suurem, kui vedeliku sees. Püsivas tasakaaluolekus on iga süsteemi potensiaalne energia minimaalne. Seepärast võtab vedeliku pind, kui talle ei mõju välisjõud, kuju, mille juures tema pindala on minimaalne. Järelikult sarnaneb vedeliku pind pingule tõmmatud kelmega. Nagu elastses kelmeski, esinevad vedeliku pinnakihis pinda kokkutõmbavad jõud. Neid nimetatakse pindpinevusjõududeks ja nad mõjuvad pinna puutuja sihis ning on risti vaadeldava pinnaelemendi servaga. Pindpinevusjõudusid iseloomustatakse pindpinevusteguriga , mis on arvuliselt võrdne ühikulise pikkusega pinnakontuurile mõjuva jõuga: F = , (1) L kus F on kontuurile pikkusega L mõjuv jõud. Antud töös kasutatav nn. Tilga meetod põhineb sellel, et vedeliku tilk eraldub peenikese toru otsalt siis, kui tilga raskus mg saab veidi suuremaks pindpinevusjõust F (F ~ mg). Seega võtab valem (1) kuju: mg
suurem, kui vedeliku sees. Püsivas tasakaaluolekus on iga süsteemi potensiaalne energia minimaalne. Seepärast võtab vedeliku pind, kui talle ei mõju välisjõud, kuju, mille juures tema pindala on minimaalne. Järelikult sarnaneb vedeliku pind pingule tõmmatud kelmega. Nagu elastses kelmeski, esinevad vedeliku pinnakihis pinda kokkutõmbavad jõud. Neid nimetatakse pindpinevusjõududeks ja nad mõjuvad pinna puutuja sihis ning on risti vaadeldava pinnaelemendi servaga. Pindpinevusjõudusid iseloomustatakse pindpinevusteguriga , mis on arvuliselt võrdne ühikulise pikkusega pinnakontuurile mõjuva jõuga: F , (1) L kus F on kontuurile pikkusega L mõjuv jõud. Antud töös kasutatav nn. Tilga meetod põhineb sellel, et vedeliku tilk eraldub peenikese toru otsalt siis, kui tilga raskus mg saab veidi suuremaks pindpinevusjõust F (F ~ mg). Seega võtab valem (1) kuju:
suurem, kui vedeliku sees. Püsivas tasakaaluolekus on iga süsteemi potensiaalne energia minimaalne. Seepärast võtab vedeliku pind, kui talle ei mõju välisjõud, kuju, mille juures tema pindala on minimaalne. Järelikult sarnaneb vedeliku pind pingule tõmmatud kelmega. Nagu elastses kelmeski, esinevad vedeliku pinnakihis pinda kokkutõmbavad jõud. Neid nimetatakse pindpinevusjõududeks ja nad mõjuvad pinna puutuja sihis ning on risti vaadeldava pinnaelemendi servaga. Pindpinevusjõudusid iseloomustatakse pindpinevusteguriga , mis on arvuliselt võrdne ühikulise pikkusega pinnakontuurile mõjuva jõuga: F L , kus F on kontuurile pikkusega L mõjuv jõud. Antud töös kasutatav nn. Tilga meetod põhineb sellel, et vedeliku tilk eraldub peenikese toru otsalt siis, kui tilga raskus mg saab veidi suuremaks pindpinevusjõust F (F ~ mg). Seega võtab valem kuju: mg
Tsentrifugaalmoment- pinnakarakteristik, mis näitab kujundi pinnaelementide laotust kahe telje suhtes. Tähis Ixy, arvutatakse integraali abil Ixy=xydA integraal üle A, ühik on cm 4. Võib olla nii positiivne kui ka negatiivne, võib võrduda ka nulliga. Polaarinertsimoment- kirjeldab pinnaelementide laotust ristlõike varda telje suhte. Samuti on ta pinnakarakteristik, mis näitab kujundi pinnaelementide laotuvust pooluste suhtes. Arvutatav integraaliga Ip=r2dA üle piirkonna A. R on pinnaelemendi dA polaarraadius. Alati positiivne ja ühik on cm4. Polaarinertsmomendi seos telginertsmomendiga- Ip=Ix+Iy , sest r2=x2+y2 Lihtkujundite inertsimomendid-1) ristkülik Ix=bh3/12, Iy=bh3/3, kus b on laius ja h kõrgus; 2)kolmnurk Ix=bh3/36 , Iy=(h(b/2)3)/6 , Ixy=±(b2h2)/72 ; 3)ring Ip=d4/32, ringil Ix=Iy ning kuna Ip=Ix+Iy=2Ix=2Iy, siis Ix=Iy=Ip/2= d4/64. Liitkujundi inertsimoment mingi telje suhtes- võrdub osakujundite inertsimomentide summaga sama telje suhtes.
A I 0 = 2 dA= polaar - inertsimoment mingi pooluse 0 suhtes A kus: S staatiline moment, dA lõpmatult väike pinnaelement, [m2]; [m3]; A kujundi pindala, [m2]; 4 I inertsimoment, [m ]; pinnaelemendi dA kaugus koordinaatide alguspunktist (polaar- koordinaat), [m]; y, z pinnaelemendi dA ristkoordinaadid, [m]. Pinnamomendid on arvutatud alati mingi telje või teljestiku suhtes!!! 5.3. Staatilised momendid 5.3.1. Kujundi staatilised momendid ja pinnakese Tasapindkujundi staatiliste momentide Sy ja Sz väärtused sõltuvad yz-teljestiku asendist kujundi suhtes (Joon. 5
A I 0 = 2 dA= polaar - inertsimoment mingi pooluse 0 suhtes A kus: S staatiline moment, dA lõpmatult väike pinnaelement, [m2]; [m3]; A kujundi pindala, [m2]; 4 I inertsimoment, [m ]; pinnaelemendi dA kaugus koordinaatide alguspunktist (polaar- koordinaat), [m]; y, z pinnaelemendi dA ristkoordinaadid, [m]. Pinnamomendid on arvutatud alati mingi telje või teljestiku suhtes!!! 5.3. Staatilised momendid 5.3.1. Kujundi staatilised momendid ja pinnakese Tasapindkujundi staatiliste momentide Sy ja Sz väärtused sõltuvad yz-teljestiku asendist kujundi suhtes (Joon. 5
dielektriline läbitavus. Elektrivälja voog ja Gaussi seadus: Gaussi seadus on üks Maxwelli võrranditest. Ta võimaldab hinnata elektrivälja paljudes praktilistes situatsioonides, moodustades laengut ümbritseva sümmeetrilise Gaussi pinna, ja leida elektrivälja voo läbi selle pinna. Väljatugevuse vektori E voog E läbi väikese tasapinna määratakse seda pinda läbivate jõujoonte arvuga. Seega elektrivälja voog läbi pinnaelemendi ds elektriväljas on defineeritud kui selle pinna suhtes perpendikulaarne (e normaalisuunaline) elektrivälja komponent korda pindala. Summaarne elektrivälja voog läbi kinnise pinna S võrdub kus on ruumnurga element ja n on ühikvektor, mis on suunatud piki pinnanormaali.
oluliselt väiksem nende enda pikkusest ja siis, kui valgusallikas on punktikujuline. Difraktsioon on samuti jälgitav lainete liitumisel ja see seisneb valguse hajumises langemisel tõkkele või läbiminekul avast. Difraktsiooni saab arvutada, toetudes Fresneli- Huygensi printsiibile, mille kohaselt kujutab lainepinna iga element endast sfääriliste koherentsete sekundaarlainete allikat, mille algamplituudid on võrdelised vastava pinnaelemendi suurusega. Need koherentsed lained liitumisel interfereeruvad ja tekkiva liitlaine amplituudi ruumilist jaotust nimetatakse difraktsioonipildiks. Kuna laine amplituudi maksimumide asukoht on seal võrdeline lainepikkusega, siis on see difraktsioonipildi järgi vahetult määratav. Kasutades teatud keerukamat tõkete süsteemi (difraktsioonivõret), saab difraktsioonipildi abil määrata valguse spektraalset koostist.
92. Lähtudes alljärgnevatest seostest, tuletage baromeetriline valem. 93. Lähtudes alljärgnevatest seostest, tuletage Boltzmanni jaotusseadus. Ellimineerige ka gaasi universaalkonstant. 94. Mis võrrandiga on tegemist? Seletage tähised. See on Fick'i seadus. D on difusioonikoefitsient. D on võrdne massiga, mis kantakse üle ajaühikus läbi ühikulise pinna ühikulise tiheduse gradiendi korral gradientvektori sihis. Massikradient Läbi pinnaelemendi S, pinnanormaali sihis tiheduse muutuse korral kantakse üle massimuutus M aja t jooksul. 95. Mis võrrandiga on tegemist? Seletage tähised. Soojusjuhtivus See on soojushulga Q liikumine kõrgema temperatuuriga kihist madalama temperatuuriga kihti. Fourier'i seadus. k on soojusjuhtivustegur. Defineeritakse analoogiliselt difusioonikoefitsiendiga. 96. Mis võrrandiga on tegemist? Seletage tähised. Sisehõõre Takistusjõud, mis mõjub liikuvale kihile teiste kihtide poolt
V R T 88) Lähtudes alljärgnevatest seostest, tuletage Boltzmanni jaotusseadus. Ellimineerige ka gaasi universaalkonstant. 89) Mis võrrandiga on tegemist? Seletage tähised. See on Fick’i seadus. D on difusioonikoefitsient. D on võrdne massiga, mis kantakse üle ajaühikus läbi ühikulise pinna ühikulise tiheduse gradiendi korral gradientvektori sihis. Massigradient. Läbi pinnaelemendi ΔS, pinnanormaali sihis tiheduse muutuse korral kantakse üle massimuutus ΔM aja Δt jooksul. 90) Mis võrrandiga on tegemist? Seletage tähised. Soojusjuhtivus See on soojushulga ΔQ liikumine kõrgema temperatuuriga kihist madalama temperatuuriga kihti. Fourier’i seadus. k on soojusjuhtivustegur. Defineeritakse analoogiliselt difusioonikoefitsiendiga. 91) Mis võrrandiga on tegemist? Seletage tähised. Sisehõõre
tihedamalt paiknevad elektrivälja tugevuse jõujooned selle ruumipunkti ümbruses. 10.8 Elektrivälja tugevuse vektori voog. Gaussi teoreem. Ühtlaselt laetud lõpmata suure tasandi ja lõpmata pika ühtlaselt laetud sirge niidi elektrivälja tugevuse arvutamine Gaussi teoreemi kasutades 10.8a. Elektrivälja tugevuse voo mõiste. Selle geomeetriline tähendus Olgu mingis ruumipiirkonnas määratud elektriväli. Asetame sinna ruumipiirkonda pinnaelemendi dS, mis 1) on tasapinnaline, 2) mis on piisavalt väike, et elektrivälja tugevuse võiks selle pinna ulatuses lugeda konstantseks. Tähistame sümboliga n selle pinna normaal-ühikvektori kui ühikulise pikkusega vektori, mis on selle pinnaga risti. Olgu elektrivälja tugevuse vektor selle pinna asukohas E , nurga
Kui , siis : 93. Lähtudes alljärgnevatest seostest, tuletage Boltzmanni jaotusseadus. Elimineerige ka gaasi universaalkonstant. Selle põhjal: kus on kontsentratsioon kõrgusel ja on kontsentratsioon kõrgusel 0. Vaatame eksponenti: ( ) 94. Mis võrrandiga on tegemist? Seletage tähised. See on Fick'i seadus. Läbi pinnaelemendi , pinnanormaali sihis tiheduse muutuse korral, kantakse üle massimuutus aja jooksul. Seadus kehtib gaasides, vedelikes ja takistites. difusioonikoefitsient (mass, mis kantakse üle ajaühikus läbi ühikulise pinna ühikulise tiheduse gradiendi korral gradien- divektori sihis). 95. Mis võrrandiga on tegemist? Seletage tähised. Fourier'i seadus. Soojushulga liikumine kõrgema temperatuuriga kihist madalama temperatuuriga kihti. soojusjuhtivustegur. 96
94. Mis võrrandiga on tegemist? Seletage tähised. Katseliselt. Läbi pinnaelemendi , pinnanormaali sihis aga on kasutusel sellepärast, et d ja suurenemine/vähenemine sõltub ülemineku tee kujust. Seega nad tiheduse muutuse korral kantakse üle massimuutus aja jooksul
y,paindeelementi tekib teljest kujul ydA. stabiliseerub ja saavutab plastne sarniir.Tihti võetakse Inertsimoment x ja y telje kindla väärtuse y, tekib selline situatsioon elemendi suhtes on integraalina nn.plastne sarniir. Enamasti purunemise väljenduv summa, milles võetakse niisugune kriteeriumiks.JOONIS liidetavaks on pinnaelemendi situatsioon elemendi 1.1,1.2 pindala dA korrutis teljest purunemise kriteeriumiks. Tugevusarvutuse üheks koordinaadi ruuduga. Ix =a JOONISED1.1,1.2 põhialuseks on koormuse y2dA. Raskuskese on punkt, määramine. mida läbib keha mis tahes 1 4. Müüritööde materjalid: välisvoodris.25x12x6.
annaabi.ee 
