tasakaalustatud uuendamine. Ühe ala unarussejätmine mõjub negatiivselt kõigile ülejäänutele. See nõuab õppimist, vastutusvõimet ja tegutsemist. Enda pidev arendamine kõigis olulistes suhetes ja töövaldkondades, luues dünaamilise tasakaalu erinevate kohustuste vahel. 2. Mis on mõju-ulatusring ja mis on huvidering? Oma aega ja energiat tasub investeerida ainult sinna, kus minu tegevusest on mulle endale või teistele midagi kasu – Stephen R. Covey piltlikustab seda mõttetera kahe üksteise sees oleva ringiga. Suurem ring, mille nimi on huvidering ja selle sees olev väiksem ring, mille nimi on mõjuulatusring. Huvideringi kuulub kõik see, mis mind huvitab või muretsema paneb. Mõjuulatusringi kuulub kõik see, mille suhtes saab ja tasub ise midagi ette võtta. Mõju-ulatusringis püsimise eelduseks on proaktiivsus ning tasapisi see ring suureneb ja suureneb.
ametinimetust. Ammugi ei teki kellelgi selle kaudu, et ta ennast filosoofiks nimetab, igustatud pretensiooni vimule. Platon kasutab seda sna enda poolt defineeritud thenduses, pidades silmas sellist tpi inimesi, keda iseloomustab loomuprane pdlus tarkuse poole. Niisuguse pdluse olemasolu ei ole aga inimese enda teha ega loomulikult mitte riigivimu poolt jagada, vaid pigem kaasasndinud. Tarkus thendab Platoni eetika kohaselt aga voorust, mille eelduseks on olemuste/ideede teadmine. Platon piltlikustab seda nn laeva vrdpildiga: riiki on seal vrreldud laevaga, millel on laevandusest vhetaipav omanik. Nii kirjeldatud omanik smboliseerib rahvast. Selle omaniku juures kivad laevatri nuiamas madrused, kes samuti laevanduses kige suuremad asjatundjad ei ole. Riigilaeva tr on jagelemise objektiks. Igaks neist arvab, et just tema peab laeva juhtima, kuigi keegi neist ei ole kunagi seda kunsti ppinud, ei saa osutada oma petajat ega ppimisaega. Pealegi teatavad nad, et seda asja
tasakaalustatud uuendamine. Ühe ala unarussejätmine mõjub negatiivselt kõigile ülejäänutele. See nõuab õppimist, vastutusvõimet ja tegutsemist. Enda pidev arendamine kõigis olulistes suhetes ja töövaldkondades, luues dünaamilise tasakaalu erinevate kohustuste vahel. 2. Mis on mõju-ulatusring ja mis on huvidering? Oma aega ja energiat tasub investeerida ainult sinna, kus minu tegevusest on mulle endale või teistele midagi kasu – Stephen R. Covey piltlikustab seda mõttetera kahe üksteise sees oleva ringiga. Suurem ring, mille nimi on huvidering ja selle sees olev väiksem ring, mille nimi on mõjuulatusring. Huvideringi kuulub kõik see, mis mind huvitab või muretsema paneb. Mõjuulatusringi kuulub kõik see, mille suhtes saab ja tasub ise midagi ette võtta. Mõju-ulatusringis püsimise eelduseks on proaktiivsus ning tasapisi see ring suureneb ja suureneb.
tasakaalustatud uuendamine. Ühe ala unarussejätmine mõjub negatiivselt kõigile ülejäänutele. · See nõuab õppimist, vastutusvõimet ja tegutsemist. Enda pidev arendamine kõigis olulistes suhetes ja töövaldkondades, luues dünaamilise tasakaalu erinevate kohustuste vahel. · · 2. Mis on mõju-ulatusring ja mis on huvidering? · Oma aega ja energiat tasub investeerida ainult sinna, kus minu tegevusest on mulle endale või teistele midagi kasu. Stephen R. Covey piltlikustab seda mõttetera kahe üksteise sees oleva ringiga. Suurem ring, mille nimi on Huvidering ja selle sees olev väiksem ring, mille nimi on Mõjuulatusring. · · Huvideringi kuulub kõik see, mis mind huvitab või muretsema paneb. · · Mõjuulatusringi kuulub kõik see, mille suhtes saab ja tasub ise midagi ette võtta. Mõju-ulatusringis püsimise eelduseks on proaktiivsus ning tasapisi see ring suureneb ja suureneb.
Dialektilises kõneluses tuleb kinni hoida kõne alla võetud teemast ning see kavakindlalt ja täielikkuse taotlusega läbikõnelda. Seetõttu võib filosoofil olla raskusi endale “dialektika-kaaslaste” leidmisega. Kuid see pole takistuseks filosofeerimisele. Dialektikale saab pühenduda ka üksi. Platon defineeribki mõtlemist ka kui vaikivat kahekõne iseendaga iseendale. Koopa võrdpilt. Jutt on Platoni kõige kuulsamast ja kokkuvõtlikumast võrdpildist, millega ta piltlikustab oma õpetuse mitmeid olulisi külgi. [Vt. “Akadeemia” 1997 Nr. 9, lk. 1819-1828]. Siin kirjeldatakse üksteisele järgnevaid olukordi, mille üksikasjad modelleerivad piltlikult ettekujutatavas vormis Platoni õpetuse erinevaid aspekte. I situatsioon. Sokrates, kes, nagu tavaliselt Platoni teostes, on ka siin autori vaadete esitaja, palub oma kaasvestlejatel endale ettekujutada koobast, kus istuvad selliselt aheldatud inimesed, et nad
Ehk siis püstitatud eesmärgini jõudmist. Tulemuslikkus on sellekohaselt siis saavutamine, millegi sooritamine, toimimine vms seisund, mis eelnevalt sõnastati ning mis kindla ja eelnevalt kokku lepitud ajaperioodi järel on tõenduslikult olemas. Tulemuslikkuse kui eesmärgi sõnastamist võib siinkohal üldistatult samaselt käsitleda igasuguse juhtimise valdkonna eesmärkide püstitamisega. Seda piltlikustab hästi nn SMART-reedel, kus akronüümi taga peituvaid mõisteid võib tõlgendada järgmiselt: y S (specific) täpsus, eesmärk on selge, ühemõttelise, otsejooneline ja arusaavad e mõistmise seisukohalt täpne y M (measureable) mõõdetavus, eesmärk on mingis määratluses (kogus, kvaliteet, aeg jms) mõõdetav y A (achievable) saavutatavus, eesmärk nõudlik kui siiski selle täitja seisukohalt saavutatav (alt: agreed e eesmärk on kokkulepitud
suveräänne ja ka indiviidi parema käekäigu nimel ei ole õigustatud sekkuda tema nendesse tegemistesse, mis puudutavad üksnes tema enda isikut. Õigluse idee kohaselt ülesehitatud polis on aga muidugi midagi muud kui polis`ed “nähtavas maailmas”. Meeltega tajutavas tegelikkuses on seni olnud tegu enamasti ebaõiglusega selle sõna platonlikus tähenduses – inimesed, kel pole vastavaid eeldusi, püüavad riigivõimu teostada. Platon piltlikustab seda “Politeia”`as (488a – 489a) nn laeva võrdpildiga: riiki on seal võrreldud laevaga, millel on laevandusest vähetaipav omanik. Nii kirjeldatud omanik sümboliseerib rahvast. Selle omaniku juures käivad laevatüüri nuiamas madrused, kes samuti laevanduses kõige suuremad asjatundjad ei ole. “Riigilaeva” tüür on jagelemise objektiks. Igaüks neist arvab, et just tema peab laeva juhtima, kuigi keegi neist ei ole kunagi seda kunsti
Ehk siis püstitatud eesmärgini jõudmist. Tulemuslikkus on sellekohaselt siis saavutamine, millegi sooritamine, toimimine vms seisund, mis eelnevalt sõnastati ning mis kindla ja eelnevalt kokku lepitud ajaperioodi järel on tõenduslikult olemas. Tulemuslikkuse kui eesmärgi sõnastamist võib siinkohal üldistatult samaselt käsitleda igasuguse juhtimise valdkonna eesmärkide püstitamisega. Seda piltlikustab hästi nn SMART-reedel, kus akronüümi taga peituvaid mõisteid võib tõlgendada järgmiselt: y S (specific) täpsus, eesmärk on selge, ühemõttelise, otsejooneline ja arusaavad e mõistmise seisukohalt täpne y M (measureable) mõõdetavus, eesmärk on mingis määratluses (kogus, kvaliteet, aeg jms) mõõdetav y A (achievable) saavutatavus, eesmärk nõudlik kui siiski selle täitja seisukohalt saavutatav (alt: agreed e eesmärk on kokkulepitud
inimkonna sipelgaelust eemale, ja surevad. Igapäeva masinavärgist väljasseisja pilk võõritab: tsivilisatsiooni hüved leitakse kerged olevat ja inimkonna ohjeldamatu arenemiskirg hinnatakse kuriteoks looduse vastu. Tsivilisatsioonipessimismi tasakaalustab väljapääsuna pakutav sulandumine looduse suurde ringkäiku. Tsükli põhiteemasid on aeg oma eri teisendkujudes. Ideaalseisundiks on igavesti kestev hetk, s.o soovideta puhta olemise olevik - nirvaana -, mida piltlikustab samanimeline tekst tsükli lõpus: üksik mees parvel kesk ääretut ookeani, kokku sulanud kõiksuse ja igavikuga. 1990-ndatel tugevneb Valtoni loomingus rahvuslik meelsus, see politiseerub eestluse märgi all. Nii publitsisti kui belletristina lööb ta kaasa rahvuslike väärtuste taaskehtestamises ja ajaloo valgete laikude katmises, näiteks Siberisse küüditatute elust kõneleva romaaniga ,,Masendus ja lootus" (1989). Kogumikus ,,Rännak giidi saatel"
annaabi.ee 
