ühele näitlejale, ka muutusid sel ajal näitlejad. Teisisõnu mängis ainult üks näitleja etenduse mõlemas ajas, teised kõik muutusid. Valgustus oli laval hästi läbi mõeldud. Nii esemetele, kui ka näitlejatele laskuv valgus oli sobiv. Eriti hästi oli esile toodud taadi mõttehetked, kui valgus ainult temale paistis. See lõi väga mõjuva hetke ning aitas etendusse veelgi rohkem sisse elada. Esemetest oli laval voodi, kus taat vahel pikutas, laud ja pingid, mille taga pere sõi, kui laps sündis toodi lavale ka lapsehäll. Lisaks sellele leidusid ka nõud, millest pererahvas sõi. Kasutati ka korvi, kus oli pesu ja pesunööri. Kõik esemed olid vajalikud, et luua laval õiged tegevused. Kostüümide poolest oli kujutatud eelmist sajandit. Näitlejatel olid seljas talurahvariided, naisnäitlejatel polnud püksid, vaid seelikud või kleidid ning meestel püksid, pluuse ja saapad.
Ühel päeval kui poiss ja tüdruk rahulikult oma suveõhtut veetsid rannas logeledes, tahtis tüdruk valmistada poisile üllatust. Ta läks selle sama paadilogu juurde ja võttis sealt alt kaks kaelaketti. Kaelakettide otsas rippusid poolikud südamed, üks poisile ja teine tüdrukule. Need kaelaketid olid tähiseks nende armastusele. Järsku täitus terve taevas pilvedega ja tõusis torm. Tüdruk ei jõudnudki reageerida, see oli nagu välk selgest taevast. Puu mille najal poiss pikutas murdus, otse poisile peale ja poiss sai silmapilgselt surma. Tüdruk oli alguses sõnatu, ta ainult vaatas poisi keha puu all. Ta jooksis poisi juurde ning kallistas teda. Ta üritas teda päästa, kuid mõistis, et ei suuda. Ta pani poisile selle kaelaketi kaela, nii on nad igavesti koos. Lained lõid üle kalda, kuni vesi hakkas meeletu kiirusega tõusma, tüdruk jooksis teadmata suunas minema. Ta oli jooksnud juba kaua kaua, randa polnud enam nähagi. Ta jooksis edasi, ta ei
välimuse järgi. 5. Teose miljöö Teose sündmustik toimub 19. Sajandil, lõppedes 1830. Aastaga. Tegevus toimus Hispaanias. Siis oli romantismi ajastu ning see mõjutas tegevusi ja tegelasi nii, et tegelased oli romantilised ning valmis kõike tegema oma armastatu nimel ja näitena Don Jose tapmas inimesi Carmeni nimel. Keskkond on mõjutanud tegelasi, kas pingestanud olukorra või rahustanud. Näiteks, kui minategelane jõudis oja juurde, kus Don jose parasjagu pikutas ning hiljem pärast ehmatust rahunesid mõlemad ja võtsid hetke, et puhata. Minu meelest Don Jose suhtumine Carmenisse polnud erakordne, kuna ka tänapäeval siiani tuleb see ette, aga suhtumine tava nasitesse raamatus oli teistsugune, aga imestasin, kuidas mehed lihtsameelselt olid võlutud Carmeni poolt. 6. Minu arvamus teosest Teos oli minu meelest väga nauditav ja pihta panev selle ajastuga. Mulle meeldis seda lugeda, kuna tekst
Kitzberg 1.vaatus On talve õhtu ja rehetares käib ikka usin töö. Vahetevahel kostub õuest huntide ulgumist. Kõik see pere pidi minema muidu nõia tapmisele, kuid läks ainult peremees(50a.) koos sulane Jaanusega (25a.). Koju jäid 8-aastan Mann(Mari), 40- aastane perenaine, 14 aastane Margus ning 60-70 aastane poolpime vanaema. Margus sättis peergu, toa valgustamiseks. Perenaine ketras lõnga. Mann veeris savikul aga aabitsat. Vanamemm oli voodis ja pikutas. Õuest kostis huntide ulgumine aina lähemalt ja lähemalt. Keegi kopsis ukse taga. Mari läks näost valgeks. Kuid kui ta kuulis oma isa ja sulase Jaanuse häält, siis rahunes ta maha. Peremees lükkas ukse kähku kinni. Jaanus viis peremehe püssi tagasi oma kohale. Perenaine küsis imestusega, et kuidas püss märjaks ei saanud. Peremees ütles, et terve tee olid nad selle peal istunud ning püss oli olnud heinte all. Perenaine küsis veel, et kuidas nõia tapmine läks
1.vaatus On talve õhtu ja rehetares käib ikka usin töö. Vahetevahel kostub õuest huntide ulgumist. Kõik see pere pidi minema muidu nõia tapmisele, kuid läks ainult peremees(50a.) koos sulane Jaanusega (25a.). Koju jäid 8-aastane Mann(Mari), 40-aastane perenaine, 14 aastane Margus ning 60-70 aastane poolpime vanaema. Margus sättis peergu, toa valgustamiseks. Perenaine ketras lõnga. Mann veeris savikul aga aabitsat. Vanamemm oli voodis ja pikutas. Õuest kostis huntide ulgumine aina lähemalt ja lähemalt. Keegi kopsis ukse taga. Mari läks näost valgeks. Kuid kui ta kuulis oma isa ja sulase Jaanuse häält, siis rahunes ta maha. Peremees lükkas ukse kähku kinni. Jaanus viis peremehe püssi tagasi oma kohale. Perenaine küsis imestusega, et kuidas püss märjaks ei saanud. Peremees ütles, et terve tee olid nad selle peal istunud ning püss oli olnud heinte all. Perenaine küsis veel, et kuidas nõia tapmine läks
NÄRISID JA KRIGISTASID LÕUAD KINNI PIGISTASID HAMMAS HAMBA VASTU ASTUS SUUST VAID SÕJAKÄRA KOSTUS KEEL SIIS NEILE KAHELE END SEADIS VAPRALT VAHELE NÜÜD ON TEHTUD VAHERAHU HAMBAREAD ON TÄITSA LAHUS MUIDU KORRAS OLEKS KÕIK, KUI SUU MA KINNI PANNA VÕIKS. MEREPÕHJAS MEREPÕHJAS SÜGAVAL MULL-MULL-MULL-MULL-MULL ELAS VÄIKE ANGERJAS MULL-MULL-MULL-MULL-MULL ADRU SEES TA VINGERDAS ISE RÕÕMSALT ITSITAS: SIIN EI NÄE MIND MITTE KEEGI AGA EEMAL LIIVA SEES MULL-MULL-MULL-MULL-MULL PIKUTAS ÜKS KAMMELJAS MULL-MULL-MULL-MULL-MULL LIIVA SEES TA PIKUTAS ISE VAIKSELT ITSITAS: 13 14 SIIN EI NÄE MIND MITTE KEEGI NII PEITU PUGES ANGERJAS JA ÄRA PEITIS KAMMELJAS PEITSID END JA PIILUSID JA EI KOHTUND IIALGI… NAABER NAABRIL JÄLLE AUTO UUS MUL TEEB HAIGET VASAK PUUS NAABER REISIL INDIAS KÄIS PIDAMIST EI PEA MU PÕIS NAABER OSTIS PURJEJAHI MUL ON KOPSUS VEIDER KAHIN NAABER UUE MÖÖBLI TÕI
Hiljem väljus juba ulatuslikum jutustus “Ojamölder ja tema minia”(1864) eri raamatuna ja äratas huvi ka väljaspool Eestit (Saksamaal ja Soomes). Peale seda, kui ta tütarlastekooli lõpetas, ärkas temas huvi perenaisekohustuste vastu. Oma kirjas õde Eugeniele 3.augustist 1862 teatab ta uhkusega, kuidas tal õnnestus ema äraolekul rukkilõikuse talgute puhul perenaise osa nii edukalt etendada, et talgulised ta osavust kiitsid. Samas isegi siis, kui Lydia Koidula ema kodus haigena pikutas, tegi Koidula juba ka siis kõik tööd ära ning õppis juba noorelt iseseisvust ja rohkesti kindlust. 1863.aasta lõpul oli Jannsenite perekond tingitud uuesti kolima, nüüd juba Tartusse, sest Jannsen oli rahulolematu “Pärnu Postimehe” majandusliku olukorraga. Kui Jannsenid Tartusse kolisid, asusid nad elama Tiigi tänavale. Tartus hakkas J.V.Jannsen välja andma “Eesti Postmeest”. Nii nagu ka “Pärnu Postimehes”, nii ka “Eesti Postimehes”
- Billy rändas jälle ajas, ärkas leskmehena, kellel oli tütar Barbara, korter kus nad olid oli väga külm Barbara hoolitses, et isa sooja saaks, kui ta lahkus, tegi Billy jälle rände ajas, nüüd taas tralfamadore loomaaeda, kuhu talle toodi filminäitleja Montana Wildhack, kellega pidi vahekorda astuma, et tralfamadoorlased näeksid, kuidas maalased paarituvad - peale seda tegi Billy jälle ajahüppe korterisse, milles pikutas elektriteki all tütre käsul, õlikütteparandaja oli oma töö ära teinud ja nüüd pidi korter soojaks minema, Billy mõistis et nägi filminäitlejast erootilist unenägu 6 - Billy oli taas rändamas, ei mõistnud enam, mis aasta parasjagu on või mis planeedil viibis, tegelikult oli endiselt vangla hospidalis - palatikaaslane Lazzaro jutustab Billyga, räägib kuidas koerale kätte maksis: pani koera toidu
Kulla-kallis pääsukene, tervitused sinule!" Pääsukesed nobedasti kohe tööle asusid, tegid pesa käbedasti, savi selleks kogusid. Kogu päeva kevadise siia-sinna lendasid, keset päikse helenduse siuhti-säuhti rändasid. Lastel--Jütsil, Mannil, Ennul rõõmsast meelest paisus rind, kui neil' tervitusi lennul saatis pääsu -- kevadlind... PAISTIS SUVEPÄIKE SÄRAV Õielõikaja Oksakurus pikutas pisikene põrnikas, ootas, millal muutub ilm, puhkeb õunaõie silm. Pungakene avanes, õiekroon säält vabanes. Silmapilk me põrnikas õie keskel munemas. Munast võrsus tõuguke, pisikene, näljane, õie südame ta sõi, kroon siis kolletama lõi. Tõuke palju sigines. Ja kui suvi ligines, jäi neil' täieline võit -- polnud ainust tervet õit. Õunu ei saand väike Mall, kõndis aias puude all,
ette isa kooli piirkonnast kreis-ja tütarlastekooli astujaid eriti saksa ja vene keeles. Peale seda, kui ta tütarlastekooli lõpetas, ärkas temas huvi perenaisekohustuste vastu. Oma kirjas õde Eugeniele 3.augustist 1862 teatab ta uhkusega, kuidas tal õnnestus ema äraolekul rukkilõikuse talgute puhul perenaise osa nii edukalt etendada, et talgulised ta osavust kiitsid. Samas isegi siis, kui Lydia Koidula ema kodus haigena pikutas, tegi Koidula juba ka siis kõik tööd ära ning õppis juba noorelt iseseisvust ja rohkesti kindlust. 1863.aasta lõpul oli Jannsenite perekond tingitud uuesti kolima, nüüd juba Tartusse, sest Jannsen oli rahulolematu "Pärnu Postimehe" majandusliku olukorraga. Elu Tartus Kui Jannsenid Tartusse kolisid, asusid nad elama Tiigi tänavale. Tartus hakkas J.V.Jannsen välja andma "Eesti Postmeest"
Peale 3 tütarlastekooli lõpetamist, ärkas temas huvi perenaisekohustuste vastu. Oma kirjas õde Eugeniele (3.augustist 1862) teatab ta uhkusega, kuidas tal õnnestus ema äraolekul rukkilõikuse talgute puhul perenaise osa nii edukalt etendada, et talgulised teda tema osavuse pärast kiitsid. Samas isegi siis, kui Lydia Koidula ema kodus haigena pikutas, tegi Koidula juba ka siis kõik tööd ära mida ema ei saanud teha. Ta sai juba noorena iseseisvaks ja ta kogus endale rohkesti kindlust. 1863.aasta lõpul oli Jannsenite perekond tingitud uuesti kolima. Seekord juba Tartusse, sest Johann Voldemar Jannsen oli rahulolematu "Pärnu Postimehe" majandusliku olukorraga. Materjal - http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/koidula_maili.htm ( ,,Koidula noorusaastad Pärnus")
kooli piirkonnast kreis-ja tütarlastekooli astujaid eriti saksa ja vene keeles. Peale tütarlastekooli lõpetamist, ärkas temas huvi perenaisekohustuste vastu. Oma kirjas õde Eugeniele (3.augustist 1862) teatab ta uhkusega, kuidas tal õnnestus ema äraolekul rukkilõikuse talgute puhul perenaise osa nii edukalt etendada, et talgulised teda tema osavuse pärast kiitsid. Samas isegi siis, kui Lydia Koidula ema kodus haigena pikutas, tegi Koidula juba ka siis kõik tööd ära mida ema ei saanud teha. Ta sai juba noorena iseseisvaks ja ta kogus endale rohkesti kindlust. 1863.aasta lõpul oli Jannsenite perekond tingitud uuesti kolima. Seekord juba Tartusse, sest Johann Voldemar Jannsen oli rahulolematu "Pärnu Postimehe" majandusliku olukorraga. 3 5) http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/koidula_maili.htm 8
Ilusa * ajal oli nii vana, et siit otsiti nende toredate ehituste jälgi, mida oli lasknud püstitada kuningas Robert* ja mida on kirjeldanud Helgaldus *. Peaaegu kõik on kadunud. Mis on jäänud kabinetist, kus Louis Püha «oma abielu sõlmis»*? Aiast, kus ta õigust mõistis, «seljas kamlotist tuunika, jämedast riidest käisteta ülekuub ja selle peal mantel mustast sandalriidest, kui ta oma sõbra Joinville'iga * vaipadel pikutas»? Kus on keiser Sigismond'i * tuba? Ja Charles IV * oma? John Maata * oma? Kus on trepp, millelt Charles VI * oma armuedikti välja kuulutas? Kus kiviplaat, millel Mar-cel dofääni juuresolekul mõrvas Robert de Clermonti ja Champagne'i marssali *? Kus jalgvärav, mille juures vastupaavst Benedictuse bullad puruks kisti * ja mille kaudu nende toojad pilkeks mitrasse ja kirikukuube ehituna tagasi läksid, et siis minna avalike patukahetse-jatena läbi Pariisi? Ja
annaabi.ee 
