sõidukite /liiklejate puudumisel. Kaugtuled tuleb ümber lülitada lähituledeks : Vastutuleva sõiduki kaugus on 300m. või ka kaugemal, kui vastutuleva sõidukijuht annab tuledega märku. Lähenemisel eesliikuvale sõidukile ja kaugtuled hakkavad valgustama eesliikuvat sõidukit. Lähenemisel mistahes tee kõrval sõitvale sõidukile , kui kaugtuled võiksid seda pimestada. Tulede kasutamine Pimestamise korral tuleb sõidusuunda muutmata alustada kiiruse vähendamist. Kaugtuled soovitatakse tagasi sisse lülitada : Vastutuleva sõiduki korral u. 5 . . . 15m. enne vastuliikuva sõidukiga kohakuti jõudmist. Eesliikuvast sõidukist möödumisel u. 5 . . . 15m. enne eesliikuva sõidukiga kohakuti jõudmist. Kaugtulesid võib kasutada ka hoiatusmärguandena enne möödasõidualustamist või kui kontrollitakse liiklust. Lähitulede rikke korral ei tohi sõidukit kasutada
Üldse võib öelda, et auto juhtimist öisel ajal valgustamata teel iseloomustab reageerimise halvenemine, valguse vähesus ja sagedane nägemisadaptatsioon (silma kohanemine valguse muutumisele) tiheda liikluse korral. Sõit videvikus, öine sõit udus ja väsimus võivad esile kutsuda nägemisviirastust. Pimestamisohu korral tuleb kõigepealt kiirust vähendada, jälgida tee parempoolset äärt ja mitte vaadata vastutuleva sõiduki tuledesse. Pimestamise korral tuleb autot pidurdada sõidurada muutmata, sest teepeenrale pööramisel võib otsa sõita seal liikuvale jalakäijale ja sõiduraja muutmisel on oht sõita otsa nähtamatuks jäävale takistusele. LIIKLUSPSÜHHOLOOGIA Kiiruse tunnetamine. Pikaajalisel sõitmisel suure kiirusega, õige kiiruse tunnetus väheneb, autojuht hindab oma kiirust tegelikust väiksemaks. Kiiruse vähendamisel jääb juhile mulje, nagu sõidaks ta väga aeglaselt.
töötajaid ebamugavasse poosi, et oma tegevust selgelt näha. Liiga ere valgustus võib pimestada ning põhjustada silma sidekestade ärritust. Vilkuv ning värelev valgus võib põhjustada ärritust ja füsioloogilisi nähtusi nagu peavalu, halb enesetunne jms. Mõjude vähendamine Kasutada võimalikult palju loomuliku valgust. Töökohta peaks valgustama üld- ja kohtvalgustid. Luminofoorlampide kasutamine kohtvalgustuses vähendab läikimise ja pimestamise probleemi. Halogeenlampide valgusviljakus on 2-3 korda kõrgem kui hõõglampidel. Enamasti on töökoha eri piirkondades vajalik erinev valgustatus. Kuvari ekraan peab olema valgustatud nõrgemini kui töölaud, klaviatuurile on vaja rohkem valgust ja paberile kõrval veelgi rohkem. Mikrokliima- õhutemperatuur, õhuniiskus, õhu liikumine, soojuskiirgus töökohal või mujal inimese lähemas ümbruses. Kaasaegsetes tingimustes töötab inimene suhteliselt stabiilse
· Otsesest valgustusest on parem kaudvalgus (300-450lx). · Lae ja seinte ülaosa heledus ei tohiks üldjuhul ületada 200 cd/m2, peegeldumistegur peaks olema vähemalt 0,8. · ühe armatuuri valgusvoog võiks olla kuni 5 kiloluumenit, mille alusel tuleks valida valgustite arv. Luminofoorlampide kasutamine kohtvalgustuses ja lambi pinna madalam heledus võrreldes hõõglampidega vähendavad läikimise ja pimestamise probleeme. Tavalisest hõõglampidest efektiivsemad on ka halgeenlambid, mille valgusviljakus on 2-3 korda kõrgem ja spekter parem. Üldvalgustuses on otstarbekam kuni 70W võimsusega luminofoorlampid. Kohtvalgustitesse sobivad 11 W luminofoorlampid ja 20W halgeenlambid. Kuna need on kallimad kui tavalised hõõglambid, tasub nende muretsemine end ära alles mõne aasta jooksul. Alati on inimele parem, kui kasutatakse maksimaalselt loodusliku valgust, kuigi meie asukoha tõttu,
juhendite järgi. 2. ENNE TÖÖD 2.1. Korrastada töörõivad, nöörida või siduda kinni varrukasuud, kinnitada rippuvad rõivaosad, panna juuksed peakatte alla. 2.2. Koristada töökohalt kõik mittevajalik ja tööd segav. 2.3. Kontrollida giljotiinkääride korrasolekut: - kas liikuvate ja pöörlevate osade kaitsed on omal kohal ja kinnitatud; - kas maandusjuhe on terve ja kindlalt kinnitatud; - kas töökoha valgustus on piisav ja valgustid õigesti paigutatud (pimestamise ja peegeldamise võimalus); - tõsteseadmete korrasolekut (kui nad käesoleva töö tegemiseks vajalikuks osutuvad); - kas noad on teravad, sileda lõikeservaga ja kindlalt kinnitatud. Kääride korrasolekut kontrollida tühikäigul. 2.4. Kõigist märgatud puudustest ja riketest teatada töölõigu juhile. 11 3. TÖÖ AJAL 3.1
Oluline, kuigi keeruline on vältida peegeldumisi kuvari ekraanilt. • Otsesest valgustusest on parem kaudvalgus (300-450 lx). • Lae ja seinte ülaosa heledus ei tohiks üldjuhul ületada 200 cd/m2, peegeldumistegur peaks olema vähemalt 0,8. • Ühe armatuuri valgusvoog võiks olla kuni 5 kiloluumenit, mille alusel tuleks valida valgustite arv. • Luminofoorlampide kasutamine kohtvalgustuses ja lambi pinna madalam heledus võrreldus hõõglampidega vähendavad läikimise ja pimestamise probleeme. • Tavalistest hõõglampidest efektiivsemad on ka halogeenlambid, mille valgusviljakus on 2-3 korda kõrgem ja spekter parem. Üldvalgustuses on otstarbekad kuni 70 W võimsusega luminofoorlambid. Kohtvalgustitesse sobivad 11 W luminofoorlambid ja 20 W halogeenlambid. Kuna need on kallimad kui tavalised hõõglambid, tasub nende muretsemine end ära alles mõne aasta jooksul. • Alati on inimesele parem, kui kasutatakse maksimaalselt loodusliku valgust, kuigi meie
lõppu. Paralleelselt räägitakse sellest, mis toimub tema kodusaarel Ithakal. Teos algab sellega, kuidas jumalad kokku tulevad ning Athena avaldab muret Odysseuse, kes on juba 7 aastat veetnud nümf Kalypso saarel, olukorra üle. Otsustatakse, et Odysseusel tuleb lasta minna. Kalypso juurde saadetakse Hermes, kes teatab talle, et jumalate käsul peab ta Odysseust vabaks laskma. Odysseus ehitab endale parve ja asub teele. Poseidon, kes on oma poja pimestamise pärast Odysseuse peale väga vihane, tekitab tormi ning Odysseus satub faiaakide saarele. Seal võetakse ta lahkelt vastu ning lastakse jutustada oma seiklustest. Alles nüüd räägitakse sellest, mis on Trooja sõja ja antud teose alguse vahel toimunud. Peale lahkumist langenud Trooja alt ekslesid Odysseus ja tema kaaslased mere peal, kuni jõuti kükloopide saarele, kus nad olid sunnitud ühe kükloobi, Polyphemose, pimestada, et saarelt minema pääseda
Nüüdisajal kasutatakse põhiliselt luminofoorlampe, eeskätt elavhõbelampe, kus elektrienergiat muundab kiirguseks elektrilahendus. Nad kindlustavad kitsa spektri tõttu hea nägemisteravuse, on suure valgusviljakuse (50-100 lm/W) ja pika tööeaga (kuni 25 000 töötundi). Käesoleval ajal on maailmas nende osatähtsus tehisvalgustuses üle 80%. Luminofoorlampide kasutamine kohtvalgustuses ja lambi pinna madalam heledus võrreldus hõõglampidega vähendavad läikimise ja pimestamise probleeme. Tavalistest hõõglampidest efektiivsemad on ka halogeenlambid, mille valgusviljakus on 2-3 korda kõrgem ja spekter parem. Üldvalgustuses on otstarbekad kuni 70 W võimsusega luminofoorlambid. Kohtvalgustitesse sobivad 11 W luminofoorlambid ja 20 W halogeenlambid. Kuna need on kallimad kui tavalised hõõglambid, tasub nende muretsemine end ära alles mõne aasta jooksul. Normaalselt kujundatud töökohtadel kulub valgustuseks töövahetuse ajal võimsust
2) laternad peavad olema koostatud nende ehituses ettenähtud lampidest, optilistest elementidest ja hajutiklaasidest; 3) 1999. a või hiljem valmistatud sõiduki lähi või päevatuled peavad süttima kohe pärast mootori käivitumist; 4) kaug, lähi ja udutuled võivad olla paigutatud peitlaternatesse. Peitlaternaid ei tohi olla võimalik juhi kohalt poolikult avada ja sulgeda. Pimestamise vältimiseks laternate avanemisel või sulgumisel peavad tuled sisse lülituma alles pärast peitlaternate täielikku avanemist ja välja lülituma enne nende sulgumise algust. Lülitusmehhanismi rikke korral peab peituv lähituli jääma avatuks või olema kergesti avatav ilma tööriistadeta; 5) hajutiklaasid peavad olema pragudeta või muude vigastusteta. Peegeldi (reflektor) ei tohi olla
annaabi.ee 
