ühendid. Lipiid = alkohol + rasvhappejääk. Lipiidid : a) lihtlipiid naturaalrasvad (+vahad taimsed/loomsed) rasvad / õlid b) lihtlipiidid glükolipiidid / fosfolipiidid | c) steroidid Naturaalrasvad on glütserool + rasvhappejääk. * Küllastunud rasvhapetes esinevad süsinikuaatomite vahel üksiksidemed. Sellised rasvad on tahked (loomsed rasvad) . * Küllustumata rasvhapetes esinevad süsinikuaatomite vahel kaksiksidemed. Sellised rasvad on vedelad (õlid). * Vahad on pikaahelalised alkoholide ja rasvhapete estrid. Vahad on tahked. Vastupidavad teiste keemiliste ainete toimele. Taimsed vahad on okastel, vahalille lehtedel, viljal. On kaitsefunktsioonis. Loomsed vahad on mesilase vaha. * Fosolipiidid sis. Lisaks glütseroolile ja rasvhapetele fosforhappejääki. Need on rakumembraani koostises. * Steroidid on vees lahustumatud tsüklilised ühendid. Esinevad loomsetes kudedes. 1) mitmed hormoonid (testosteroon,
o Rasvkoe TG annavad 83-87% inimkeha energiavajadusest - Rasvhapete ja regulaatormolekulide süntees o Eikossanoidid - Kehaomaste TG, liitlipiidide ja tsükliliste lipiidide süntees - Ketokehade süntees ja lõhustamine - Lipiidsarnaste biomolekulide süntees o Kolesterool, steroidid, vit D3, sapphapped - Vere lipoproteiinide süntees Milleks inimkeha kasutab rasvhappeid? - Metaboolse energia substraat - Pikaahelalised rasvhapped kasutuvad peamiselt kehaomaste TG sünteesiks ja TG-de tagavarade loomiseks adipotsüütides - Toiduga saadud asendamatud PUFA-d (LA ja ALA) kasutuvad pikemaahelaliste PUFA-de sünteesiks, mis on vajalikud regulaatormolekulide sünteesis - Vereplasma rasvhapped kasutuvad energiasubstraatidena ja ka uute kehaomaste lipiidide sünteesiks - Imendunud lühikese ja keskmise ahelaga rasvhapped kasutuvad otsese
aktiveeritavate kanalite kaudu. Lisaks vabaneb Ca2+ ka vakuoolist ABA poolt aktiveeritud IP3 (inositooltrifosfaat) ja tsüklilisest ADP-riboosist sõltuvate kanalite kaudu. Defineerige lehtede piirikiht Piirikiht on lehelaba piirnev õhukiht, milles veeauru liikumine on takistatud. Radiaalne mitsellatsioon sulgrakkudes on Sulgrakkude seina paksend, kus tselluloosi mikrofibrillid rakuseintes paiknevad õhupiluga risti. Iseloomustage kutiikula koostist Kutiinist (pikaahelalised rasvhapped) ja vahadest (alkaanid), mis on segatud rakuseina komponentidega. Kutiin koosneb 16 C aatomist sisaldavatest küllastatud rasvhapetest, vahad koosnevad pikaahelalistest alkaanidest, samuti rasvhapete estritest. Ka terpenoidsed ja fenooldsed ühendid on kutiikula koostises väga levinud. Nimetage juhtkudede floeemi- ja ksüleemi vett juhtivate rakkude peamised erinevused Floeemi vedelik on konsentreeritum kui ksüleemi vedelik (väga lahja).
Rasvhappe lagundamise metaboolne rada on -oksüdatsioon, mille tulemusel eraldub rasvhappe ahelast 2-süsinikuline molekul. -oksüdatsioon toimub mitokondite maatriksis. -oksüdatsiooniks on vajalik rasvhappe aktiveerimine, mis toimub mitokondrite välismembraanis. Rasvhappe molekulile lisatakse CoA molekul, mille tulemusel tekib atsüül-CoA. Ensüümiks on rasvhappe atsüül-CoA süntetaas. Atsüül-CoA transporditakse mitokondrite maatriksisse karnitiini (vitamiin Bt) abil, sest pikaahelalised rasvhapped ei suuda vabalt läbida mitokondrite membraani. Mitkondri maatriksis algab -oksüdatsioon. -oksüdatsiooni ühes ringis erladub 1 FADH 2 molekul ja 1 NADH molekul. 8. Mis on ajukoe peamine energiaallikas? Miks? Ajukoe peamine energiaallikas on glükoos, sest aju ei ole suuteline lagundama rasvasid ja lipiide. Pikemaajalise nälgimise korral saab aju energiat ketokehadest. Ajukoes puuduvad energiavarud, mistõttu aju vajab pidevalt glükoosiga varustamist. Aju
· Lipaasid süljes, maonõres, pankrease e. kõhunäärmenõres ja soolenõres, lõhustavad lipiididest triglütseriidid e. rasvad. · Maos lõhustatakse 1/3 triglütseriididest, peensooles ja jämesoole ülemises osas ülejäänud 70-90 %. · Fosfolipiide, sh. nende peamist esindajat toidus letsitiini, lõhustavad kõhunäärmes sünteesitavad fosfolipaasid koos sapphapete ja Ca2+ ioonide abiga. · Sapphapped emulgeerivad lõhustatud pikaahelalised rasvhapped e. moodustavad neist koos monoglütseriidide ja kolesterooliga mitselle, mis läbivad peensoole limaskesta ja imenduvad lümfisüsteemi, kust edasi liiguvad lümfijuha kaudu verre. · Veres liiguvad lipiidid edasi vabade rasvahapetena, mis on seotud vere albumiini valkudega ja lipoproteiinidena. Vitamiinid: 1. Vitamiinid. kirjelda lahustuvust, milleks organismis vajalik, millised on puuduse
möödudes südame kaudu vereringega udarasse. Udarakoe alveoolide müoepiteelirakkudel on spetsiaalsed retseptorid, mis reageerivad oksütotsiinile kokkutõmbumisega. Selle toimel pressitakse kokku ka alveoolid ning neis olev piim väljutatakse sagarikesisestesse juhadesse 27. Millest moodustub piima kuivaineline koostis? Piimavalgud: aminohapetest endoplasma võrgustikus. Piimsuhkru: lähteaineks on vere glükoos. Piimarasv: pikaahelalised rasvhapped pärinevad kas rasvade seedest või keha rasvkoest. Osaliselt on nende allikaks ka seede käigus verre imendunud rasvad 28. Veiste puhkelatrites pidamine Veiste puhke söötmislatrites (kombilatrites) pidamine erineb lõastatud pidamisest vaid selle poolest, et loomad on lõastamata ning lüpsmine toimub lüpsiplatsil. Kõikide asemete ning aseme ja söödalava vahel on piirded, mis üheskoos moodustavad latri. Loomad
kõhunäärmes e. pankreases. Lipiidide lagunemisel tekkivad veeslahustuvad (glütserool jm. hüdrofiilsed molekulid), mis imenduvad kergesti läbi soole seina verre vees lahustumatud (rasvhapped) komponendid, mis imenduvad raskemini ja vajavad selleks sapphappeid. Maksas paiknevas sapipõies toodetavad sapphapped vabanevad lipiididerikka toidu söömisel. Sapphapped emulgeerivad lõhustatud pikaahelalised rasvhapped e. moodustavad neist koos monoglütseriidide ja kolesterooliga mitselle, mis läbivad peensoole limaskesta ja imenduvad lümfisüsteemi, kust edasi liiguvad lümfijuha kaudu verre. Veres liiguvad lipiidid edasi vabade rasvahapetena, mis on seotud vere albumiini valkudega ja lipoproteiinidena. Vitamiinid: 1. Vitamiinid. kirjelda lahustuvust, milleks organismis vajalik, millised on puuduse
meenutavad puud. Kui keskkonnatingimused normaliseeruvad, siis müksospoor idaneb vegetatiivseks rakuks, mis võib pikemat aega paljuneda ilma viljakeha moodustamata. Mükoplasma Väikese genoomiga bakterid. Erinevaid geene on mükoplasmadel ca 500, so 5x vähem, kui E. coli'l. Suurus varieerub 0.1-10 µm. Rakukest puudub. Rakumembraanis võivad olla steroolid. Ise ei sünteesi, aga väliskeskkonnast saavad neid membraani lülitada. Membraanis on ka seda tugevdavad lipoglükaanid pikaahelalised heteropolüsahhariidid, mis on kobalentsekt seotud rakumembraani lipiididega. Arvatakse, et mükoplasmade eellastel on rakukest olamas olnud, aga see on evolutsioonis degenereerunud. Fülogeneetiliselt grupeeruvad kokku grampositiivsete bakteritega. Lähedased just klostriididega. Rakud on pleomorfsed (samas kultuuris esinevad erikujulised rakud). Enamus mükoplasmasid on parasiitsed ning nende kasvatamine väljaspool elusorganismi nõuab keerukaid söötmeid
pikkus. · Koguseliselt kuni 45% piima rasvhapetest pärineb vatsaseedes tekkivatest äädik- ja võihappest. · Äädikhapet (atsetaatidena) kasutatakse selleks 90% ulatuses ja võihapet (butüraatidena) 10% ulatuses. · Kuna äädikhapet moodustub eriti rohkesti koresööda vatsakäärimisel, siis koresöödaga söötmine suurendab piima rasvasisaldust. · Piimarasva loomes osalevad pikaahelalised rasvhapped pärinevad kas rasvade seedest või keha rasvkoest. · Osaliselt on nende allikaks ka seede käigus verre imendunud rasvad, mis lipoproteiinsete kompleksühenditena transporditakse alveoole ümbritsevatesse kapillaaridesse · Seal need lõhustatakse ensümaatiliselt ja vabanevad rasvhapped ning glütserool satuvad näärmerakkudesse. Piimarasva sünteesiks vajalikku glütserooli suudab näärmerakk ka ise luua, kasutades selleks lähteainena glükoosi
Kui keskkonnatingimused normaliseeruvad, siis müksospoor idaneb vegetatiivseks rakuks, mis võib pikemat aega paljuneda ilma viljakeha moodustamata. Mükoplasma Väikese genoomiga bakterid. Erinevaid geene on mükoplasmadel ca 500, so 5x vähem, kui E. coli'l. Suurus varieerub 0.1-10 µm. Rakukest puudub. Rakumembraanis võivad olla steroolid. Ise ei sünteesi, aga väliskeskkonnast saavad neid membraani lülitada. Membraanis on ka seda tugevdavad lipoglükaanid pikaahelalised heteropolüsahhariidid, mis on kobalentsekt seotud rakumembraani lipiididega. Fülogeneetiliselt grupeeruvad kokku grampositiivsete bakteritega. Enamus mükoplasmasid on parasiitsed. Mükoplasmad parasiteerivad inimesel, loomadel, lülijalgsetel ja taimedel. Inimese ja loomade puhul elavad nad hingamisteede ja urogenitaaltrakti limaskestadel, ka silma, söögitoru epiteelil, rinnanäärme juhade epiteelil ja mönede loomade liigestes.
ühendeid hapniku kasutamisega. Sellisteks ensüümideks on näiteks D- aminohapete oksüdaas, rasvhapete oksüdeerumises osalevad ensüümid, lutsiferaas jt. Peroksüsoomides DNA ja ribosoomid puuduvad, seega kõik peroksüsoomide valgud peavad saama imporditud tsütoplasmast 169. Loetlege, millised biokeemilised protsessid toimuvad peroksüsoomides? 1)Rasvhapete lagunemine toimub nii mitokondrites kui ka peroksüsoomides. 2)Eriti pikaahelalised rasvhapped (süsiniku aatomeid> 20) lagundatakse ainult peroksüsoomides. 3)Maksa ja neerude rakkude peroksüsoomides lagundatakse mitmesugused vereringes esinevad toksilised ühendid (alkohol, formaldehüüd, aromaatsed ühendid, ravimid) vesinikperoksiidi kasutamisega näiteks peroksüdaaside poolt. 170. Kuidas peroksüsomaalsed valgud liiguvad tsütosoolist peroksüsoomidesse? Kuidas satuvad ensüümid peroksüsoomidesse?
1...7) jäägist. Selleks et vaid üks pteroüülglutamiinhape saaks peensoole valendikust (ülemisest jejunumist) imenduda, peab polüglutamüülahel lühenema. See toimub ensüüm pteroüülglutamaadi hüdrolaasi toimel enne imendumist ning see ensüüm asub harjasäärisel. Vabanenud pteroüülglutamiinhape imendub spetsiaalse aktiivse transpordimehhanismiga. Rasvlahustuvad vitamiinid (A- retinoid, D- kaltsiferool, E- tokoferoolid, K- naftokinoonid, F- linool- ja linoleenhape) imenduvad nagu pikaahelalised rasvhapped mitsellidesse sisestatult. Imendumismehhanism on küllastatav ja aktiivne. Vitamiin A imendub mitsellidesse sisestatult. Imendunud vitamiin A esterifitseerub peensoole limaskestas palmit- ja stearhappega ning tekkinud retinüülstearaat ja palmitaat transporditakse külomikronites maksa. Vitamiin D imendumine peensooles sõltub sapphapetest (mitsellide moodustumisest). Peensoole limaskestas moodustunud ergokaltsiferool (D2) ja kolekaltsiferool (D3)
· Koguseliselt kuni 45% piima rasvhapetest pärineb vatsaseedes tekkivatest äädik- ja võihappest. · Äädikhapet (atsetaatidena) kasutatakse selleks 90% ulatuses ja võihapet (butüraatidena) 10% ulatuses. · Kuna äädikhapet moodustub eriti rohkesti koresööda vatsakäärimisel, siis koresöödaga söötmine suurendab piima rasvasisaldust. · Piimarasva loomes osalevad pikaahelalised rasvhapped pärinevad kas rasvade seedest või keha rasvkoest. · Osaliselt on nende allikaks ka seede käigus verre imendunud rasvad, mis lipoproteiinsete kompleksühenditena transporditakse alveoole ümbritsevatesse kapillaaridesse · Seal need lõhustatakse ensümaatiliselt ja vabanevad rasvhapped ning glütserool satuvad näärmerakkudesse. Piimarasva sünteesiks vajalikku glütserooli suudab näärmerakk ka ise luua,
kofaktoriteks on FAD või FMN), mis oksüdeerivad orgaanilisi ühendeid hapniku kasutamisega. Sellisteks ensüümideks on näiteks D-aminohapete oksüdaas, rasvhapete oksüdeerumises osalevad ensüümid, lutsiferaas jt. Peroksüsoomides DNA ja ribosoomid puuduvad, seega kõik peroksüsoomide valgud peavad saama imporditud tsütoplasmast 5.)Loetlege, millised biokeemilised protsessid toimuvad peroksüsoomides? 1)Rasvhapete lagunemine toimub nii mitokondrites kui ka peroksüsoomides. 2)Eriti pikaahelalised rasvhapped (süsiniku aatomeid> 20) lagundatakse ainult peroksüsoomides. 3)Maksa ja neerude rakkude peroksüsoomides lagundatakse mitmesugused vereringes esinevad toksilised ühendid (alkohol, formaldehüüd, aromaatsed ühendid, ravimid) vesinikperoksiidi kasutamisega näiteks peroksüdaaside poolt. 6.)Kuidas peroksüsomaalsed valgud liiguvad tsütosoolist peroksüsoomidesse? Kuidas satuvad ensüümid peroksüsoomidesse? Need ei satu sinna mitte Golgi kompleksi kaudu,
annaabi.ee 
