeha proportsioone, kuid ta hoidus kujutamast elu kogu selle liikuvuses ja mitmekesisuses. Nagu skulptuuriski, oli ka siin orjade, võõramaalaste, loomade, lindude, kalade jne kujutamine vabam ja elavam ning nende individuaalseid iseärasusi anti edasi palju täpsemalt. Egiotuse poosi kasutati soovist rõhutada kujutava väärtust ja ulatumist üle aegade
Selle tõttu püsis kunst puutumatune aastatuhandeid. Asustus enamasti Niiluse orus. Pikk, aga kitsas territoorium. Niiluse üleujutused olid regulaarsed. § 7. Kujutav kunst. Maalija reljeefikunst olid väga lähedased, kuna egiptlased tegid väga madalat reljeefi. Reljeeof oli madal ja värviline ning tervikuna kutsutakse pinnakunstiks. Iseloomustab: selgus ja ülevaatlikkus, mida selgitatakse hieroglüüfidega. Valitses kindel väljakujunenud süsteem. Pinnakunstis perpektiivi ei tuntud. Valitsejaid kujutati kõige suuremana, siis ametnikud ja seejärel lihtinimesed. Kuningaid ja ametnikke kujutati tingimata Egiptuse poosis. Profiilis oli nägu, jalad ja alakeha, käed. Otsevaates ülakeha, õlad, silm. Plastikas eristatakse 2 gruppi: 1. vaaraod ja ülikud. Seisvad figuurid käed lõdvalt või üks rinna peal risti, pea püsti, vasak jalg eespool, kontraposti ei kasutatud. [kontrapost tugijalg]
Hoopis väiksemad ja elavamad olid skulptuurid lihtrahvast ja loomadest tihti värvilised ja puust, mitte ranged nagu valitsejate skulptuurid. * Reljeefkunst omamoodi vaheastme skulptuuri ja maalikunsti vahel moodustab. Enamasti madalreljeef, aga ka süvendreljeef. Reljeefid olid tihti värvilised. Inimese ja loomafiguuride vahele lükiti hieroglüüfe. Hieroglüüfid piltkiri. * Levis seinamaal Pinnakunstis valitses samasugune üldistamine ja stiliseerimine nagu vabafiguurideski. Egiptuse kunstnik tajus suurepäraselt inimkeha proportsioone aga hoidis kujutamast elu kogu selle liikuvuses. Lihtrahva ja loomade kujutamine vabam. Egiptuse poos rõhutas väärtust. Kuna lihtrahvas ja loomad polnud nii väärtuslikud kujutati neid vabamana. Värvid ei jäljenda täpset loodust aga olid kaunid, arvestatakse dekoratiivset kogumuljet mitte kõiki maailmas nähtavaid värvivarjundeid
mis kasutas kaugust küünarnukist pöidla tipuni. Erinevad vaaraode omadest, sest on elavamad, väiksemad, vahel puidust ja värvilised. Vahepeal on ka reljeefkunst, mis oli enamasti madalreljeef, sageli ka süvendreljeef. Mõjuvad valguse ja varju vahekorrad, värvilised. Inimese-ja loomafiguuride vahele tehti hieroglüüfe, mis selgitasid kujutatut. Levis ka seinamaal, mis erines eelmisest vähe. Neid mõlemat nimetatakse vanaegiptuse pinnakunstiks. Pinnakunstis levis samasugune üldistamine ja stiliseerimine ja vabafiguurides. Tähelepanelikult jälgiti eri tahvuste rasiilisi tunnuseid ja eripära. Egiptuse poosi kasutamine polnud tingitud oskamatusest, vaid soovist rõhutada erinevaid väärtusi. Vähemtähtsaid inimesi kujutati õigemini. Värvid ei olnud täpsed, aga kaunid. Inimfiguuride ümbrust märgiti mõne üksiku taimemotiiviga ja tagapool asuvad tegelased paigutati lihtsalt eespoolsete peade kohale. Kunsti tehti nii, et inimesed selle ära
annaabi.ee 
