Küsimus 2 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Küsimuse tekst Binaarkell näitab Palju on kell kümnendsüsteemis? Vali üks: a. 06:57:43 b. 06:59:43 c. 02:05:04 d. 07:48:13 e. 06:57:43 Küsimus 3 Vale Hinne 0,00 / 1,00 Küsimuse tekst Millises režiimis toimub tavalise triikrauatemperatuuri juhtimine? Vali üks: a. pidevalt b. impulssidega c. diskreetselt d. Digitaalselt ( KA VALE !) Küsimus 4 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Küsimuse tekst Milleks on autopiloodis vajalik tagasiside lennuki pikikalde muutuse kiiruse järele? Vali üks: a. tuule suuna mõju kompenseerimiseks b. lennuki pikistabiilsuse tagamiseks reisijate ümberpaiknemisel c. lennuki pikikalde muutuse ennetamiseks Küsimus 5 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Küsimuse tekst Vii kokku tegevus ja tegevuse autor. Vastus 1 Blaise Pascal Sõnastas hüdrostaatika põhiseaduse
a. enne küberneetika mõiste kasutuselevõttu b. sellega samaaegselt c. hiljem 5. Millises reziimis toimub tavalise triikrauatemperatuuri juhtimine? a. pidevalt b. impulssidega c. diskreetselt d. digitaalselt 6. Kes võttis kasutusele sõna automaatika a. Ktesibios b. Heron c. Lullius d. Archimedes 7. Milline nimetatuist kuulub mehhatroonika valdkonda a. arvuti b. transistor c. piesokristall 8.Milleks on autopiloodis vajalik tagasiside lennuki pikikalde muutuse kiiruse järele? a. tuule suuna mõju kompenseerimiseks b. lennuki pikistabiilsuse tagamiseks reisijate ümberpaiknemisel c. lennuki pikikalde muutuse ennetamiseks 9. Kas jalgrattal püsimiseks ja selle liikumissuuna muutmiseks on vaja a. positiivset tagasisidet b. negatiivset tagasisidet c. nii positiivset kui ka negatiivset tagasisidet 10. Milline neist probleemidest on kõige suuremaks takistuseks metallilõikepinkide automatiseerimisel? a. instrumentide kulumine b
Millist raadiosignaalide moduleerimise viisi kasutab Vikerraadio saatja? Vali üks: a. impulsi amplituudi b. impulsi laiust c. impulsi sagedust Küsimus 3 Õige Hinne 10 / 10 Flag question Küsimuse tekst Kas esimene tööstusrobot ehitati Vali üks: a. Princetoni Ülikoolis b. Firmas Unimation Inc c. Massatchusettsi Tehnoloogiainstituudis d. Korporatsioonis IBM Küsimus 4 Õige Hinne 10 / 10 Flag question Küsimuse tekst Milleks on autopiloodis vajalik tagasiside lennuki pikikalde muutuse kiiruse järele? Vali üks: a. tuule suuna mõju kompenseerimiseks b. lennuki pikistabiilsuse tagamiseks reisijate ümberpaiknemisel c. lennuki pikikalde muutuse ennetamiseks Küsimus 5 Õige Hinne 10 / 10 Flag question Küsimuse tekst Milline võimalus ei sobi automatiseerimisel seadmete tootlikkuse tõusu allikana? Vali üks: a. lõikekiiruse tõstmine b. mitme instrumendiga töö c. abiaegade minimiseerimine Küsimus 6 Õige Hinne 10 / 10 Flag question
-suurtel koormustel kalle väheneb Negatiivne rattakalle Negatiivse rattakalde eeliseks on: -rehvide parem külgsuunaline haardumine Pöördtelje pikikalle ( Caster ) Pöördtelje pikikalle on ( käänmiku poldi või ülemist ja alumist kuultuge läbiva kujuteldava telje) kõrvalkalle püstteljest ette või tahapoole Positiivne pikikalle : -kui telg kaldub ülevalt tahapoole Negatiivne pikikalle: -kui telg kaldub ülevalt ettepoole Positiivse pikikalde korral lõikab pöördtelje pikendus maapinda ratta keskpunktist eespool (järeljooks) mistõttu rattad püüavad sõidu ajal hoida otsesõidu asendit. Pöördtelje pikikalde mõju sõiduomadustele: -hoiab paremini sõidusuunda -suure pöördenurga korral aitab tagastada rooli otsesõiduasnedisse -ei mõjuta rehvide kulumist -väikesel sõidukiirusel muudab rooli keeramise raskemaks. Reguleerimine tavaliselt reguleeritav suurematel sõiduautodel ja
01.2013 15:09 Test APJ https://moodle.e-ope.ee/mod/quiz/review.php?attempt=554937&showall=1 b. impulssidega c. diskreetselt d. digitaalselt Küsimus 8 Milleks on autopiloodis vajalik tagasiside lennuki Õige pikikalde muutuse kiiruse järele? Hinne 1,00 / 1,00 Vali üks: Flag question a. tuule suuna mõju kompenseerimiseks b. lennuki pikistabiilsuse tagamiseks reisijate ümberpaiknemisel c. lennuki pikikalde muutuse ennetamiseks
Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 12 Pöördtelje pikikalle on pöördtelje (käänmilku poldi või ülemist ja alumist kuultuge läbiva kujuteIdava telje) kõrvalekalle püstteljest ette või tahapoole. Pöördtelje pikikallet loetakse positiivseks kui telg kaldub ülevalt tahapoole ja negatiivseks kui telg kaldub ülevalt ettepoole. Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 13 Positiivse pikikalde korral lõikab pöördtelje pikendus maapinda ratta keskpunktist eespool (järeljooks), mistõttu rattad püüavad sõidu ajal hoida otsesõidu asendit. Reguleerandmetes antakse pöördtelje pikikalle kraadides (°). Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 14 Pöördtelje pikikalde mõju sõiduomadustele: hoiab paremini sõidusuunda suure pöördenurgakorral aitab tagastada rooli otsesõiduasendisse. ei mõjuta rehvidekulumist,
mööda tsehhi territooriumi. c. Enamikul juhtudel aga käitur puudub ning roboti täiturseadme moodustab vaid manipulaator(id) d. Vajalik informatsiooni saamiseks roboti ja tema ümbruse kohta; ta muundab ja edastab signaalid juhtseadmesse e. Tagab infovahetuse roboti ja väliste infoallikate (tööpingid, juhtarvutid jms.) vahel. 10 Milleks on autopiloodis vajalik tagasiside lennuki pikikalde muutuse kiiruse järele? : a. tuule suuna mõju kompenseerimiseks b. lennuki pikistabiilsuse tagamiseks reisijate ümberpaiknemisel c. lennuki pikikalde muutuse ennetamiseks Teisendage arv 11111 binaarkoodist detsimaalkoodi : a. 31 b. 41 c. 51 d. 21 e. 45 2 Milleks on pneumovõimendil vaja piiravat takistit toitevoolu kanalis? : a. õhukulu vähendamiseks b. rõhu reguleerimiseks düüsi ja katiku vahel c
I – äärekivide või plaatide abil tõstetud saared; II – teekattele märgistatud saared; III – teekatteta saared, mille kuju on määratud teekatte servaga. Tõstetud äärekiviga saared (I tüüp) on kõige efektiivsemad 13. Millal on vaja iseseisvat pöörderada (kaetud rada) Iseseisev pöörderada- kui on pöörde intensiivsus 500 a/h, siis on see vajalik. 14. Summaarne kalle ristmikul, kuidas arvutada Summarse kalde resultantvalem – pythagorase ruutjuur ruutjuur(pikikalde ja põikkalde ruutude summast) 15. Nähtavuskolmnurk – piirangud kolmnurga ala kohta Nähtavuse piirang – 0.40m(Põõsad)-2.40m(puu oksad) Iga ristmikule läheneva sõiduki juht peab nägema teistelt harudelt ristmikule lähenevat sõidukit õigeaegselt, et oleks võimalik kokkupõrget ära hoida. Nähtavuskolmnurk on ala, kus ei tohi paikneda ühtki nähtavust piiravat takistust. Juhul kui takistuste
kraadides. Rattakalle loetakse positiivseks kui ratta ülaserv on kaldunud autost eemale ja negatiivseks kui ratta ülaserv on kaldunud autole lähemale. Üldjuhul on rattakalle reguleeritav, kuid osadel masinatel mitte. Pöördtelje pikikalle on pöördtelje kõrvalekalle püstteljest ette või tahapoole. Pöördtelje pikikallet loetakse positiivseks kui telg kaldub ülevalt tahapoole ja negatiivseks kui telg kaldub ülevalt ettepoole. Positiivse pikikalde korral lõikab pöördtelje pikendus maapinda ratta keskpunktist eespool, mistõttu rattad püüavad sõidu ajal hoida otsesõidu asendit. Reguleerandmetes antakse pöördtelje pikikalle kraadides. Pöördtelje külgkalle on pöördtelje külgsuunaline kõrvalekalle püstteljest. Ratta pöördumisel ümber külgkaldega pöördtelje püüab ratas laskuda teepinnast allapoole. Et see on võimatu, siis kutsub ratta pööramine esile auto esiotsa kerkimise, toimiv
- püstuvust suurtel kreeninurkadel Eristamine on tingitud asjaolust , et algpüstuvuse arvutamisel võib rakendada lihtsustusi ja kasutada matemaatilisi seoseid , aga suurtel kreeninurkadel saab püstuvust määrata vaid graafiliselt ( või arvuti programmi abil) laeva püstuvust jälgitakse, kallutades teda kahe risttasandi suhtes , ja nim on vastavalt : -Põikpüstuvus külgkalde eh kreeninurga o(millest l2heb diagonaalis kriips l2bi =o tähest ma mõtlen) suhtes, - pikipüstuvus pikikalde ehk trimminurga u ( samuti l2heb kriips u t2hest diagonaalis l2bi ( sümbol)) suhtes euleri teoreemi järgi läbib laeva kaldatelg lõpmatult väikesel kaidel alati veejoonetasandi keset. Praktikas on see teoreem tõene nii lõpmata väikestel kalletel kui ka väikestel ja lõplikel kalletel. Väikeste ja suurte kallete nurkadel kindlat piiri ei ole . Transportlaevadel loetakse väikeseks kaldeks kreeninurka , mis ei üle 10 ..
püstuvus suurtel kreeninurkadel (i.k. stability at great angles of heel) Eraldamine on tingitud asjaoludest, et algpüstuvuse arvutamisel võib rakendada lihtsustusi ja kasutada matemaatilisi seoseid, aga suurtel kreeninurkadel saab püstuvust määrata vaid graafiliselt (või arvuti eriprogrammi abil). Laeva püstuvust jälgitakse kallutades teda kahe risttasandi suhtes ja nimetus on vastavalt: põiki püstuvus külgkalde ehk kreeninurga suhtes, piki püstuvus pikikalde ehk trimmi nurga suhtes. Euleri teoreemi järgi laeva kaldetelg lõpmatult väikesel kaldel läbib alati veejoonetasandi keset F. Praktikas on see teoreem tõene mitte ainult lõpmatult väikestel kalletel, vaid ka väikestel ja lõplikel kalletel. Väikeste ja suurte kallete nurkadel kindlat piiri ei ole. Transportlaevadel loetakse väikeseks kaldeks kreeninurka, kui see ei ületa 10°...12° ja seejuures ei sukelduks vette tekk ega väljuks veest kimm. Kreeninurgad,
nagu näiteks kioskid, taksofonikabiinid, raha- ja kaubaautomaadid, ega teede kasutamist täkistavaid eenduvaid ehitiseosi. (Riigi Teataja, 2002) 1.3.3.4 Pandused (rambid) Pandus on kaldtee, mida kasutatakse ühendusteena eri tasapindade vahel, sealhulgas hoonetesse pääsemiseks. Ühesuunalise liiklusega panduse minimaalne laius on 1,0 m, kahesuunalisel 1,8 m. Keerdpanduse laiused on samad, ent täispöörde puhul ei tohi laius olla alla 3,0 m. Panduse pikikalde puhul kuni 5% (1:20) vahetasandeid (puhkemademeid) ei ole vaja. Käsipuud on vajalikud siseruumides mõlemal pool ning väljas juhul, kui panduse pealispinna kõrgus erineb ümbruse tasapinnast. Pandus peab olema piiratud vähemalt 70 mm kõrguse äärisega. Panduse pikikalde puhul kuni 6% on vajalik sirgpanduse puhul vähemalt 1,5 m (soovitav 2,0 m) pikkune ja keerdpanduse puhul vähemalt 2,0 m (soovitav 2,5 m) pikkune puhkemade, kõrgustel kuni 480 mm, 960 mm jne
külglibisemise oht. 97. Millega tuleb arvestada viraazikalde valikul (5)- · kliimatingimused, · maastikulised tingimused, · maantee paiknemine, · aeglaselt liikuvate sõidukite arv, · maanteehoole. 98. Millest sõltub külghaardetegur (3)- · sõoduki kiirus, · katte tüüp ja seisukord, · sõiduki rehvi tüüp ja seisukord 99. Pikikalde iseloomustus- Maantee pikikalle tuleb valida sõltuvalt projektkiirusest ja projekteerimise lähtetasemest. Pikikallete peojekteerimisel tuleks arvestada järgnevate põhiseisukohtadega: alati, kui on võimalik, tuleks ksutada pikikaldeid 0,5-3%; pikikalded alla 0,3% ei ole soovitatavad, kuid erandina lubatud; sõidutee pinnast kõrgema äärekiviga lõikude korral ei tohi pikikalle olla väiksem kui 0,5%;
98. Mis on viraazikalde suurendamist takistavaks teguriks Talvine võimalik jäite teke ja sellega kaasnev sõidku külglibisemise oht. 99. Millega tuleb arvestada viraazikalde valikul (5) Seda piiravate tingimustega: klimaatilised; maastikulised; aeglaselt liikuvate sõidukite hulk; maantee paiknemine; maanteehoole; 100. Millest sõltub külghaardetegur (3) 1) sõiduki kiirus; 2) katte tüüp ja seisukord; 3) sõiduki rehvi tüüp ja seisukord; 101. Pikikalde iseloomustus Valitakse sõltuvalt projektkiirusest ja projekteerimise lähtetasemest. Arvestada tuleb: Kui võimalik kasutada pikikallet 0,5-3%. Alla selle pole soovitatavad. Sõidutee pinnast kõrgema äärekiviga lõikude korral ei tohi pikikalle olla väiksem kui 0,5%. Eraldusribaga maantee mõlema sõidutee eraldi projekteerimisel võib languse kallet suurendada. 102. Mis on peatumisnähtavus
· Algpüstuvus (initial (intact) stability) · Põikipüstuvus (transerse stability) - külgkalde ehk kreeninurga suhtes · Staatiline püstuvus (static(al) sability) - võime panna vastu staatilisele mõjule · Dünaamiline püstuvus (dynamical stability) - võime panna vastu dünaamilisele mõjule · Püstuvus suurtel kreeninurkadel (stability at great angle of heel) üle 10-15 kraadi · Pikipüstuvus (longitudinal stability) pikikalde ehk trimmi suhtes Uppumatus On laeva võime säilitada ujuvus ja püsivus ühe või mitme laevaruumi täitumisel veega UPPUMATUS TAGATAKSE 1. Konstruktiivsete meetmetega projekteerimise ja ehitamise käigus (Uppumatus tagatakse veetihedate vaheseintega, mis takistavad vee tungimist vigastatud sektsioonist teistesse laeva ruumidesse. Vee sattumisel laeva avarii tagajärjel, vajub laev sügavamale vette, kuid tänu ujuvuse tagavarale jääb siiski veepinnale ujuma) 2
pole ette nähtud päästetöödeks võivad katuseluugi mõõtmed olla 600 x 600. Järsk trepp Järsul trepil paremaks liikumiseks võib kasutada ,,õigejala treppi ,, või ,,lipa-lapa" treppi. Pandus on kaldtee, mida kasutatakse ühendusteena eri tasapindade vahel, sealhulgas hoonetesse pääsemiseks. Panduse pikikalle võib olla kuni 6% järsema kaldega pandus on üldjuhul keelatud. Ühesuunalise panduse laius on 1 meeter, kahesuunalisel 1,8 meetrit. Panduse pikikalde puhul kuni 5% vahetasandeid pole vaja. 6% kalde juures on vajalik 1,5 m pikkune puhkemade teatud kõrguste järel. Trepil ja pandusel peab olema tagatud ohutu liikumine. Katkematult ka trepimademel jätkuv käsipuu on vajalik nii siseruumides paiknevate treppide kui välistreppidel. Käsipuu või barjääri kõrgus peab olema vähemalt meeter mademe põrandast või astme esiservast. Kui kukkumisvõimaluse sügavus on
annaabi.ee 
