üle avalikult ja anti välja õpikuid. Üks murrangulisemaid uuendusi oli lineaarperspektiivi avastamine ja selle kasutuselevõttmine maalikunstis. Firenze toomkiriku kupli arhitekt Brunellechi oli märganud, et kõik paralleelsed jooned looduses paistavad meie pilgule ühte punkti koonduvatena. Ta selgitas, et pildipind on justkui aken kunstniku ja kujutatava vahel. See pildipind püüab loodusest kinni kõik maalikunstniku pilku suunduvad kiired ja nii koonub kõik kujutatav pildipinnal ühte punkti , nn. pagupunkti. Selle teooria järgi arvutas Brunellechi välja horisontaalsete joonte omavahelised kaugused ja sai võrgustiku, mis muutub kaugenedes väiksemaks. Selline kujutamisviis maalikustis koondab vaataja pilgu ühte punkti pildipinnal. Kõik kaugemal asuv on kujutatud väiksemana ja nii tundub pilt meie silmale kolmemõõtmelisena. Lineaarperspektiivi reeglite järgi maalides suunduvad kõik pildil olevate hoonete horisontaalsed jooned pagupunkti
Seda suunda iseloomustab fantaasiaküllus ja kaunid värvid. Mõnikord võib leida vihjeid tegelikkusele. Teine suund e. geomeetriline abstraktsionism sai alguse Malevitsi ja Mondriani loomingust, kus pearõhk on asetatud geomeetriliste kujundite kasutamisele ja maali läbimõeldud kompositsioonile. Kolmas e. äärmuslik suund tekkis USA-s peale II maailmasõda. Siis loobuti täiesti teadlikust teose ülesehitusest. Pildi moodustavad ebamäärased värvilaigud, mis on sageli paksult pildipinnal, jõulised pintslitõmbed, värvinired. Tuntuim esindaja on Jackson Pollock.
siis nüüd arutleti nende üle avalikult ja anti välja õpikuid. Üks murrangulisemaid uuendusi oli perspektiivi avastamine ja selle kasutuselevõtt maalikunstis. Firenze toomkiriku kupli arhitekt Brunellechi oli märganud, et kõik paralleelsed jooned looduses paistavad meie pilgule ühte punkti koonduvatena. Ta selgitas, et pildipind on justkui aken kunstniku ja kujutatava vahel. Selline kujutamisviis maalikunstis koondab vaataja pilgu ühte punkti pildipinnal. Kõik kaugemal asuv on kujutatud väiksemana ja nii tundub pilt meie silmale kolmemõõtmelisena. Maalikunst allutati matemaatilisetele reeglitele ja sellele läheneti mõistuspäraselt. "Püha kolmainsus" Seinamaali kõrval hakkab arenema tahvelmaal lõuendil või puutahvlil. Nii on võimalik maali ka ühest kohast teise transportida. Üha sagedamini ilmuvad maalidele maastiku ja olustikuelemendid. Endiselt domineerib religioosne ainestik, kuid seda väljendatakse teisiti
iseennast. Lihtsa ja suure vormi kasutamisega suunati tähelepanu ümbritsevale ruumile ja objektile enesele. Tuntumad minimalistid Donald Judd(1928-1994) Kineetiline kunst Kineetiline kunst ehk kinetism on kunstisuund, mis taotleb esteetilist elamust mehaanilise liikumise ja valgusefektidega, vahel ka helidega. Kineetiline tähendab liikumist, liikumisega seotust. Kui Op-kunstnikud soovisid eksitada inimese taju ja luua pildipinnal ruumilisuse või liikumise tunnet, siis kineetikud loovad teoseid, mis on reaalses liikumises. Kineetilise kunsti tunnused Kasutatakse mitmesuguseid uusi materjale nagu nt. pleksiklaasi, metalli, neoonlampe, mootoreid jm. ning luuakse nende abil esteetilist elamust pakkuv teos. Kineetilise kunsti kunstnikud võivad kasutada väikest või hiiglaslikku formaati, vastavalt teose eesmärgile ja materjalile.
,,Maalilise järgse maalikunsti" teosed erinesid abstraktsest ekspressionismit selle poolest, et seal rõhuti värviväljade terviklikkusele, taoteldi maali ühtsust ja korrapära, mida põhiliselt ei olnudki abstraktses ekspressionismis. 9. Mis iseloomustab kineetilist kunsti? Kineetiline tähendab liikumist, liikumisega seotust. Kui Op-kunstnikud soovisid eksitada inimese taju ja luua pildipinnal ruumilisuse või liikumise tunnet, siis kineetikud loovad teoseid, mis on reaalses liikumises. Kasutatakse mitmesuguseid uusi materjale nagu nt. pleksiklaasi, metalli, neoonlampe, mootoreid jm. ning luuakse nende abil esteetilist elamust pakkuv teos. 10. Missugust kunsti nimetatakse maakunstiks (land art), kirjelda mõnda tööd? 1960. aastate lõpus tekkinud kunstivorm, milles kunstilise kujundamise materjaliks on maastik
inimhinge mured. Aastal 1910 esitati teine futurislike maalikunstnike manifest, milles varasemaid ideid edasi arendati. Manifesti autor oli skulptor Umberto Boccioni. Selle manifesti kohaselt pidi maalikunst loobuma traditsioonilistest motiividest, näiteks aktimaalist. LANGUS: Futuristide liikumise katkestas Esimene maailmasõda. Paljud futuristid pettusid, nähes, millise hävingu tehnika areng endaga kaasa tõi, neile tundus kohatu seda pildipinnal ülistada. Teised aga sattusid uutlaadi jõukultusest veelgi suuremasse vaimustusse ja liitusid äärmuslike massiliikumistega, näiteks fasismi või bolsevike revolutsiooniga. Kokku oli neil 26 manifest, viimane neist 1930.aasta detsembris. KUNSTIS: Futuristid proovisid kätt igal võimalikul kunstialal nagu näiteks maalides, skulptuurides, keraamikas, disainis ja arhitektuuris. Maalikunstis hakati dünaamika väljendamiseks kujutama liikumisillusiooni. Kujutati
Väliselt sarnased Vana-Rooma maalikunstiga, kuid sisult täiesti erinevad RENESSANSS 14.-16. saj. • 14.-16. sajandil väldanud periood • Perspektiivi avastamine ja kasutuselevõtt • Enamjaolt levinud: Madalmaades Itaalias Saksamaal Perspektiivi avastamine • Avastas Firenze toomkiriku kupli arhitekt Brunellechi • Tähelepanek, et kõik paralleelsed jooned paistavad ühte punkti koonduvatene • Kõik kujutatav pildipinnal koondub ühte punkti, nn. pagupunkti Tunnusjooned • Keerulised perspektiivid • Raskeloomulised kehaasendid • Figuurid kattuvad • Emotsioonid täpne edastamine • Toodi sisse ruumilisus • Temaatika muutumine – antiikmütoloogia, floora, loodus, ajaloomaal jms. Temaatika • Enamasti usuline • Piiblitegelasi muudeti kaasaegsete inimeste taoliseks • Pühalik ja ilmalik sulasid kokku • Seintele maaliti peamiselt freskotehnikas, puutahvlitele temperavärvidega
Seda suunda iseloomustab fantaasiaküllus ja kaunid värvid. Mõnikord võib leida vihjeid tegelikkusele Teine suund e. geomeetriline abstraktsionism sai alguse Malevitši ja Mondriani loomingust, kus pearõhk on asetatud geomeetriliste kujundite kasutamisele ja maali läbimõeldud kompositsioonile. Kolmas e. äärmuslik suund tekkis USA-s peale II maailmasõda. Siis loobuti täiesti teadlikust teose ülesehitusest. Pildi moodustavad ebamäärased värvilaigud, mis on sageli paksult pildipinnal, jõulised pintslitõmbed, värvinired. Tuntuim esindaja on Jackson Pollock. Sürrealism Sürrealism. 20. saj. algus, 1924-1945 Kuigi sürrealistlikul maalikunstil oli mitmeid erinevaid stiile, võib siiski eristada kahte peamist. Esimene kasutas kunsti tegemiseks laste ja vaimuhaigete joonistustest tuletatud kujundeid või näiteks üksisilmi mingi mustri vaatamisest tekkivate hallutsinatsioonide paberile panemist. Nende maalide pinda katavad kujundid ja sümbolid.
mõjukamaid skulptoreid, Calder “Flamingo” 1973, Maastikuskulptuurid Christo – Valley Curtain – 19711972 - Rifle Gap, Colorado, Dennis Oppenheim – Directed Seeding-Cancelled Crop- Wheat (Part 1) – 1969, Tatlin, Vladimir – Kolmanda Internatsionaali monument – 1920 Kineetiline kunst Kineetiline tähendab liikumist, liikumisega seotust. Kui Op-kunstnikud soovisid eksitada inimese taju ja luua pildipinnal ruumilisuse või liikumise tunnet, siis kineetikud loovad teoseid, mis on reaalses liikumises. Kasutatakse mitmesuguseid uusi materjale nagu nt. pleksiklaasi, metalli, neoonlampe, mootoreid jm. ning luuakse nende abil esteetilist elamust pakkuv teos. Esimesed kineetilised teosed loodi juba 1920-aastatel. Üks tuntumatest kineetiliste teoste loojatest oli dadaist Marchel Duchamp. Ameeriklane Aleksander Calder hakkas looma skulptuure, mis koosnesid peente
mõjukamaid skulptoreid, Calder “Flamingo” 1973, Maastikuskulptuurid Christo – Valley Curtain – 19711972 - Rifle Gap, Colorado, Dennis Oppenheim – Directed Seeding-Cancelled Crop- Wheat (Part 1) – 1969, Tatlin, Vladimir – Kolmanda Internatsionaali monument – 1920 Kineetiline kunst Kineetiline tähendab liikumist, liikumisega seotust. Kui Op-kunstnikud soovisid eksitada inimese taju ja luua pildipinnal ruumilisuse või liikumise tunnet, siis kineetikud loovad teoseid, mis on reaalses liikumises. Kasutatakse mitmesuguseid uusi materjale nagu nt. pleksiklaasi, metalli, neoonlampe, mootoreid jm. ning luuakse nende abil esteetilist elamust pakkuv teos. Esimesed kineetilised teosed loodi juba 1920-aastatel. Üks tuntumatest kineetiliste teoste loojatest oli dadaist Marchel Duchamp. Ameeriklane Aleksander Calder hakkas looma skulptuure, mis koosnesid peente
Joonkompositsiooni abil saavutatakse selline kujutis, mille puhul kõik pildi joonelemendid moodustavad harmoonilise terviku; selle tekkele aitavad sageli kaasa kordused, sobivad rakursid jms. Valguskompositsioon luuakse valgustonaalsuste sobiva jaotamisega pildil, valguse-varju vormide ja kontrastide kasutamisega esemete mahulisuse, nende pinnafaktuuri, ruumi sügavuse, õhutaja jms. edasiandmiseks. Toonkompositsiooni määravad domineeriva tooni heledus, heleda ja tumeda jaotus pildipinnal, toonide üleminekud ning kontrastid. Värvifotograafias arvestatakse värvuste ja nende varjundite koosmõju, millega saavutatakse mitmekesiseid värvilahendusi. Mitmesugused fotograafia väljendusvahendid võimaldavad luua tasapinnalisi ja ruumilisi kompositsioone, lahendada neid heledas ja tumedas tonaalsuses, graafilises ja plastilises maneeris jne. Fotograafia väljendusvahendite valik oleneb suurel määral loomingulisest