pärast on kakkusid alati seostatud maagiaga. Vanas Kreekas oli öökull tarkuse- ja kaunite kunstide jumalanna Athena sümbol, tarkuse ja abivalmidusega on teda ühendatud ka iidses Indias ning hiinlastel kaitses linnu kujuke maja välgu eest. Kahjuks mitte igal ajal ega igal pool ole kakud olnud heas kirjas. Eriti halvasti suhtuti neisse keskaegses Euroopas, kus arvati nad olevat nõialinnud. Öökulli on peetud aga ka rumaluse etaloniks. Silmi pilgutades otsa vahtiv öökull võib esimese hooga küll kohtlase mulje jätta, ent kui teda natuke aega jälgida, hakkab tunduma, et temas on tõepoolest midagi ebamaist peidus. Pole isegi vaja kuulda tema võlumaailmast pärit huikamist. Ka vaikusest piisab vahel, et muinasjuttu lennata. Vähemalt öökullil küll: ta lehvitab tiibu nii hääletult, nagu oleks tegemist haldja või hingega.
3. VÕIMALIKUD KAHJUSTUSED SILMALE SINISE VALGUSE TAGAJÄRJEL Nutiseadmetest kiirguv liigne sinine valgus esiteks väsitab silma, teiseks võib see tekitada silmahaiguseid. Üheks haiguseks on nn ,,Kuiva silma sündroom". 3.1. Kuiva silma sündroom ,,Kuiva silma sündroom on sümptomite kogum, mis on tingitud vähesest pisaravedelikust või selle madalast kvaliteedist". (Kuiva silma ... 2016). Silma niiskustaset kontrollib pisaravedelik, mis kandub silmi pilgutades laiali, tekitades pisarakile. Viimane koosneb kolmest erinevast kihist, mil kõigil on erinevad ülesanded silma tervena hoidmises. Joonis 2. Silma pisarakile. (Kuiva silma ... 2016). Kui mingis kihis esineb puudulikkus, siis võib see põhjustada kuiva silma sündroomi. Välimise kihi puuduse tagajärjel võib probleem tekkida kiire pisaravedeliku aurumise tõttu
keerukamaks. (Kidd 2018). 4.1 Nimetissõrme ja pöidla meetod Kontaktläätse ohutuks silmast eemaldamiseks kunstküüntega tuleb hoida oma vaba kätt peopesa üleval pool silma all, et läätse kinni püüda selle silmast eemaldamisel. Seejärel tuleb asetada pöidla välimine külg alumise silmalau kohale ning tõmmata alalaugu allapoole. Järgmisena tuleb asetada nimetissõrm ülalau keskele ning avaldada pöidla ja nimetissõrmega kergelt survet samal ajal korduvalt pilgutades. Kontaktlääts peaks silmast eemalduma ning langema vabale käele. Kunstküüsi kandes ei tohiks kasutada pigistamismeetodit, mille korral tuleb puutuda sõrmega silmamuna. Akrüül- ja geelküüntega läätsi eemaldades tuleb hoiduda kontaktist silmade ja küünte vahel. Kui läätsed on silmast väljas tuleb need hoolikalt peopesalt asetada läätse konteinerisse ning lõpuks lisada läätsepuhastusvedelik. (Kidd 2018). 8 5
Ta naerab. Talle tundub imelikuna, kuidas ta ometi juba varem pole suutnud niivrd thisest asjast aru saada. Nib, et roheline laik, varjud ja ka kilk naeravad ning imestavad. Vlts kujutlus saab Varka oma vimusesse. Tdruk tuseb taburetilt ja kib laia suuga naerdes silmi pilgutamata mda tuba edasi- tagasi. Teda meelitab ningi kditab mte, et ta kohe pseb lapsest, kes aheldab teda ksist ja jalust... Tappa laps ja siis magada, magada, magada... Naerdes, salaja rohelisele laigule silma pilgutades ning teda srmega hvardades hiilib Varka hlli juurde ja kummardub lapse poole. Kgistanud lapse, laskub ta kiiresti prandale maha, naerab rmust, et vib magada, ja magab juba hetke prast raskesti nagu surnu...
" Ta ei jõudnudki lauset veel lõpetada, kui Kümnendik juba kadunud oli. "See ei tähenda head" pomises Pythagoros "Sel vanal kavalpeal, Archimedesel on midagi plaanis..." Nii ta seal arutas omaette, kohendades aegajalt oma uhkeid pükse. Oma mõtete keskel ei kuulnud ta vaikset põrinat, mis kostus kõrgustest. "Haahh, ma ju ütlesin, et see asi töötab!!!!" plaksutas Leonardo da Vinci lapselikult käsi "Mis ma ütlesin" kordas ta, patsutas seejärel kavalalt silma pilgutades Archimedese õlale. Mona Lisa, kes samuti õhulaevas kaasas oli, vaatas oma mõtlike silmadega Leonardole otsa ja naeratas.... Kui tihane tahtis rähniks saada ,,Ära siis liiga kauaks õue jää," manitses tihaseema tihasepoiss Taavit. ,,Sul on homme koolipäev ning õhtul tuleb veel nokkimist harjutada." ,,Ei jää emps," lubas tihasepoiss Taavi. Tihasepoiss Taavi pani kollase sulejope selga ning pähe tuttmütsi, - õues oli ikkagi juba talv ning üsna külm
tuppa end kofeiiniga turgutama ning jagab vapralt (ja professionaalselt) oma heitlusi „lootuses, • Pakkuda põhjapanevat moraalset toetust – kasvõi läbi hulga põgusate kollegiaalsete et järgneb mõistmine või hea nõu. Vastus, mis vahel antakse, võrdub kiire löögiga allapoole suhtlusmomentide koolipäeva jooksul (ühine kohvitamine, murekoorma kergendamine, vööd. „Minuga on ta normaalne...“ Tim jätkab (silma pilgutades?) soovitusega et me peaksime nõu küsimine tunnitegevuse suhtes või keerulise õpilase järelkohtumise korraldamine...) „selle moraalihävitava fraasi ainsuse ja mitmuse vormi oma koolides keelama“ (1998: 90). • Süstida töötajatesse jõudu läbi sedasorti meeskonnatöö, mis edendab töötajate vahel Mõned õpetajad võivad öelda „mul ei ole probleemi ...“, sest nad kardavad, et kui nad oma pühendunud ja hoolivaid suhteid
» «Peaaegu!» naeris Gabriel. «Aga ei maksa mälestust vaevata. Räägime parem mõistlikku juttu.» «Mina räägin heameelega mõistlikku juttu.» «Kas usud, et su elu minu käes on?» «Ma usun, et suj minust rohkem rammu on. Sa oled kole murdja; ma kardan, et mul ühtki tervet konti enam keres ei ole.» «Siis püüa tõtt rääkida, muidu, --» Gabriel lasi mõõgatera röövli silmade ees läikida. «Minu sõna on kui aamen kirikus,» ütles Siim silmi pilgutades. «Kui palju sul mehi on?» «Tükki tosin.» «Kus nad seisavad?» «Seal.» Röövel tähendas sõrmega päevaloode poole. «Kui kaugel?» «Tükki tuhat sammu.» «Hea küll. Meie läheme nüüd edasi ja sina tuled kaasa.- Juhtub, et meie sealpool (Gabriel tähendas päevatõusu poole) sinu seltsimeestega kokku puutume, siis saad sina vaksa külma terast keresse. Kas sul kogemata mingisugust õiendust oma ütluste kohta ei ole?» «Ei ole.»
Neeger Nat korraks kiljatas: «Vaimud!» ja kukkus pikali maha koerte sekka; seal hakkas ta oigama, nagu oleks tal surm suu juures. Tom kiskus ukse lahti, võttis Jimi potist tüki liha ja viskas välja, koerad tormasid, sellele järele. Silmapilk oli ka Tom väljas, tuli kohe jälle tagasi ja pani ukse kinni; teadsin, et ta oli käinud saraust lukku panemas. Siis ta hakkas neegrit silitama ja meelitama ja küsis, kas ta jälle oli arvanud midagi nägevat. Neeger tõusis püsti, vahtis silmi pilgutades ringi ja ütles: «Mister Sid, te ehk arvate, et ma olen hull, aga surgu ma siiasamasse paika, kui siin polnud terve miljon 454 koeri või saatanaid või ma ei tea keda. Ma nägin neid päris kindlasti. Tundsin neid, noorhärra Sid, tundsin neid; n a d tulid rüsinal mu peale. Tahaksin kõigest väest, et kord sihukese vaimu pihku saaksin. Üks ainus kordki. Aga veel enam tahaksin, et nad jätaksid mu rahule.» Tom seletas: «Noh, ma ütlen sulle, mis mina arvan
» «Jah,» ütles hooletult Porthos, «see on üks minu tuttav hertsoginna, kellega mul on raske kohtuda tema mehe armukadeduse pärast ja kes mulle teatas, et ta tuleb täna sellesse viletsasse kirikusse kaugel linnaserval ainult selleks, et mind näha.» «Härra Porthos,» ütles advokaadiproua, «kas te oleksite nii kena ja ulataksite mulle viieks minutiks käsivarre? Ma vestleksin teiega meeleldi.» «Muidugi, proua,» ütles Porthos iseendale silmi pilgutades nagu kaardimängija pettuse puhul, mida kavatseb korda saata. Sel hetkel möödus d'Artagnan, kes järgnes mileedile. Ta heitis kõrvalpilgu Porthosele ja nägi seda võidukat silmapilgutusi «Ohoo,» ütles ta endamisi, mõtiskledes selle galantse ajastu kummaliselt kerge moraalimõiste üle, «siin on üks. kes võib oma varustuse tähtajaks korda saada.» Järele andes advokaadiemanda käe survele, otsekui pargas alistub tüürile, jõudis
midagi pisikest ja nigelat, mis vehkles pisut oma ihuliikmetega ja kadus siis sama ootamata, nagu ta ilmunudki. Slopasevi pahem käsi, mis õpilaste poole välja sirutatud, jäi kivistunult kangeks, kuna parem tegi mingisuguseid ebamääraseid liigutusi ja kattis siis silmad, nagu tahaks ta sealt midagi kinni kahmata. Nüüd jõudis ka pahem käsi silmile ja, kui neid natukene aega hõõrutud, avas ta nad pilgutades ja küsis kohkunult: ,,Midagi nägite?" ,,Ei," karjusid poisid kooris, aga kõige valjumini Lible oma peene häälega tagumisest pingist. ,,Tõepoolest ei näinud?" imestas Slopasev. ,,Aga mida siis?" küsisid poisid vastu. ,,Mulle nagu viirastus midagi," seletas õpetaja. ,,See oli Puskini vaim," vastati. ,,Ärge rüvetage oma rumalate naljadega õilsaima mälestust," ütles Slopasev nüüd ja algas oma kõnet uuesti. Ei võtnud kuigi palju aega, kui ta sai oma kõnest pisarateni liigutatud
annaabi.ee 
