Aluskaardi kujundmine 1.Millised objektid (punkt-, joon- või pindobjektid) peaksid olema kihihalduris loendi ülemises osas, millised alumises osas? Punkt, joon, pind (ülevalt alla järjestuses) 2. Millise käsuga või muu tegevusega peaksid avama akna, kus saad kujundada maakonna leppemärke? Parem klõps kihinimel > kihi tunnused (properties) 3. Miks me järvedele servajoont ei määra? Määrame kaldajoone 4. Kas jõgede omadus “TELJE_TYYP” näitab hierarhiat, suurust või allklassi? Allklassi 5
Eesti Põhikaart (1: 20 000) koonus lõikeparalleelidega ja , mõõtkavategur k=0,999 932 428, millele vastab mõõtkava moonutus 1:14 800 Eesti Baaskaart ristkoordinaatide süsteem TM-Baltic Mercatori konformne põiksilindriline projektsioon (ühetsooniline) Ellipsoid GRS-80, telgmeridiaan L= 24°00'00'' Alguspunkti geodeetilised koordinaadid: B=0°00'00'' L=24°00'00'' Alguspunktide ristkoordinaadid: X=0,000 m Y=500 000,000 m 6. Leppemärgid Kaardistatavad pindobjektid on punkt-, joon ja pindobjektid. Pindobjekte ja konkreetses kaardistusmõõtkavas alamõõdulisi joon- ja pindobjekte kujutatakse vastavate leppemärkidega, mõõtkavalised pindobjektid näidatakse tegelikkusele vastavates piirides, mõõtkavalised joonobjektid tegelikkusele vastava kuju ja pikkusega. Mõõtkavalised pindobjekt- näidatakse tegelikkusele vastavates piirides. Leppemärgid enamasti malekorras. Ühe kontuuri sees võib kasutada korraga kuni kolme taimkatte liigi märki
* Linna, küla kaardid Eriotstarbelised kaardid * Merekaardid * Sõjaväekaardid * Lennukaardid * Geoloogilised kaardid * Mullakaardid *Ehitusplaanid * Teedeatlased Topograafilised leppemärgid Maastikuobjektide, situatsiooni ja reljeefielementide kujutamiseks plaanil kasutatakse topograafilisi leppemärke Leppemärgid on: mõõtkavalised mõõtkavatud leppemärgid Kõik maastikuobjektid ja situatsiooni- ning reljeefielemendid võib jagada lähtuvalt nende suurusest ja kujust kolme rühma: Pindobjektid Joonobjektid Punktobjektid Pindobjekt on kindla kontuuriga või piirjoonega eraldatud ala (mets, järv, põld). Pindobjektid kujutatakse mõõtkavalistena. Selliste alade piirjooned märgitakse plaanile punktiiriga või peene pideva joonega. Pindobjektide minimaalseks suuruseks plaanil on üldjuhul väärtuslike objektide puhul 4 mm2, teiste objektide puhul 10-50 mm2 Väiksema pindalaga objektid kujutatakse (hooned, tiigid) punktobjektidena või jäetakse üldse ära.
Limbi pööramistelg peab olema paralleelne vertikaalteljega. Niitristi vertikaalniit peab olema risti horisontaalteljega. 30. Eelneva punkti tingimused kehtivad justeerimisele. 32. Kaldenurk- horisontaaltasandi suhtes mõõdetud vertikaalnurk, mida on vaja maastikul mõõdetud joonte horisontaalproektsioonide ja kõrguskasvude arvutamiseks. Mõõdetakse teodoliidi vertikaalringi abil. 36. Maastikuobjektid jaotatakse punkt-, joon ja pindobjektideks. Pindobjektid väljendatakse mõõtkavas, joonobjektid osaliselt mõõtkavas ning punktobjektid on mõõtkavata. Britmarii Kroon Jaanuar, 2013
b. minuti-e. kraadiraam- ühikute skaala c. välisraam- dekoratiivse tähtsusega; 3. mõõtkava; 4. nomenklatuur; 5. leppemärkide selgitus, legend; 6. järsksuste mõõtkava; 7. kaardi koostamise ja trükkimise kohta andmed. Topograafilised leppemärgid kasutatakse maastiku objektide, situatsiooni-ja reljeefielementide kujutamiseks plaanidel ja kaartidel. Maastiku objektid, situatsiooni-ja reljeefielemendid jagatakse lähtuvalt nende kujust ja suurusest kolme rühma: 1. pindobjektid; 2. joonobjektid; 3. punktobjektid. Tõeline asimuut- so nurk, mida mõõdetakse tõelise meridiaani põhjapoolsest otsast päripäeva määratava suunani. Magnetiline asimuut- so nurk, mida mõõdetakse magnetilise meridiaani põhjapoolsest otsast päripäeva määratava suunani Rumb on taandatud esimese veerandi nurk, mida mõõdetakse põhja-lõuna suuna lähima otsa ja määratava suuna vahel Direktsiooninurk ( _ = 0o-360o) so. nurk, mida mõõdetakse telgmeridiaani või temaga
ole kaarti uuendatud. Baaskaardilt on võimalik saada meil kõik nn baasinfo, mida vaja. Baaskaart on jaotatud 25x25 km suurusteks tükkidesk, mis on kantud kaardile. 8. Leppemärgid. Milleks neid vaja on? Leppemärke kasutatakse maastikuobjektide, reljeefide jne kasutamiseks kaardil, kuna kaart on liiga väike, et sinna kirjtuada. Objektid jagatakse kolme rühma: - Pindobjektid- majad, hooned jne - Joonobjektid- rajad, jõed, teed jne. Kõik näidatakse plaanil või kaardil nii nagu nad päriselus on. - Punktobjektid- need on väikesed märgid ( geodeetilised, elektripostid jne) mis ei ole mõõtkavas. Meil on leppemärke vaja, et me saaksime kaaridst või plaanist aru, kus ja mis asub. Leppemärgid on tehtud nii, et inimesed neist ilusti aru saaksid. Nt
4 GEOINFOSÜSTEEMID Eksamiteemad 9. Kaardi objektid, tingmärkide jaotus. Kaardiobjektide jagunemine geomeetria alusel: 1. punktobjektid (0-dimensionaalsed) 2. joonobjektid (1-dimensionaalsed) 3. pindobjektid (2-dimensionaalsed)’ 4. ruumilised objektid (3 või enam dimensionaalsed) Kaardiobjektide jagamine kujutamisviisi alusel: 1. Punktobjektid: a) dimensioonilised (mõõtkava arvestavad) b) dimensioonitud (mõõtkava mittearvestavad) 2. Joonobjektid: dimensioonilised ja dimensioonitud (tähistatakse: piire, kommunikatsioone, mingi objekti või nähtuse jaotus ruumis) Piirid (kahte asja eristav joon) saavad olla: a) pidevad - nähtus või objekt on ruumis pidevas muutuses
vasakule ning negatiivne, kui ta kaldub paremale. Magnetnõela kääne e. deklinatsioon on nurk tõelise ja magnetilise asimuudi vahel. Inklinatsioon tähistab tõelise ja magnetilise meridiaani vertikaalivahelist erinevust. Bussool on kraadideks jaotatud ringi või ringiosadega ning viseerimisseadistega magnetkompass, millega mõõdetakse maastikul magnetilist asimuuti: a) ringbussool koosneb limbist ja mgnetnõelast. b) orientiirbussool magnetilise meridiaani näitab ainult suunda Pindobjektid kujutatakse õiges mõõtkavas veidi vähendatult, üksteisest kontuurjoonega, täidetakse pindleppemärkidega. Joonobjektid on looduslikud ja tehnilised joonelised objektid, sõltuvalt kaardi mõõtkavast, võivad leppemärgid olla sama suurusega. Punktobjektid on looduslikud või tehnilised üksikud puud, mälestusmärgid. Reljeefi vormid: planetaarne; megareljeefid; makroreljeefid; mesoreljeefid; mikroreljeefid
1:2500 - 1cm=2500cm - 1cm=25m Kui mõõdad joonisel joone pikkuseks 5,72cm siis looduses on see 5,72*2500=143m Kuidas leida mõõtkava. Joone pikkus 72m, plaanil 6cm - 7200cm/6cm = 1200 MK 1:1200. Peamõõtkava on võrdne seal, kus projektsiooni ristub maapinnaga (koonuse 2 lõikeparalleli) Erimõõtkava - tuleb kasutusele seal kus projektsioon ei ühti. mõõtkavategur=erimõõtkava/peamõõtkava Leppemärgid 1. Pindobjektid (algus ja lõpp-punkt peavad samad olema) - metsad, järved 2. Joonobjektid - tee, jõgi 3. Punktobjektid - üksik puu, liiklusmärgid 4. Kaardikirjad - tänava nimi 5. Täiendleppemärgid -täiendavad joonist, kirjutatakse juurde millega tegemist(heinamaa, asfalt, muruplats, mis hoonega tegemist ja mitme korruseline. MKM-nõuded Ehitusgeodeetiliste uurimistööde tegemise kord, põhiseaduses kirjas Maastiku reljeef, selle kujutamise viisid 1) Pinnavormid
suurematelt mõõtkavadelt väiksematele või temaatiliste kaartide koostamisel. Üldistamise põhifaktoriks on kaardi suunitlus, mõõtkava ja piirkonna iseärasused. Eeskätt näidatakse kaardil need objektid, mis vastavad suunitlusele. Nt adminkaartidel näidatakse kindlasti adminpiirid ja keskused. Reljeefi ei näidata üldse. Hüdrograafiast näidatakse ainult suurimad jõed ja need, mis ühtivad piiridega. Mõõtkava vähenedes jäetakse kõrvale väiksemad joon-ja pindobjektid. Allesjäetud joonobjektid ja pindobjektide kontuurid sirgestatakse (õgevendatakse). Nt kolmekordsel mõõtkava vähendamisel tuleb juba küllalt palju üldistada. Arvestades piirkonna iseärasusi, kujutatakse nt kuivade alade kaartidel ka kõige väiksemad jõed ja järved ja ka kaevud. Rikkaliku hüdrograafiaga aladel võib aga mõned väiksemad jõed ja järved kujutamata jätta. Asustamata aladel nt ka üksikud jahionnid (hütt), aga tihedalt asustatud aladel võidakse välja
Situatsiooni mõõdistamise üldised nõuded Mõõdistada tuleb kõik kõlvikud/pinnaerisused, mille kontuuri pindala plaanil on üle 30m2 Kõlvikud ja muud pinnaerisused, sh ka pindobjektidest ehitised, näidatakse plaanil nende väliskontuure kujutavate murdjoonte abil. Kasutatakse erinevaid joonetüüpe. Juhul kui kahte külgnevat pindobjekti eraldab joonobjekt (nt aed, hekk), eraldatakse need pindobjektid vaid vastava joonobjektiga ning pindobjektide piirajad (nt kõlvikupiir) ei kasutata. Ühe kõlvikukontuuri sees võib olla üks kuni kolm erinvat pinnatüüpi kujutavad leppemärki. Plaanile kantakse maakatastris registreeritud katastriüksuse piirid. Tiheasustusalal lisatakse katastriüksuste aadressid, hajaasustusalal katastriüksuste tunnused ja nimetused. Hoonete mõõdistamise üldised nõuded Hoonete mõõdistamisel peab plaanil kujutav joon andma hoonete ehitusaluse pinna
Baaskaart on tehtud 1994-1995, mõõtkava 1:50 000, TM Balti telgmeridiaan on 24kraadi E. o Topokaart nt Eesti põhikaart. · Atlas mingit ala kajastav teatud printsiipidest lähtuv kaartide kogum koos sinna juurde kuuluva tekstilise seletusega. Loeng 5 Kaardielemendid · Vektorandmete esitus sõltub kasutatavast geomeetrilisest primitiivist o Punktobjektid 0D o Joonobjektid 1D o Pindobjektid 2D o Ruumilised objektid 3D · Reljeefi kujutamise viisid o Horisontaalidega (samakõrgusjoontega) o Kalde edasi andmine joonte tihedusega o Hüpsomeetrilised kujutusviisid, reljeefi edasiandmine varjutusega · Teemakaartide tüübid o Koropleetkaardid kasutavad olemasolevaid üksustepiire nt haldusjaotus (vallad, maakonnad) o Sümbolkaart sektordiagrammiga sobib näidata summeeritavaid näitajaid,
Mõõtkavalised ehk pindalalised märgid (mustriga/ka punktid mis on regulaarsed, värvusega (objekti omadus), tooniga) d. Kaardikirjad ehk tekstid (kirjastiiliga (objekti omadus), kirjalaadiga (objekti omadus), kirja kõrgusega (objekti suurus)) 72. Kuidas eristatakse nähtuste kujutusviise ehk meetodeid? a. Vastavalt sellele missuguseid märke ja kuidas kasutatakse. b. Punktobjektid c. Joonobjektid d. Pindobjektid 73. Nimeta punktobjektide kujutusviise, milles seisneb nende olemus? a. Punktimeetod (kasutatakse märgiks punkti, näidatakse nähtuste esinemistihedus, kasutatakse nii KVALITATIIVSET kui KVANTITATIIVSET infot edasi andes, 1 punkt esitab teatud väärtust). i. Kasutatakse, kui: kaart peab olema nähtuse iseloomu avav; nähtus ise ei
Mõõtkavad: tiheasustusega piirkondades 1:500 või 1:2000; hajaasustusega piirkondades 1: 5000. Plaani nõutav täpsus on kindelobjektide puhul 0,1 mm plaani mõõtkavast, teiste situatsioonielementide puhul 0,2-0,3mm. 38. Topograafilised leppemärgid Maastiku objektide, situatsiooni- ja reljeefielementide kujutamiseks plaanil kasutatakse topograafilisi leppemärke. Eristatakse kolme rühma: pind-, joon- ja punktobjektid. Neljanda rühma moodustavad selgitavad märkused. Pindobjektid on kindla kontuuriga või piirjoonega eraldatud ala, mille iseloomulikud tunnused erinevad naaberalade tunnustest. Selliste alade piirjooned märgitakse plaanile tavaliselt punktiiriga või peene pideva joonega. Pindobjektide minimaalseks suuruseks plaanil on üldjuhul väärtuslike, tähtsate objektide puhul 4 mm 2 ja teiste objektide puhul 10...50 mm2. Neid määratakse ja kirjeldatakse ala sisse joonestatud täitemärkidega.
Mõõtkavad: tiheasustusega piirkondades 1:500 või 1:2000; hajaasustusega piirkondades 1: 5000. Plaani nõutav täpsus on kindelobjektide puhul 0,1 mm plaani mõõtkavast, teiste situatsioonielementide puhul 0,2-0,3mm. 38. Topograafilised leppemärgid Maastiku objektide, situatsiooni- ja reljeefielementide kujutamiseks plaanil kasutatakse topograafilisi leppemärke. Eristatakse kolme rühma: pind-, joon- ja punktobjektid. Neljanda rühma moodustavad selgitavad märkused. Pindobjektid on kindla kontuuriga või piirjoonega eraldatud ala, mille iseloomulikud tunnused erinevad naaberalade tunnustest. Selliste alade piirjooned märgitakse plaanile tavaliselt punktiiriga või peene pideva joonega. Pindobjektide minimaalseks suuruseks plaanil on üldjuhul väärtuslike, tähtsate objektide puhul 4 mm2 ja teiste objektide puhul 10…50 mm2. Neid määratakse ja kirjeldatakse ala sisse joonestatud täitemärkidega.
annaabi.ee 
