Fosvor-esineb nukleiinhapate koostises-moodustab makroenergilisi sidemeid Väävel-leidub kahes aminohappes-moodustab valke stabiliseerivat ühendit. Naatrium-leidub loomorgan.-reguleerib org. veerežiimi. Kaalium-leidub eriti taimorg.-reguleerib org. veerežiimi. Kaltsium-on osa luu- ja kõhrkoest-osaleb vere hüübimisel Magneesium-luukoe koostis-aktiveerib loomadel ensüüme Kloor-sünteesib mao soolhapet-aktiverib amülaasi Mikroelemendid... Fluor-hoiab korras hamba pindmiseid kihte Jood-kilpnäärme koostises. Puudumisel tekib struuma. Boor-oluline taimede normaalseks arenguks Raud-hapniku siduja ja trantsportija Tsink-osaleb maitseaistingute tekkes, soodustab veresuhkru kasutamist Koobalt-vitamiin B12 koostises, vajalik vereloomeks, puudumisel tekidab verevähi vorme Vitamiinid-nt B12-vajalik vereloomeks Hormoonid-nt kilpnäärme hormoon türeksiin, sisaldab joodi. Ensüümid-ME kuuluvad liitensüümide koostisse. Elukeskkond-magevee kalal on org
Pedosfäär *pedosfäär on muld (üldiselt) *muld on avatud süsteem, mis on avatud õhule ja niiskusele, altpoolt ka kivimitele. *Enamus globaalprobleeme on tihedalt seotud mullaga. *Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas. *lähtekivim on mulla peenemaks murenenud pindmiseid kivimeid *Murenemiskoorik on maismaa pinnakiht kus murenemine toimub. *Füüsikaline murenemine e. rabenemine on kivimiosakeste e. mineraalide murenemine soojuspaisumise ja kokkutõmbumise toimel. Selle käigus peenestub kivim eri suurusega osadeks kuid keemiline koostis ei muutu. *keemiline murenemine e. porsumine muudab kivimi keemilist koostist ja osa lahustuvaid aineid eraldub, kuid kivide väliskuju muutud algselt vähe. *lahustunud soolade ära kandumist nimetatakse leostumiseks
PEDOSFÄÄR. Murenemine kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas t°C, vee, õhu ja elusorganismide toimel. Lähtekivim nim. mullateaduses peenemaks pindmiseid murenenud kivimeid. Murenemiskoorik nim. maismaa pinnakihti, kus murenemine toimub,asustavad üksikud kõrgemad taimed. Füüsikaline mure e. rabenemine vee jäätumine, kivimid paisuvad ja tõmbuvad kokku, mineraalne koostis ei muutu, muutub peenestatuse aste, kuiv kliima, temp muutused suured. Keemiline mure e. porsumine käigus muutub kivimi keemiline koostis ja osa lahustuvaid aineid eraldub, kuid kivide väliskuju muutub esialgu suhteliselt vähe. Korrosioon nim
Keel on kultuuri osa, niisiis kasutame igal juhul seletamiseks kultuuri. 4. Karl Erik Rosengreni "suurelt kultuurirattalt" on puudu ehk ajalugu. Samas võib selle liigitada iga sektori alla kuuluvaks, mitte eraldi sektorina. Laienenud on parem pool, kahanenud vasak. Hariduse olulisuse laienemine või kahanemine on küsitav. Osalt on haridus kättesaadav laiemale hulgale inimestele. Samas tundub, et haridusega inimene on aina harvemini haritud inimene. Sageli on inimestel palju pindmiseid teadmisi, kuid süvitsiminekut on vähe. Laienenud on kindlasti tehnika ja majanduse sektorid. Toimunud on tehnika võidukäik, mistõttu see on saanud suureks osaks meie igapäevast. Inimeste pilgud ja soovid on sageli suunatud heale majanduslikule olukorrale. Kunsti peetakse teisejärguliseks. Levinud on arvamus, et kui on juba saavutatud hea sissetulek, siis võiks tegeleda ka ju kunstiga. Vaimsed väärtused on üha enam käsitletud rikaste hobi, kui iseseisva sihina
· Seened kui haigustekitajad avastati 19 sajandil. · Griseofulviin (esimene efektiivne seenhaiguste ravim) avastati 1958. aastal Pindmised seenhaigused Peamisteks naha- ja limaskesta seenhaiguste tekitajateks on: dermatofüüdid, Candida, Pityrosporum. Need tekitavad nn. pindmisi mükoose. See tähendab, et kahjustub ainult naha sarvkiht (+küüned ja juuksed). Tropilistes piirkondades esineb ka nn ,,sügavaid mükoose". Dermatofüüdid ... on kõige levinumad nahaseenhaiguste tekitajad. Pindmiseid mükoose põhjustavad dermatofüüdid kuuluvad 3 perekonda: - Trichophyton - Epidermophyton - Microsporon Dermatofüüdid ei kuulu inimese residentse floora hulka. Seevastu on aga Candida ja Pityrosporum saprofüüdid, mida leidub suurel prtsendil inimeste limaskestal või nahal. Dermatofüütia korral on tähtsaks faktoriks nakkusliku materjali rohkus ja geneetiline eelsodumus. Candida ja Pityrosporum omandavad aga haigusttekitava võime alles siis kui organismi vastupanuvõime langeb.
PEDOSFÄÄR 4.1. Murenemine. Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee, õhu ja elusorganismide toimel. Murenemise käigus kivimid peenestuvad: kaljudest saavad rahnud, neist kivid, kruus ja liiv ning pehmematest mineraalidest koosnevatest liivateradest lõpuks savi. Murenemine on pidevas protsess, mis toimub kõikjal, nii kõrgmäestikes kui ka tasastel aladel. Mullateaduses nimetatakse peenemaks pindmiseid murenenud kivimeid lähtekivimiks, ses sellesse hakkab kogunema mullatekkeks vajalikku tolmu ja niiskust. Füüsikaline murenemine ehk rebestumine ja keemiline murenemine ehk porsumine. Mõnikord eriti mullateaduses, eristatakse ka bioloogilist murenemist. Osakeste peensusastme tõusuga loob füüsikaline murenemine eeldused keemiliseks ja bioloogiliseks murenemiseks, mis vajavad suuremat reaktsioonipinda. Füüsikaline murenemine ehk rebenemine toimub kivimiosakeste- mineraalide-
kulub teatav aeg. Seepärast tuleb enne plasti parandusega alustamist veenduda, kas see on majanduslikult põhjendatud või on otstarbekam detail vahetada. Üldjuhul ei tohiks remondi maksumus koos värvimisega ületada 75% uue osa maksumusest. Mõningaid plastist osi pole otstarbekas parandada turvalisuse huvides. Näiteks ei soovitata liimida esilaternate kinnituskõrvu, jahutusradiaatori paake jms.. Pindmiseid kergeid vigastusi nagu kriimud jms. kõrvaldatakse lihvimisega, peenpahteldusega ja järgneva ülevärvimisega. Keskmiste vigastuste (üle 1 mm sügavused mõlgid ning kriimud) puhul püütakse vajadusel esmalt taastada kuuma õhu puhuriga detaili algne kuju, krunditakse ja pahteldatakse plastipahtliga ning värvitakse detail üle. Suuremate vigastuste korral (praod üle 10 cm, murdumised) tuleb esmalt puurida prao
PEDOSFÄÄR. Murenemine kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas t°C, vee, õhu ja elusorganismide toimel. Lähtekivim nim. mullateaduses peenemaks pindmiseid murenenud kivimeid. Murenemiskoorik nim. maismaa pinnakihti, kus murenemine toimub,asustavad üksikud kõrgemad taimed. Füüsikaline mure e. rabenemine vee jäätumine, kivimid paisuvad ja tõmbuvad kokku, mineraalne koostis ei muutu, muutub peenestatuse aste, kuiv kliima, temp muutused suured. Keemiline mure e. porsumine käigus muutub kivimi keemiline koostis ja osa lahustuvaid aineid eraldub, kuid kivide väliskuju muutub esialgu suhteliselt vähe. Korrosioon nim
Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee, õhu ja elusorganismide toimel. Murenemisprotsessid kulgevad reaalajas koos ja üheaegselt selliselt, et nende osamõju ei ole võimalik üksteisest eristada. Murenemise käigus kivimid peenestuvad: kaljudest saavad rahnud, neist kivid, kruus, liiv ning pehmematest mineraalidest koosnevatest liivateradest lõpuks savi. Mullateaduses nimetatakse peenemaks pindmiseid murenenud kivimeid lähtekivimiks, sest sellesse hakkab kogunema mullatekkeks vajalikku tolmu ja niiskust. Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri, õhu, vee ja organismide toimel. Murenemiskoorik Maismaapinna kiht, kus toimub murenemine. Füüsikaline murenemine Keemiline murenemine rabenemine porsumine
temperatuuri, vee, õhu ja elusorganismide toimel. Murenemine on mullatekke eeltingimus ja toimub kõikjal, nii kõrgmäestikus kui ka lauskmaal. Murenemise käigus kivimid peenestuvad: kaljudest saavad rahnud, neist kivid, kruus ja liiv ning pehmematest mineraalidest koosnevatest liivateradest lõpuks savi. Reljeefi kõrgematel osadel tekkinud murendmaterjal kantakse tuule, vee ja raskusjõu mõjul allapoole, kus jätkub selle edasine murenemine. Mullateaduses nimetatakse peenemaks pindmiseid murenenud kivimeid lähtekivimiks, sest sellesse hakkab kogunema mullatekkeks vajalikku tolmu ja niiskust. Toimivate välisjõudude järgi eristatakse: - Füüsikalist murenemist e. rabenemist - Keemilist murenemist e. porsumist - Bioloogiline murenemine Osakeste peensusastme tõusuga loob füüsikaline murenemine eeldused keemiliseks ja bioloogiliseks murenemiseks, mis vajavad suuremat reaktsioonipinda. Füüsikaline murenemine rabenemine toimub kivimiosakeste (mineraalide) temperatuuri
Keskmiselt 39 – 40hindepunkti, kuid varieerub 8-95 hp-ni. 49. !Mullatekkeprotsess, mullatekketegur ja tingimused.! Teguriks on bioloogiline faktor. Muld hakkab kujunema sellest hetkest, kui murend materjalile lasuvad esimesed organismid Tingimusi mõjutavad: • Kliima • Lähtekivim • Reljeef • Aeg, maakoha vanus Mullatekkeprotsessi raames saab rääkida kahest aspektist: 1) toimub elusorganismide poolt maakoore pindmiste kihtide kasutamine 2) maakoore pindmiseid kihtide ümberkujutamine 50. !Leetumine! on mullatekke elementaarprotsess, mis leiab aset karbonaadi vaesel lähtekivimil. Läbiuhtumistüüpi veerežiimi tingimustes, kus agressiivselt (fulvo hapete mõjul) leiab aset mulla peenemate mineraalosakeste hüdrolüüs e. lagundamine. Kusjuures laguproduktid kantakse mullast minema. Leetumine toimub happelise reaktsiooni tingimustes ja põhjustab edasist hapestumist. Muld vaesub biokeemsetest ühenditest. (Lõuna-Eesti,
orgaanilisi aineid ning gaase. Gaasiline- ehk mullaõhk sisaldab veeauru, ammoniaaki ja teisi gaase. 41. Biosfäär. Mõiste ja millest koosneb. Arvkarakteristikumid: mass, juurdekasv jne. Biosfääri piirid. -Maa sfäär, kus elavad organismid, kus toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine, orgaanilised ained mõjutavad kivimeid.elusloodust sisaldav kiht. Biosfäär hõlmab hüdro-, pedo- ning litosfääri(pindmiseid) ja atmosfääri(alumisi kihte). 39. Muldade jaotuse tsonaalsus maakeral. Olulisemad mullatüübid. Tundra-gleimuld tekib tundravööndis. Tingimused jahe, igikelts lähedal, soostumine. Leetunud mullad levivad metasavööndis. Tingimused sajab rohkem kui aurub, laskuv veevool mullas, lahustuvate ainete ümberpaiknemine allapoole, ülemised horisondid vaesestuvad lahustuvatest ainetest, alumised rikastuvad. Metsavööndis on veel mitmeid leetumistunnustega mullatüüpe (leedemuld, leet-
Muld hakkab kujunema sellest hetkest, kui murend materjalile lasuvad esimesed organismid. Lähtekivim, kliima, reljeef ja maakoha vanus on kõik mullatekke tingimused, mis mullatekke teguri kaudu mõjutavad mullas kulgevaid protsesse. Lähtekivim karbonaatsuse kaudu Reljeef veereziimi kaudu Mullatekke protsessi raames saab rääkida kahest aspektist: 1) toimub elusorganismide poolt maakoore pindmiste kihtide kasutamine 2) maakoore pindmiseid kihtide ümberkujutamine NB! Saame eristada mullatekke elementaarprotsesse: 1) leetumine on mullatekke elementaarprotsess, mis leiab aset karbonaadi vaesel lähtekivimil. Läbiuhtumistüüpi veereziimi tingimustes, kus agressiivselt (fulvo hapete mõjul) leiab aset mulla peenemate mineraalosakeste hüdrolüüs e. lagundamine. Kusjuures laguproduktid kantakse mullast minema. Leetumine toimub happelise reaktsiooni tingimustes ja põhjustab edasist hapestumist
mullaelustikule *orgaanilise aine erosioon ning kadu *pinnase kokkusurumine(tihenemine) raskete masinate poolt *muldade hapestumine happevihmadega VI Biosfäär ja maastikusfäär 1. Biosfääri mõiste, iseärasused ja suhe teiste geosfääridega. Maa sfäär, kus elavad organismid, kus toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine, orgaanilised ained mõjutavad kivimeid.elusloodust sisaldav kiht. Biosfäär hõlmab hüdro-, pedo- ning litosfääri(pindmiseid) ja atmosfääri(alumisi kihte). -Ökosüsteem on mingil territooriumil või ruumiosas elusorganismide funktsioneerimise kaudu moodustuv eluslooduse süsteem. Ta on isereguleeruv ja arenev eluprotsesside kompleks, mille moodustavad aineringe ja energiavoo kaudu omavahel seotud organismid koos nende keskkonnaga. 2. Biosfääri piirid (seda limiteerivad tegurid) ja maht. Biosfääri ülemiseks piiriks loetakse ligikaudu 7 km, sest nii kõrgel
annaabi.ee 
