Raudbetoon konstruktsioonid Nõuded · Betoon peab vastama EVS-EN 206-1:2002 § 5 nõuetele. · 2.2 Betooni faktiline survetugevus peab vastama EVS-EN 206-1:2002 § 8 kirjeldatud vastavuse hindamise reeglitele. · 2.3 Betoontoodete tehasest väljastustugevus (% survetugevusklassist): - >70% betoon ja raudbetoon konstruktioonid (v.a. pingebetoon ja treppide elemendid); - >80% pingebetoonkonstruktsioonid (talvel 100%); - >80% treppide elemendid. Talvetingimusteks loetakse aega, kui keskmine temperatuur on alla 0° C (reeglina perioodil oktoober märts). · 2.4 Külmakindlus ja veepidavus vastavalt projekti nõuetele. · 2.5 Kulumiskindlus vastavalt projectile · 3.1 Sarrusterased peavad vastama projektile. Tõmbetugevus, voolavuspiir, suhteline
4. betoon kaitseb terast küllalt tõhusalt korrosiooni eest 5. tulekahju korral kaitseb betoon terast ülekuumenemise eest Monoliitne RB valatakse objektil sinna kuhu ta lõplikult jäeb. Selleks tehakse vastav raketis mis pärast kuivamist lammutatakse. Monteeritav RB valatakse kuskil mujal ja alles pärastkivistumist monteeritakse kohale. Sarrustamine: üksikvarrastega, võrkudega, ruumilise karkassiga. Karkass seotakse traadiga või keevitatkse kokku. Sarrustamise viisid: tavaliune RB ja pingebetoon. Pingebetoonis on sarrus enne väliskoormise rakendamist pinge alla(vähenevad konstruktsioonide deformatsioonid ja väldib pragude teket). RAUDBETOONI OMADUSED Koosneb 80-90% lihtsatest ja suht odavatest materjalidest. RB ei pole, ei kõdune, ei korrodeeru(Seega püsiv materjal). Saab valmistada erineva kuju ja mõõtmetega konstruktsioone. RB konstrukt. On tugevad, ületades puit ja kiviknostrukt. Tugevust. Puuduseks on suur kaal ja suhtleine haprus. Monteeritava RB eelised monoliitse ees:
Selleks valmistatakse vastav raketis, mis peale betooni kivistumist lammutatakse. Monteeritav raudbetoon valatakse ja kivistatakse kusagil mujal (tehases) ja alles peale betooni kivistumist monteeritakse kohale. Raudbetoonkonstruktsioone võib sarrustada: üksikvarrastega, tasapinnaliste võrkudega või ruumiliste karkassidega. Võrgud ja karkassid on kokku keevitatud või traadiga seotud. Sarrustamise viisi järgi jagunevad raudbetoonkonstruktsioonid kahte liiki: tavaline raudbetoon ja pingebetoon. Pingebetoonis on sarrus juba enne väliskoormise rakendamist pinge all (välja venitatud). Peamised omadused: Raudbetoon koosneb 80-90% ulatuses lihtsatest ja suhteliselt odavatest materjalidest (liiv, killustik, vesi). Raudbetoon ei põle, ei kõdune ega korrodeeru. Seetõttu on ta võrdlemisi püsiv materjal, ületades oma vanuse poolest puit ja metallkonstruktsioone. Raudbetoonist on võimalik valmistada väga erineva kuju ja mõõtmetega konstruktsioone
Õhupoorid viiakse sisse betoonisegusse, et vähendada tihedust ja suurendada külmakindlust (poorbetoon). Kapillaarpoorsus aga vähendab betooni püsivust ja külmakindlust. Tihedus iseloomustab betooni omadusi kõige üldisemalt, määrates ära betooni kasutamisala ja otstarbe. Tugevust mõjutavad asjaolud: · Tsemendi lubatud minimaalne kogus betoonis oleneb betooni kasutustingimuste klassist, betooni liigist (armeeritud, armeerimata, pingebetoon) · Vesitsement-teguri piirsuurus · Täitematerjalide tera suurus ja terastikuline koostis · Täitematerjalide kuju ja terade pinnakaredus · Betooni niiskus · Terase ja betooni paindetugevus vähenevad oluliselt temperatuuri tõustes ja seetõttu tulekahju korral võivad betoonehitised puruneda. · Betooni tugevus oleneb suurel määral vesitsementtegurist mida suurem
• tulekahju korral kaitseb betoon terast mõningal määral ülekuumenemise eest. Valmistamise viisi järgi jaguneb raudbetoon monoliitseks ja monteeritavaks. Monoliitne raudbetoon valatakse ehitusel sinna, kuhu ta lõplikult jääb. Monteeritav raudbetoon valatakse ja kivistatakse kusagil mujal (tehases) ja alles peale betooni kivistumist monteeritakse kohale. Sarrustamise viisi järgi jagunevad raudbetoonkonstruktsioonid kahte liiki: tavaline raudbetoon ja pingebetoon 8.2. RAUDBETOONI OMADUSED • Raudbetoon koosneb 80-90% ulatuses lihtsatest ja suhteliselt odavatest materjalidest (liiv, killustik, vesi). • Raudbetoon ei põle, ei kõdune ega korrodeeru. Seetõttu on ta võrdlemisi püsiv materjal, ületades oma vanuse poolest puit- ja metallkonstruktsioone. • Raudbetoonist on võimalik valmistada väga erineva kuju ja mõõtmetega konstruktsioone. • Raudbetoonkonstruktsioonid on tugevad, ületades puit- ja kivikonstruktsioonide tugevust.
Raudbetoon jaguneb: • Monoliitseks (valut tehakse kohapeal)( arhitektil mugavam, ei ole korrosiooni tekkismise kartust,kui asjad kokku ühendadatakse. • Monteeritavaks( väiksem kivistumise aeg kui monoliitsel, tehase kval. Kõrgem kui tööplatsil, saab anda paremat kuju materjalile, ei ole segavaid talvetingimusi. Paremad sarruse liigid. Sarrustamise tagajärjel jagunevad raudbetoonkonstruktsioonid: • Tavaline raudbetoon • Pingebetoon (eel- või järelpingestatud) Selleks ksasutatakse kõrgtugevat armatuuri Et toode kiiremini tahkuks, siis aurusatakse seda aurustuskambris, aurustusvannis jne. Erinevad mehhaaniliselt töödeldud pinnad kivistunud betoonile: • Lihvitud pind • Liivapritsi pind • Klombitud pind • Soojustusmaterjalid Neli erinevat juhtumit: • Soojuskiirgus • Soojsujuhtivus, • Konvensioon • Veeauru transport
Raudbetoonkonstruktsioone võib sarrustada üksikvarrastega, tasapinnaliste võrkudega või ruumiliste karkassidega. Võrgud ja karkassid on kokku keevitatud või traadiga seotud. JOONIS 8.1.2. a- posti sarruskarkass, b- plaadi võrksarrus. Sarrustamise viisi järgi jagunevad raudbetoonkonstruktsioonid kahte liiki: tavaline raudbetoon ja pingebetoon. Pingebetoonis on sarrus juba enne väliskoormise rakendamist pinge all (välja venitatud). Sarruse pingestamine vähendab konstruktsioonide deformatsioone ja väldib pragude tekkimist. 8.2. RAUDBETOONI OMADUSED *Raudbetoon koosneb 80-90% ulatuses lihtsatest ja suhteliselt odavatest materjalidest (liiv, killustik, vesi). *Raudbetoon ei põle, ei kõdune ega korrodeeru. Seetõttu on ta võrdlemisi püsiv materjal, ületades oma vanuse poolest puit- ja metallkonstruktsioone.
Raudbetoon jaguneb: • Monoliitseks (valut tehakse kohapeal)( arhitektil mugavam, ei ole korrosiooni tekkismise kartust,kui asjad kokku ühendadatakse. • Monteeritavaks( väiksem kivistumise aeg kui monoliitsel, tehase kval. Kõrgem kui tööplatsil, saab anda paremat kuju materjalile, ei ole segavaid talvetingimusi. Paremad sarruse liigid. Sarrustamise tagajärjel jagunevad raudbetoonkonstruktsioonid: • Tavaline raudbetoon • Pingebetoon (eel- või järelpingestatud) Selleks ksasutatakse kõrgtugevat armatuuri Et toode kiiremini tahkuks, siis aurusatakse seda aurustuskambris, aurustusvannis jne. Erinevad mehhaaniliselt töödeldud pinnad kivistunud betoonile: • Lihvitud pind • Liivapritsi pind • Klombitud pind • Soojustusmaterjalid Neli erinevat juhtumit: • Soojuskiirgus • Soojsujuhtivus, • Konvensioon • Veeauru transport
avanenud (kuni 0,1-0,3 mm) pragude esinemine on raudbetoonkonstruktsiooni kasutus- Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 2 seisundis täiesti normaalne nähtus ega pruugi viidata konstruktsiooni ebapiisavale kande- võimele. Siiski on teatud juhtudel praod kasutusseisundis ebasoovitavad (näiteks korrosiooni soodusta- va keskkonna või korrosioonitundliku armatuuri korral). Sellisel juhul võimaldab pragusid vältida pingebetooni kasutamine. Pingebetoon on raudbetooni eriliik, milles valmistamise ajal betoonis tekitatud survepinged vähendavad konstruktsiooni kasutusseisundis tekkivaid betooni tõmbepingeid või väldivad neid. Betooni eelpingestamiseks kasutatakse konstrukt- siooni paigaldatavat kõrgtugevat pingearmatuuri. Joonis 2 Joonisel 2 näeme pingbetoontala, kus betooni eelsurvepinge saadakse betoneerimisel kanalis- se jäetud pingearmatuuri pingestamisel jõuga P0 vastu elemendi otsapindu. Eelpingestusjõu
30) MONOLIITNE R/B valatakse ehitusel sinna, kuhu ta lõplikult jääb. 31) MONTEERITAV R/B valatakse ja kivistatakse tehases, alles peale betooni kivistumist monteeritakse kohale. 32) Raudbetoonkonstruktsioone võib sarrustada üksikvarrastega, tasapinnaliste võrkudega või ruumiliste karkassidega. Võrgud ja karkassid on kokku keevitatud või traadiga seotud. Sarrustamise viisi järgi jagunevad raudbetoonkonstruktsioonid kahte liiki: tavaline raudbetoon ja pingebetoon. Pingebetoonis on sarrus juba enne väliskoormise rakendamist pinge all (välja 33) venitatud). Sarruse pingestamine vähendab konstruktsioonide deformatsioone ja väldib pragude tekkimist. 34) RAUDBETOONI OMADUSED 1. Raudbetoon koosneb 80 (liiv, killustik, vesi). 2. Raudbetoon ei põle, ei kõdune ega korrodeeru. Seetõttu on ta võrdlemisi püsiv materjal, ületades oma vanuse poolest puitu 3. Raudbetoonist on võimalik valmistada väga erineva kuju ja mõõtmetega konstruktsioone. 4
Selleks valmistatakse vastav raketis, mis peale betooni kivistumist lammutatakse. Monteeritav raudbetoon valatakse ja kivistatakse kusagil mujal (tehases) ja alles peale betooni kivistumist monteeritakse kohale. Raudbetoonkonstruktsioone võib sarrustada üksikvarrastega, tasapinnaliste võrkudega või ruumiliste karkassidega. Võrgud ja karkassid on kokku keevitatud või traadiga seotud. Sarrustamise viisi järgi jagunevad raudbetoonkonstruktsioonid kahte liiki: tavaline raudbetoon ja pingebetoon. Pingebetoonis on sarrus juba enne väliskoormise rakendamist pinge all (välja venitatud). Sarruse pingestamine vähendab konstruktsioonide deformatsioone ja väldib pragude tekkimist. 8.2. RAUDBETOONI OMADUSED *Raudbetoon koosneb 80-90% ulatuses lihtsatest ja suhteliselt odavatest materjalidest (liiv, killustik, vesi). *Raudbetoon ei põle, ei kõdune ega korrodeeru. Seetõttu on ta võrdlemisi püsiv materjal, ületades oma vanuse poolest puit- ja metallkonstruktsioone.
Pärast betooni kivistumist monteeritakse see kohale. Raudbetoonkonstruktsioone võib sarrustada mitmeti: üksikvarrastega, tasapinnaliste võrkudega, ruumiliste karkasssidega. Võrgud ja karkassid on kokku keevitatud. Vahel võivad need olla ka traadiga seotud. 121 Sarrustamise viisi järgi jagunevad raudbetoon-konstruktsioonid kahte liiki: 1) tavaline raudbetoon, 2) pingebetoon, mille korral on sarrus eelnevalt välja venitatud. 9.2. Raudbetooni omadused Raudbetoon on suhteliselt uus materjal. See on üks vajalikum materjal. Raudbetoonil on mitmeid häid omadusi. 1. Raudbetoon koosneb suures osas (80-90%) lihtsatest ja suhteliselt odavatest materjalidest. Nendeks on liiv, killustik, vesi. 2. Raudbetoon ei põle ega kõdune. Oma ea poolest ületab raudbetoon puit- ja metallkonstruktsioone. 3
avanenud (kuni 0,1-0,3 mm) pragude esinemine on raudbetoonkonstruktsiooni kasutus- Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 2 seisundis täiesti normaalne nähtus ega pruugi viidata konstruktsiooni ebapiisavale kande- võimele. Siiski on teatud juhtudel praod kasutusseisundis ebasoovitavad (näiteks korrosiooni soodusta- va keskkonna või korrosioonitundliku armatuuri korral). Sellisel juhul võimaldab pragusid vältida pingebetooni kasutamine. Pingebetoon on raudbetooni eriliik, milles valmistamise ajal betoonis tekitatud survepinged vähendavad konstruktsiooni kasutusseisundis tekkivaid betooni tõmbepingeid või väldivad neid. Betooni eelpingestamiseks kasutatakse konstrukt- siooni paigaldatavat kõrgtugevat pingearmatuuri. Joonis 2 Joonisel 2 näeme pingbetoontala, kus betooni eelsurvepinge saadakse betoneerimisel kanalis- se jäetud pingearmatuuri pingestamisel jõuga P0 vastu elemendi otsapindu. Eelpingestusjõu
annaabi.ee 
