kontsertturneedel Belgias, Saksamaal, Austrias, Inglismaal ja Venemaal. Kodumaal tema teoseid väga hästi vastu ei võetud. Välismaal läksid ta teosed paremini peale. Elulõpp sügavas masenduses, suri ta ainus poeg-elu mõte kadus. Läbinisti programmiline, idee aluseks oli kas kirj.teos, helilooja oma elu või tema fantastilised nägemused. Muusika allutatud sisule. Eksperimenteeris julgelt orkestriga, toodes kokku hiigelkoosseise kooridest, solistidest ja pillimeestest. Ta oli kirjutanud ka orkestratsiooniõpiku, mida hiljem täiendas Rihard Strauss, seega mis pani aluse 20saj orkestri käsitlusele. Tähtsamad teosed: Programmilised sümfooniad: Fantastiline, Hariot, Itaalias: Romeo ja Julia; Koori ja vokaal solistidega ooperid. Troojalased, Peatrice ja Penedict, Vokaalsümfoonia suurvormid Fausti needmine; Kristuse lapsepõlv; Reekviem: Te Deum Georges Bizet (1838-1875)
.....................................................................6 3 orkestrijuhtidest....................................................................................................................8 3.1 D.O.Wirkhaus............................................................................................................... 8 3.2 A.Läte............................................................................................................................9 4 pillimeestest........................................................................................................................10 5 orkestrite proovid ja esinemised.........................................................................................11 6 kokkuvõte...........................................................................................................................12 7 kasutatud kirjandus............................................................................................
Tema tervis oli väga halb. Berlioz suri 1869. aastal haigusesse. Looming Berliozi looming oli läbinisti programmiline. Teose läbivale ideele, mille aluseks oli kas kirjandusteos, helilooja oma elu või tema fantastilised nägemused, oli allutatud nii muusika stiil, orkestratsioon kui ka vorm. Ta eksperimenteeris julgelt orkestriga, kuhjates kokku hiigelkoosseise kooridest, solistidest ja pillimeestest. Tema orkestristiili mõjutas suuresti Liszt. Berlioz kirjutas orkestratsiooniõpiku, mis pani aluse 20. sajandi orkestrikäsitlusele. Tuntumad teosed Sümfooniad: ,,Fantastiline" ,,Harold Itaalias" ,,Romeo ja Julia" Ooperid: ,,Benevenuto Cellini" ,,Troojalased" ,,Beatrice ja Benedict" Oratooriumid: ,,Fausti needmine" ,,Kristuse lapsepõlv" ,,Reekviem" ,,Te Deum" http://www
Retsensioon peaks andma ülevaate neile, kes kirjeldataval kontserdil või teatrietendusel ei käinud. Seda võiks tinglikult nimetada ka ümberjutustuseks nähtust/kuuldust ning seda peaks olema huvitav lugeda. Nõutav retsensiooni pikkus on: 6.-7. klass 150 - 200 sõna 8.-9. klass 300 - 350 sõna 10.-12. klass 450 - 500 sõna Soovikorral võib lisada retsensioonile ka pilte kontserdil või teatrietendusel osalenud lauljatest, ansamblist, koorist, orkestrist, pillimeestest, dirigendist jne., mis on paigutatud lisalehtedele pärast retsensiooni teksti. Külastatud kontserdi- või teatripilet tuleb kleepida retsensiooni viimasele lehele. RETSENSIOONI VORMISTAMISE ÜLDNÕUDED * retsensioon esitatakse arvutil trükituna, kasutades valget paberit formaadis A4, tekstiga vaid paberi ühel poolel, (6.-7. klass võib õpetajaga kokkuleppel esitada retsensiooni ka käsikirjaliselt); * lehe vaba äär peab üleval ja all olema 2,5 cm, vasakul 3 cm ja paremal 1,5 - 2 cm
Samas olen kindel, et see oli erakordne võimalus sedasorti muusikat niivõrd lihtsas võtmes ja niivõrd lähedalt nautida. Mulle meeldis kontserdi juures kõige rohkem see, et enne igat muusikapala tutvustas ansambli juht Andres Mustonen selle sisu ja tagamaid, rääkides, mis selles laulus toimub ja kust see pärit on. Mehe hääl oli väga rahulik ja kõlav, mis tekitas ruumi huvitava ning natuke muinasjutulise olustiku. Pillimeestest jäi mulle kõige enam silma kontrabassimängija Taavo Remmel. Seda sellel põhjusel, et ta mängis oma pilli hämmastava kergusega ja naeratas pidevalt publikule. Tema näost võis välja lugeda, et talle väga meeldis, mida ta teeb ja see tõi ka mulle naeratuse näole. Kokkuvõttes võib öelda, et Hortus Musicus on väga eriline koosseis ning nende kontsert oli huvitav ja lõbus. Pean küll tunnistama, et selline muusika mulle isiklikult eriti ei meeldi, kuid
Hard Day’s Night”, millele järgnes hoopiski metal žanrist lugu, millele omakorda järgnes jällegi disko lugu. Medley eelviimaseks looks oli jällegi üks Elvise lugu ning lopes tempokalt Kreeka tuntud tantsulooga “Sirtaki”, mis järjekordselt rahva pani kaasa plaksutama ja mis pälvis loo lõppedes suure aplausi. Järgnevalt esitati järjekordne medley, mis algas biitlite looga “All you need is love” ning järsku laulis üks pillimeestest “all you need is Bond” ning automaatselt hakati mängima Bondi tunnusmuusikat. Minu kontserdi lemmikosa oli see, kui kontserdi lõpupoole võeti publikust lavale üks mees, kellele pandi frakk selga ning pandi lavale mikri ette seisma. Kaks viiuldajat seisid tema kõrval ning lindi pealt hakkas tulema “O sole mio”. Ees olid mustad kaaned sõnadega. Mõlema viiuldaja soolo laulmine tuli loomulikult lindi pealt ning kui kord jõudis pealtvaataja kätte, siis mees hakkas kohe
komponeeris üha vähem. Elu viimane aasta möödus sügavas masenduses, kuna Berliozi tervis oli väga halb ning suri ka ta ainus poeg. LOOMING. Berliozi looming oli läbinisti programmiline. Teose läbivale ideele, mille aluseks oli kas kirjandusteos, helilooja oma elu või tema fantastilised nägemused, oli allutatud nii muusika stiil, orkestratsioon kui vorm. Berlioz eksperimenteeris julgelt orkestriga, kuhjates kokku hiigelkoosseise kooridest, solistidest ja pillimeestest. Tema orkestristiili mõjuas Liszt, kellega Berliozi sidus tihe sõprus. Berliozi kirjutatud orkestratsiooniõpik, mida hiljem täiendas Strauss, pani aluse 20.saj orkestrikäsitlusele. Berliozi tähtsamate teoste hulgas on programmilised sümfooniad ,,Fantastiline" (1830, 5osa), ,,Harold Itaalias"(Byroni-aineline, vioola soolopartii loodud Paganinile), ,,Romeo ja Julia"(koori ja vokaalsolistidega), ooperid ,,Benevenuto Cellini", ,,Troojalased", ,,Beatrice ja Benedict", vokaalsümfoonilised
Wagnerit ja Liszt´i on nimetatud 19.sajandi romantismi ,,Suureks progressi kolmikuks". Liszt ja Wagner olid Berliozi toetajad ja mõttekaaslased tema uudsete monumetaalteoste loomisel. Looming oli tal läbinisti programmiline, ideede aluseks oli kas kirjateos, helilooja oma elu või tema fantastilised nägemused. Muusika allus sisule. Berlioz eksperimenteeris julgelt orkestriga, tuues kokku hiigelkoosseise kooridest, solistidest ja pillimeestest. Ta astus paaril kontserdil üles enam kui tuhande muusikuga. Berlioz 1857 Kasutatud kirjandus: J.Jürisson - ,,Heliloojad romantikud" I.Kull, O.Tuisk - ,,Muusikaajalugu keskkoolile"
liigelda inimestel, kes soovisid tulla loodust nautima. (Tarupettäi 2013) Kultuurilugu Rahvuspargi nime seostamine karudega oleks ekslik, sest Lõuna-Eestis tunti varem mesikäppa hoopis ote nime all (vrdl Otepää). Karula on vana kihelkonna nimi, mis arvatakse tulevat sõnast “karune” ehk „karm“, mis iseloomustab hästi siinseid raskesti haritavaid ja ligipääsetavaid metsaseid künkaid. (Keskkonnaamet) “Karulas on tuntud jutud vanadest asula-, matuse-, talukohtadest, pillimeestest ja kõrtsinaljadest, aga ka pajatused metsloomadest ning uskumused järvedes elavatest vaimudest. Siinne pärimus on tihedalt seotud maastikega, väga palju on kohanimedega seotud rahvajutte. Iseloomulik on ka rahvaarsti- ja nõiatraditsioon. On ka lugusid tondi- ja vaimunägemise kohtadest, ravitoimega ojadest ja allikatest ning inimeste või loomade ärakaetamisest.“ (Keskkonnaamet) Karula kihelkond kuulub võru keele läänerühma, millel on ühisjooni nii tartu kui mulgi keelega.
käsiraamat". Propaganda- ja rahvuskultuuri alal peeti oluliseks isamaalise mõtteviisi levitamist kogu maal, aga ka oma organisatsiooni ideede ja eesmärkide selgitamist rahvale. Selleks korraldati pidulikke mälestus- ja kontsertjumalateenistusi riiklikel ja KL ning NKK tähtpäevadel, NKK tööd ja rahvuskultuuri tutvustavaid näitusi, isamaa ainelisi lavastusi, tegeldi rahvatantsu ja koorilaulmisega. Näiteks hindasid kaasaegsed, et 1938.aasta üldlaulupeol olid 65% lauljatest ja pillimeestest kaitseliitlased ning naiskodukaitsjad. Naiskodukaitse oli paindlik organisatsioon, mis kohandas oma tegevust vastavalt üldpoliitilistele muutustele. Kui esimestel taastamisjärgsetel aastatel oli ülekaalus rahvuslik riiklik ülesehitustöö, siis 1930.aastate keskel Euroopas ilmnenud sõjaohu taustal lähenes Naiskodukaitse tegevus otsestele riigikaitselistele vajadustele. Naiskodukaitse oli enne Teist maailmasõda üks Eesti suurimaid naisorganisatsioone,
Propaganda- ja rahvuskultuuri alal peeti oluliseks isamaalise mõtteviisi levitamist kogu maal, aga ka oma organisatsiooni ideede ja eesmärkide selgitamist rahvale. Selleks korraldati pidulikke mälestus- ja kontsertjumalateenistusi riiklikel ja KL ning NKK tähtpäevadel, NKK tööd ja rahvuskultuuri tutvustavaid näitusi, isamaa ainelisi lavastusi, tegeldi rahvatantsu ja koorilaulmisega. Näiteks hindasid kaasaegsed, et 1938.aasta üldlaulupeol olid 65% lauljatest ja pillimeestest kaitseliitlased ning naiskodukaitsjad. Naiskodukaitse oli paindlik organisatsioon, mis kohandas oma tegevust vastavalt üldpoliitilistele muutustele. Kui esimestel taastamisjärgsetel aastatel oli ülekaalus rahvuslik riiklik ülesehitustöö, siis 1930.aastate keskel Euroopas ilmnenud sõjaohu taustal lähenes Naiskodukaitse tegevus otsestele riigikaitselistele vajadustele. Naiskodukaitse oli enne Teist maailmasõda üks Eesti suurimaid naisorganisatsioone,
teistmoodi kui alevi tantsupeol. Sellest tingituna toimus ka teatav külakapellide jagunemine – osa jälgis ja säilitas senise, rohkem kohalikke traditsioone arvestava stiili, teiste puhul toimus sageli omapärane kahestumine: külapeol mängiti endist viisi rahvalikku repertuaari, alevis aga uuemat, välismaist päritolu tantsumuusikat nootidest (Tõnurist 1996: 71–72). Samas oldi mõlemal juhul sõltuvad kohapeal olemasolevatest pillimeestest. Eeltoodust lähtuvalt ongi meie külakapellide koosseis üpris ettearvamatult mitmekesine, mis järgnevale arengule selge pitseri paneb. Nagu eespool mainitud, jõudsid uudsed moetantsud ja koos nendega ka džässmuusika Eesti- maale 20. sajandi teisel kümnendil; kõigepealt suuremate linnade tantsusaalidesse, 1920. aastate lõpuks aga juba ka väiksematesse kohtadesse. Nagu selgub, üritasid uue suunaga kaasa
annaabi.ee 
