läätse- või õunaseemnekujuline. Kõrgkihtpilved Altostratus As Kõrgkihtpilved on tavaliselt üsna Halonähteid pole, ühtlane ja hall pilvemass (kui päike esemete taha ei teki valgustab pilvekihti altpoolt, muutuvad tundmatuseni värvikaks). täisvarjusid. Võib tulla Mõnikord varjutab päikese nõrku, harva mõõdukaid
Frondi liigid · · Soe front · soojem õhumass liigub külma · peale · liigub harilikult 20-30 km/h · · Sooja frondile iseloomulik · lai pilvesüsteem · pilveala põhiliselt enne fronti · laussajud · · Külm front · külmem õhumass liigub sooja alla · · Külmale frondile iseloomulik · liigub kiiremini kui soe front · 2-3 korda kitsam pilvesüsteem kui · soojal frondil · peamine pilvemass frondi taga · valdavalt hoogsajud Aktiivne külm front · Liigub väga kiiresti: 50-60 km/h · · Frondi ees järsk õhurõhu langus · · Soe õhk on sunnitud mööda · frontaaltasapinda tõusma- · Arenevad võimsad rünksajupilved · Cb · Läätsekujulised kõrgrünkpilved · Altocumulus lenticularis · · Intensiivne äike · · Tugevad sajud, rahe · · Tormituul-pagid,tromb, vesipüks · · Tugev turbulents · · Frondi järel
on enam kirdest, Antarktikas aga kagust, eemale pooluse kohal olevast tugevast kõrgrõhkkonnast. Õhumass ulatuslik ning horisontaalselt suhteliselt homogeensete omadustega osa atmosfäärist. Õhurõhk õhu rõhk mingis kindlas kohas Maa atmosfääris. Tsüklon madalrõhkkond Antitsüklon kõrgrõhkkond Soe ja külm front - Soe=kitsas üleminekupiirkond atomsfääris, kui pealetungil on soojem ja enamasti niiskem õhk kui frondi ees. Peamine pilvemass liigub sooja frondi ees ning pilved on tavaliselt kihilised ja toovad kaasa laussademeid. Mõnikord tekib soojal frondil äike, kuid see on kas nõrk või tugev. Külm= Eraldab suhteliselt jahedamat õhku soojemast. Tavaliselt liigub külm front kõikidest teistest frontidest suurima kiirusega ja ilmastikunähtused on frondi üleminekul enamasti teravamad. Mussoon ulatuslik õhuvoolude süsteem, mille korral tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks
vähe. Uraanil ei ole kivist tuuma. Uraanil on ka üheteistkümnest kitsast rõngast koosnev rõngaste süsteem. Kõik rõngad on väga ähmased, neist heledaimat tuntakse kui Epsiloni rõngast. Uraani rõngad avastati järgmisena pärast Saturni rõngaid. Uraan ei pöörle ümber Päikese nagu teised planeedid tiirlemisega samas suunas vaid on sellega peaaegu risti. See pöörleb isegi tiirlemissuunale vastassuunas nagu Veenus. Uraani pöörlemisperiood on praegustel andmetel 17, 2 tundi. Pilvemass pöörleb kiiremini, 14- 16 tundi. Uraani on külastanud vaid üks kosmoselaev Voyager, mis käis Uraanil 24, jaanuaril 1986. Pärast seda saadi aimu Uraani pilvevööst, mis oli piltidel siiski üsna ähmane. Uraani sinine värvus on ülemistes atmosfäärikihtides metaani poolt neelatava punase valguse tagajärg. Seal võib olla värvilisi vööte nagu Jupiteril, aga nad on vaatlemise eest peidetud pealasuvate metaanikihtide poolt.
põhitüüpe · Soe front soojem õhumass liigub külma peale liigub harilikult 20-30 km/h · Sooja frondile iseloomulik lai pilvesüsteem pilveala põhiliselt enne fronti soe ja.... laussajud · Külm front külmem õhumass liigub sooja alla · Külmale frondile iseloomulik liigub kiiremini kui soe front 2-3 korda kitsam pilvesüsteem kui soojal frondil peamine pilvemass frondi taga valdavalt hoogsajud külm front Sooja frondi ilm · Enne fronti õhurõhu intensiivne langus tuule tugevnemine ja pöördumine vasakule e. vastu päeva sadu 200-300 km enne fronti · suvel vihmana, merelise troopilise õhu lähenemisel ka äike ja tugevad hoogsajud · talvel lumi ja tuisk · Peale fronti- soe sektor Õhurõhu langused vähenevad
Uraanil on ka üheteistkümnest kitsast rõngast koosnev rõngaste süsteem. Kõik rõngad on väga ähmased, neist heledaimat tuntakse kui Epsiloni rõngast. Uraani rõngad avastati järgmisena pärast Saturni rõngaid. Uraan ei pöörle ümber Päikese nagu teised planeedid tiirlemisega samas suunas vaid on sellega peaaegu risti. Kui täpselt öelda, siis pöörleb planeet isegi tiirlemissuunale vastassuunas nagu Veenus. Uraani pöörlemisperiood on praegustel andmetel 17, 2 tundi. Pilvemass pöörleb kiiremini, 14- 16 tundi. Uraani on külastanud vaid üks kosmoselaev Voyager ", mis käis Uraanil 24, jaanuaril 1986. Pärast seda "väljasõitu" saadi aimu Uraani pilvevööst, mis oli piltidel siiski üsna ähmane. "Uraani sinine värvus on ülemistes atmosfäärikihtides metaani poolt neelatava punase valguse tagajärg. Seal võib olla värvilisi vööte nagu Jupiteril, aga nad on vaatlemise eest peidetud pealasuvate metaanikihtide poolt."
Uraanil on ka üheteistkümnest kitsast rõngast koosnev rõngaste süsteem. Kõik rõngad on väga ähmased, neist heledaimat tuntakse kui Epsiloni rõngast. Uraani rõngad avastati järgmisena pärast Saturni rõngaid. Uraan ei pöörle ümber Päikese nagu teised planeedid tiirlemisega samas suunas vaid on sellega peaaegu risti. Kui täpselt öelda, siis pöörleb planeet isegi tiirlemissuunale vastassuunas nagu Veenus. Uraani pöörlemisperiood on praegustel andmetel 17, 2 tundi. Pilvemass pöörleb kiiremini, 14- 16 tundi. Uraani on külastanud vaid üks kosmoselaev Voyager ", mis käis Uraanil 24, jaanuaril 1986. Pärast seda "väljasõitu" saadi aimu Uraani pilvevööst, mis oli piltidel siiski üsna ähmane. "Uraani sinine värvus on ülemistes atmosfäärikihtides metaani poolt neelatava punase valguse tagajärg. Seal võib olla värvilisi vööte nagu Jupiteril, aga nad on vaatlemise eest peidetud pealasuvate metaanikihtide poolt."
tõttu said oma nime. Tekivad tavaliselt päikesepaistelise ilma korral konvektsioonivoolude abil. Koosnevad veepiiskadest, kui pilved edasi arenevad, siis võivad nad koosneda ka lume- ja jääkristallide segust. Tekivad suvel lõunaks ja kaovad õhtuks, sügisel võivad rünkpilved tekkida veekogude kohal, sest maismaa on sel ajal külmem kui vesi. Rünkvihmapilved Cumulonimbus (Cb) Samuti konvektiivse arenguga pilv. See on tohutu suur taevasse kerkiv tume pilvemass, millega kaasnevad äike ja tugev vihmasadu. Rünkvihmapilvede alumine piir on tavaliselt 300- 600m ja ülemine piir võib ulatuda 7-9km-ni. Pilvedel on kõrgele ulatuvad tipud, turbulentne ja kobrutav välimus ning seetõttu on nad väga rünklikud. Rünksajupilvede alumine osa koosneb vihmapiiskadest, ülemine osa koosneb jääkristallidest. Rünkpilvedest sajab tavaliselt hoovihma, hoolörtsi ja lund. Sageli kaasneb hoovihmaga äike. Atmosfääri tasakaal ja pilvede teke
ookeanil (Lääne India) orkaanideks, Timori ja Arafura meres willy willy jne. Troopiliste tsüklonite mõõtmed pole eriti suured läbimõõt ei ületa tavaliselt 200 500 kilomeetrit, harva 1000 km. Tsükloni piirkonnas pöörleb õhk põhjpoolkeral vastupäeva, lõunapoolkeral päripäeva. Nende lähenemise tunnuseks on eelkõige järsk õhurõhu langus. Koos sellega ligineb tihe pilvemass võimsa äikesevihmaga. Sademete hulk võib sellisel juhul ööpäevas olla kuni 400 500 mm, vahel isegi kuni 1000 mm. See omakorda toob mandriosas kaasa jõgede veepinna järsu tõusu, mis omakorda tekitab suuri üleujutusi. Tsükloni haripunktil tõuseb tuule kiirus tavaliselt 30 50 m/s, mis tekitab, kõrge, järsu ja tugeva ebapüsiva lainetuse. Vahel on tuule kiirus tõusnud kuni 200 m/s
kitsast rõngast koosnev rõngaste süsteem. Kõik rõngad on väga ähmased, neist heledaimat tuntakse kui Epsiloni rõngast. Uraani rõngad avastati järgmisena pärast Saturni rõngaid. Uraan ei pöörle ümber Päikese nagu teised planeedid tiirlemisega samas suunas vaid on sellega peaaegu risti. Kui täpselt öelda, siis pöörleb planeet isegi tiirlemissuunale vastassuunas nagu Veenus. Uraani pöörlemisperiood on praegustel andmetel 17, 2 tundi. Pilvemass pöörleb kiiremini, 14- 16 tundi. (Allikad 4, 5, 8, 10) Uraani on külastanud vaid üks kosmoselaev Voyager , mis käis Uraanil 24. jaanuaril 1986. Pärast seda "väljasõitu" saadi aimu Uraani pilvevööst, mis oli piltidel siiski üsna ähmane. Uraani sinine värvus on ülemistes atmosfäärikihtides metaani poolt neelatava punase valguse tagajärg. Seal võib olla värvilisi vööte nagu Jupiteril, aga nad on vaatlemise eest peidetud pealasuvate metaanikihtide poolt
annaabi.ee 
