Kuressaare Ametikool Kunstiline kujundamine (KKP-12) Andra Suuster KURESSAARE PIISKOPLINNUS Uurimus Juhendaja: Maie Kahju Kuressaare 2009 Kuressaare piiskopilinnus on linnus, mis asub Saare maakonnas Kuressaare linna merepoolses servas. Mõningad uurijad on oletanud, et praeguse kivilinnuse asemel võis varem leiduda juba 11. sajandil ehitatud puidust kindlusrajatis. Mingeid kindlaid tõendeid selle olemasolu kinnituseks aga ei ole õnnestunud leida.
Pärnu Kuninga Tänava Põhikool KURESSAARE PIISKOPLINNUS Uurimistöö Kertu Nõmm 8s klass Juhendaja: Kadri Polski Pärnu 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................................3 1. LINNUSE AJALOOST.................................................................................................
Tartu Kutsehariduskeskus Otepää piiskopilinnus Referaat Õpilane: Grupp: Juhendaja: Tartu 2008 Otepää piiskopilinnus Otepää piiskopilinnus ehk Otepää linnamägi on omaette seisev küngas, mis koosneb kõrgemast lõunapoolsest ja madalamast põhjapoolsest osast. Et hilisem piiskopilinnus ehitati muistsete eestlaste linnuse peale, on varasem kultuurikiht säilinud vaid kohati. Leidude põhjal võib arvata, et linnamäge kasutati juba vähemalt 2000 aastat tagasi. Leide on ka I aastatuhande II poolest (ehtenõelad, hoburaudsõled, kir...
The Haapsalu Bishop's Castle The Haapsalu Bishop's Castle and Cathedral, which was established in the 13th century as the centre of the SaareLääne Diocese, is one of the best preserved castles in Estonia. It is located on the western coast of Estonia in Haapsalu. The Haapsalu Castle is one of the most remarkable examples of Estonian MiddleAge fortress architecture. The stronghold construction, widening and reconstruction went on throughout several centuries, with architecture changing according to the development of weapons. The fortress achieved its final dimensions area of more than 3 hectares, thickness of the wall between 1.2 and 1.8 meters, and maximum height over 10 metres under the reign of Bishop Johannes IV(fourth). In the 17th century, the castle was no longer used as a defensive building by the Swedes who now ruled the Swedish Estonian Province. In the course of the Grea...
Jõgevamaa: Endla LKA (rahvusvah tähtsus, Endla soostik), Betti Alveri park ja muuseum (Jõgeval), Põltsamaa (Liivi ordu linnus, lossihoov, veinikelder), Mustvee (vanausuliste kirik), Palamuse (O.Luts), Elistvere loomapark, Puurmani loss, Kratiküla (Kalevipoja muuseum). Pärnumaa: Pärnu (raekoda, Punane torn, rannapromenaad), Nigula LKA (raba), Tõstamaa (mõis, Pootsi tuulik, kirik), Kurgja (C.R. Jakobsoni Talumuuseum), Tori põrgu, Kihnu saar (Liivi lahe suurim). Läänemaa: Haapsalu (piiskoplinnus, kirik, raekojahoone, Suur Promenaad), Vormsi, Noarootsi kalurikülad, Osmussaar (tuletorn, kivikabel, rand), Lihula linnus ja mõis, Matsalu RP (linnud). Saaremaa: Kuressaare (piiskoplinnus, vanalinn, linnapark, rand), Panga pank, Viidumäe LKA, Kaali met kraater, Vilsandi (Eesti läänepoolseim saar) RP, Muhu. Hiiumaa: Kärdla (keskväljak ja Pritsimaja, rannapark, Ristija Johannese kirik), Pühalepa kirik, Suuremõisa
Kuressaare vaatamisväärsused · Kuressaare piiskoplinnus See on kuressaare üks tähtsaim vaatamisväärsus . See on rajatud 13. Saj. teisel poolel. See vaatamisväärsus meelitab paljusi inimesi, kuna ta on nii huvitav ja ilus. Lisaks esteetilisele elamusele, mille annab arhitektuuri stiilsus, väljapeetus, rangus ja karm suurejooneline ilu, võimaldab linnuse külastamine saada mitmekülgseid ajalooteadmisi, saavutada vahetu kontakt minevikuga, tunda keskaja hõngu. · Veski Saaremaa sümbolina omab veski tähtsat kohta
Miniatuurmaal - eeskujuks Pariis - kõige silmapaistvamad meistrid vennad Limbourid(3tk) - Berry hertsogi ,, tundideraamatus"- jäi poolikuks, surid katku 15. saj keskpaigaskaob miniatuurmaali kunst -enam käsitsi raamatuid ei illustreeritud, trükipress IV Gooti kunst Eestis Tuli 13.saj koos sakslaste vallutustega Lubimõrdi kasutuselevõtt, suured linnused 13.saj ehitati enamus suurtest linnustest Võrreldes L-E kindluseid vähe Enamasti suured kastell-linnused Kuressaare piiskoplinnus on kõige apremini säilinud - ehit. 14.saj II poolel kokku ~ 50 linnust, 40 ehitamist alust. 14.saj. Suurim Paide torulinnus, hiljem ehit. Ümber kastell-linnuseks Viljandi ordulinnus suurim kastell-linnus - erakordselt tugevasti kindlustatud - valmis enne üriöö ülestõusu - ordunõukogu esimehe residents linnus Toompea linnus - tugevasti kannatada saanud, ümber ehitatud - mäekünkal müür paremini sõilinud (originaal) -1917 põletati maha, hiljem vangla
ja tori hobused. Võimalik tellida rahvustoite. 3. Kilingi-Nõmme kaunis puitehitistega ääristatud peatänav. Puhkus loodus-, matka- ja jahihuvilistele. 4. Kihnu kultuur, 4küla, traditsioonid, Virve, UNESCO 2003 kultuuripärandi meistriteos, kirik, tuletorn, muuseum. 5. Manija (Manilaid) juttselgkärnkonn, rändrahn, tuletorn, Kihnust tuldi ülerahvastatuse tõttu üle. Lääne maakond 1. Haapsalu piiskoplinnus ja kirik park, üritused, laste mänguväljak, Valge Daam. Muuseumis suvekohvik, grupimenüüd. 2. Vormsi 1944ndani rannarootslased, kalmistu ja rõngasristid, Püha Olevi kirik, 29.06 Olavi päev. Populaarne jalgrattamatkajate seas. 3. Lihula linn linnusevaremed, Linnusemägi, matkarajad lähi külades, Lihula mõis (muuseum ja TIK). 4. Matsalu RP lindude pesitsemiseks, sulgimiseks ja läbirändeks. Algselt LK-ala, 2004 RP
tõlkes.Oli oluline,kuna selle tõlkimine sai Eesti ühtse kirjakeele kujunemise aluseks. 4. Pärast Põhjasõda oli koole napilt, puudus õpetajatest, lapsi õpetas kiriku köster, kes ise veeris koos lastega. Koolid töötasid ainult talvekuudel. 5. Klassitsismiks võeti eeskujuks ning jäljendati antiikkunsti. Stiili põhinõueteks olid ,,üllas ilu ja rahulik suurus".Klassitsismi väikelinnade pärliks nimetatakse Kuressaaret kuna siin on 13.sajandist pärit piiskoplinnus,mis on klassitsismi aegne ehitis. 6. Pärisorjuse kaotamine ja oma talu tõid kaasa talurahva enesekindluse ja väärikuse tõusu, suurenes ka rahvaarv (u üks miljon). . Talude päriseksostmine tähendas murrangut talurahva elus, eestlane sai peremeheks. 7.1816 - Eestimaa talupoegade vabastamine pärisorjusest 1849, 1856, 1865 talude päriseksostmine. Rahvusliku teatri sünd: 1870. a Tartu "Vanemuises"
Täiskasvanute Gümnaasium e klass Haapsalu vaatamisväärsused Ettekanne Juhendaja: Haapsalu 2013 Sisukord Haapsalu Piiskoplinnus........................................................................................... 4 Kuursaal.................................................................................................................. 7 Raudteejaam.......................................................................................................... 8 Valge Daam............................................................................................................ 9 Sissejuhatus
.....................................................................................9 Vastseliina piiskopilinnus 3 SISSEJUHATUS Linnus on muinas-, vana- või keskaegne kaitseehitis. Enamus on säilinud vaid varemetena, kuid siiski annavad nad aimu selle ajastu arhitektuurist. Üks omanäolisemaid oli oma välisarhitektuuri dekoratiivsuse poolest Vastseliina linnus, mis oli ainulaadne ehitis kogu Eesti ja Läti alal. Vastseliina piiskoplinnus rajati Tartu piiskopi ja Liivimaa ordumeistri poolt 14. sajandil. Tänu ümberehitustele ja laiendustele kujunes see võimsaks piirilinnuseks. Tänapäeval on linnuse varemed kaunis vaatamisväärsus, kus korraldatakse keskaegseid üritusi LINNUSE AJALUGU Vähemalt tuhandeaastane ajalooline kauba- ja sõjatee kulges Tartust läbi Võru (Kirumpää) ja Vastseliina ümbruse Pihkvasse. Selle tee ning Tartu piiskopkonna kaitseks rajati Kirumpääle 13. sajandil teetõkkelinnus
Liivimaa meister- Liivimaa haru juht Liivimaa keskus Riia, hiljem 15. saj Võnnu (viidi turvalisuse tõttu ära, sisemaale) Ordu jaotatud komtuur- ja foogtkondadeks Käsknikud Ülesanne ellu viia meistri käsud Linnused Nt Viljandi lossimäed aka kontuurlinnus, Paides tornlinnus (vaesem piirkond), Rakvere (Haapsalus piiskoplinnus), Helme linnus (saksa ordu linnus) Linnuses elasid: (kokku kuni 100 inimest) Rüütelvenna Preesterven Sõdurid Teenrid d nad Ülesanne sõdida Levitada usku Abivägi Teenida Kes sinna Aadlisoost, Ordu liikmed Kohalikud Ülejäänud kuulusid? nad kuulusid ordusse Taani alad
Dolomiit N.n Saaremaa marmor on Paadla lademe paksukihiline peenkihistunud savikas vastupidav ja hõlpsasti töödeldav dolomiit. Kaarma valla territooriumil on kaks dolomiidikaevandust. Mõlemad on erakätes. Suurem (40,2 ha), Saare Dolomiidi, kaevandus asub Sepa külas. Teine, Dolokivi, paikneb Lao külas. Karjääri suurus on 1,4 ha. Maavara kaevandamist alustati juba muinasajal. Varemalt on sellest murtud ehituskivi müüriladumiseks. Dolomiidist on tehtud paljud hooned (ka Kuressaare piiskoplinnus) ja tarbeesemed. Praegusel ajal kasutatakse dolomiiti hoonete kattematerjalina ning hauaplaatide, kujude, nipsasjakeste jms. valmistamiseks. Liiv Praeguseks tegevuse lõpetanud Nõmme külas paiknevast Kaarma karjäärist kaevandati liiva 1980-ndate aastate keskpaigani. Töötav liivakarjäär paikneb Tõrisel. Tõrise endise kruusakarjääri (või liivakarjääri), praeguse Tõrise järve, pindala on 4,6 ha. Nasval pumbatakse merest liiva sõltuvalt jõesuudme täituvusest, 3.-5
), vakus(maksualune piirkond,vakusepidu- päev, kui talupojad tõid lossi oma kümnise ja lossihärra kostitas neid), hinnus(maksti, kui kümnist polnud- see oli ette kindlaks määratud naturaalmaks) 3. Eestlastel oli kohus käia orduga koos sõjakäikudel- relvakandmisluba jäi alles. 4. Ristiusu vastuvõtmine , vanematel tuli anda soovi korral oma poegi, need saadeti kloostrisse. 5. linnuste asemele ehitati kivilinnused(l-eestis paekivist, tellistest, p-eestis paekivist)nt: Haapsalu piiskoplinnus, Rakvere linnus, Viljandi Linnus. 6. Kirikute ehitamis kohustus. Seal, kus enne olid linnused, nüüd kirikud: Muhu, Kihelkonna kirik Stensby leping on 1238 Lepingu kohaselt tagastas Liivi ordu Taani kuningale mõõgavendade ordu poolt 1227 aastal vallutatud Põhja-Eesti alad koos Tallinnaga Võitjad jagasid maa omavahel- Põhja- Eesti Taani alad, Ugandi- Tartu Piiskopkond, Sakala, osa lääne-, hiiu-, ja saaremaast - Liivi ordule; Läänemaa, Saaremaa - Saare- Lääne piiskopkond.
annaabi.ee 
