20. Kvantseisundi eluiga on kiirgussirde kestus, see on suurusjärgus 10^-9 kuni 10^-8 sekundit. 21. Metastabiilne seisund tähendab siiret, mis lähtub pikaealisest seisundist. Seda kasutatakse ära laserites, kus metastabiilsetele tasemetele kogutakse elektrone kiirguslaviiniks. 22. Spektrijoonte intensiivsust uurides leidi, et osad spektrijooned on heledad, teised tumedamad. Heledaid jooni andvad siirded lähtuvad lühiealistest seisunditest, tumedamaid jooni annavad pikaealisemad seisundid. 23. Luminestsents on heledus mida ei põhjusta keha hõõgvele kuumutamine. See tekib luminofooride kiirgamisel. 24. Spontaanne ehk vabakiirgus on iseeneslikult tekkiv kiirgus, kui elektron naaseb madalamale energiatasemele, kiirates ise footoni. 25. Stimuleeritud ehk sundkiirgus tekib siis, kui aatom on juba kõrgemal energiatasemel. Sel juhul sunnitakse elektron võnkuma madalama ja kõrgema seisundi vahel, seejuures kiiratakse teine footon sama energiaga
Teadlased ei ole veel leidnud ühest vastust küsimustele, et miks on niisugune viljakehavorm üldse tekkinud? Miks peaksid seened oma viljakehi peitma? Samas on leitud, et maasisese viljakehaga seeni kasvab kõige rohkem pika põuaperioodiga piirkondades. Arvatakse, et see on tingitud vajadusest kaitsta end juhusliku läbikuivamise ja ka kiire mädanemise eest väga sademeterohkel ajal. Maasisesed viljakehad on palju pikaealisemad kui maapinnal kasvavad jalaga vormid.Paljud on võimelised säilima üle talve, samal ajal kui pilvikute ja puravike viljakehad hävivad hilissuvises kliimas poole nädalaga. Enamik trühvlitest kasvavad lehtpuude juurte all. Seene kooselu kujuneb vaid teatud puuliikidega. Põhiliselt on nendeks tammeliigid. Trühvlid eelistavad savikat ja lubjarikast, kergesti vett läbilaskvat pinnast. Trühvliliike on ligikaudu 70 ning pooled neist on leitavad Euroopas: Hispaanias, Prantsusmaal ja Itaalias
kasutatakse? Metastabiilne seisund on siire, mis lähtub pikaealisest seisundist ning seda kasutatakse ära laserites, kus metastabiilsetele tasemetele kogutakse elektrone kiirguslaviiniks. 20. Mida pandi tähele spektrijoonte intensiivsust uurides ja millega see seostub? Spektrijoonte intensiivsust uurides leiti, et osad spektrijooned on heledad, teised tumedamad. Heledaid jooni andvad siirded lähtuvad lühiealistest seisunditest, tumedamaid jooni annavad pikaealisemad seisundid. 21. Mida nimetatakse luminestsentsiks? Too näiteid, kuidas see tekkida võib? Luminestsentsiks nimetatakse sellist aine poolt emiteeritud valgust, mis ületab samale temperatuurile vastavat soojuskiirguse taset. See tekib luminofooride kiirgamisel. 22. Kuidas tekib spontaanne ehk vabakiirgus? Spontaanne ehk vabakiirgus tekib aatomi iseenesliku siirdega kõrgemalt energiatasemelt madalamale energiatasemele. 23. Kuidas tekib stimuleeritud ehk sundkiirgus?
türoksiini-nimelist hormooni, mis ergutab närvisüsteemi ja mõjutab oksüdeerumisprotsessi rakkudes. See hormoon reguleerib ainevahetust ning aitab organismil muuta valke, rasvu ja süsivesikuid energiaks. Mererohelise söömine võib muuta hormoonide tasakaalu, vähendada puhitusi ja vedelikupeetust, alandada vere kolesteroolisisaldust-kõik see kokku tähendab, et vetikad aitavad vältida südamehaigusi. Nt kombu kuulub kollast või pruuni värvi vetikate perekonda, mis on kõige pikaealisemad ja suuremad kõigist meretaimedest. Kombu koosneb pea poolenisti aeglaselt imenduvatest süsivesikutest, mis aitavad tasakaalustada suhkrusisaldust veres. Seega on kombu hea lisand nende inimeste toidusedelisse, kes põevad kuseteedepõletikke või diabeeti - neile, kelle organism ei suuda toota normaalsel kombel insuliini. Kombu valgusisaldus on 6,5 protsenti ja rasvasisaldus 1 protsent, nii sobib ta suurepäraselt taimetoitlastele ja kaalujälgijatele.
*Steelis asuvat põhikudet, mis jääb juhtkimpudest sissepoole ja nende vahele, nimetatakse säsiks (medulla). Juhtkimpude vahele jäävad säsikiired. Esikasvu perioodil tekivad esi- säsikiired, need ulatuvad steeli keskosa täitva säsini. Säsile on tunnuslik hästiarenenud rakuvaheruumide olemasolu. Säsikiire rakud säilitavad varuaineid, läbi nende kulgeb ainete radiaalsuunaline transport. Säsi välimises osas paiknevad rakud on väiksemad ja pikaealisemad, seda piirkonda nimetatakse vahel ka perimedullaartsooniks. Kui varre keskosas säsirakud surevad (rohttaimede puhul tavaline nähtus), tekib sinna õõnsus. Kaheiduleheliste taimede juhtkimbud on avatud, ksüleemi ja floeemi vahele jääb ühe- või mitmekihiline kambium. Kambiumi loetakse primaarsete algkudede hulka, sest see on tekkinud otseselt kasvukuhiku algkoe rakkudest. Kambiumi abil toimub varre paksenemine.
Säsikiire rakud säilitavad varuaineid, läbi nende kulgeb ainete radiaalsuunaline transport. Säsi välimises osas paiknevad rakud on väiksemad ja pikaealisemad, seda piirkonda nimetatakse vahel ka perimedullaartsooniks. Kui varre keskosas säsirakud surevad (rohttaimede puhul tavaline nähtus), tekib sinna õõnsus. Primaarse ehitusega on ka kaheiduleheliste
Puutüve südamikuosas paikneb säsi koos esisäsikiirtega, mis on iseloomulik kõikidele puuliikidele. Esisäsikiired ühendavad tsentraalse säsiosa välimise kooreosaga. Säsi ja säsikiirte kude on väiksema tihedusega kui puit. Tavaliselt on säsi ümara kujuga, kuid nt tammel on ta tähtja kujuga, haaval viisnurkne. Säsile on iseloomulikud hästi arenenud rakuvaheruumid. Puittaimede säsirakud puituvad aja jooksul, surevad ja täituvad õhuga. Säsi välimise osa rakud on väiksemad ja pikaealisemad. Putukakahjustuse võivad mitmel lehtpuuperekonnal (kask, remmelgas, lepp, vaher) põhjustada väärsäsi teket. See meenutab värvuselt ja pehmuselt säsi, kuid asub puiduosas. Säsikiired esinevad kõikidel puuliikidel, kuid mõnel liigil on nad väga peened ja palja silmaga nähtamatud, koosnedes mõnest rakureast. Säsikiirte asend ja suurus on mitme puuliigi puidu oluliseks määramistunnuseks. Väga kitsad säsikiired (nähtavad luubiga) on iseloomulikud okaspuudele ning kase- ja
Suletud süsteemiga dedvudseadme nn. metalllaagrite antifriktsioonmaterjal on babiit ning määrdeainena kasutatakse mineraal või sünteesõlisid, mis emulgeerides mereveega ei kaota määrdeomadusi. Sel juhul on täävtoru mõlemas otsas karptihend, mis ei lase õli merevette ega laevakere sisemusse. Kinnise süsteemiga dedvudseadmed on konstruktsioonilt keerukamad ja kallimad , kuid samade mõõtmete korral taluvad metall-laagrid suuremat erikoormust ja on pikaealisemad kui mittemetall-laagrid. Täävtoru valmistamise materjalideks võib olla teras st.3. st 5, või harvem malm 18-36 , valgevask L-15, L 25 või muud sulamid. Täävtoru seina paksus peab olema vähemalt ( 0,1 - 0,15 ) Dsv, kus Dsv on sõuvõlli diameeter. Täävtoru võib olla keevitatud või kinnitatud äärikute ja poltidega ahtertäävi, laeva korpuse flooride ja ahterpiigi vööripoolse tugevdatud seina külge .
Lodjapuu Verev-Kontpuu- looduslik (võsuri ja siberi on metsisitunud kultuurtaimed) Kibuvitsad Tuhkpuud Näsiniin sama laadne Tuhkpuuga,puidu eesmärgl ei kasutata. Võõrpuud Lehis üle 200 eestis kasvatatud Vigalas, oodis ja võrumaal. Väärtusliku puiduga Hobuksastan Paplid Elupuu Sirelid Kirsipuu- 0,2 hektarit maguskirsi palgimetsa, Parasaarel Astelpaju Puidu tugevus Suured puud on pehmema puiduga, väikesed põõsad on tugevamad. Mänd, kuusk haab,lepad, paju, pärn- pehmed puud. Pikaealisemad puud on kõvemad. Kuslapuu on üks kõige kõvemaid. Näsiniin oli kõigepehmem. Keskel lülipuit ja väljas maltspuit. Lülipuit tüve sees on taime poolt suretatud puit. See on suetud ja konserveeritud. Tavaliset tumedam(parkained). Maltspuit on heledam ja sagel pehmem. Lülipuit mädananeb palju aegasemlt, maltspuit mädaneb kiiresti pehmeks pudiks. Seened aga ronivad sisse ja vivad seest mädandamahakata. Lülipuidu veejuhtivus on väga halb, ei ima ka vett sisse.
Säsikiirte ülesanneteks on toitainete transport varre perifeersesse ossa . Säsi ja säsikiirte kude on väiksema tihedusega kui puit. Säsi on iseloomulik kõikidele puuliikidele. Tavaliselt on säsi ümara kujuga, kuid näiteks tammel on tähtja kujuga, haaval viisnurkne jne. Säsile on tunnuslik hästiarenenud rakuvaheruumide olemasolu. Puittaimedel säsirakud aja jooksul puituvad, surevad ja täituvad õhuga. Säsi välimises osas asuvad rakud on väiksemad ja pikaealisemad. Mõnel puul on tüve ristlõikes näha kaksiksäsi, milline on tavaliselt põhjustatud puidurikkest. Ka ekstsentriline säsi tekib aastarõngaste ebaühtlase paksuskasvu tõttu puutüves ja säsi paikneb eemal puutüve tsentrist. Putukkahjustused põhjustavad mitmetel lehtpuuliikidel (kask, remmelgas, lepp, vaher) väärsäsi teket. See meenutab värvuselt ja pehmuselt säsi, kuid asub puidus. Säsikiired on iseloomulikud kõikidele puuliikidele, kuid mõnedel liikidel on nad peened -
annaabi.ee 
