vanim kirikutest Tallinnas Kolm valdkonda, mis feodaaltsivilisatsioon kultuurikeskme kloostrist linna üle kandsid: Haridus kõige tähtsam on maailmas JUMAL, teadmised põhinesid piiblil ja vanaaja õpetlaste tarkusel. Õpetus jagunes seitsmeks vabaks kunstiks: grammatika, retoorika, dialektika, geomeetria, aritmeetika, astronoomia, muusika. ·Arhitektuur - Kõige tähtsamad ehitised olid kirikud ning neist kõige tähtsamad olid piiskoplikud peakirikud toomkirikud ehk katedraalid. Kirikute kaunistamiseks kasutati skulptuure ja maale. Greigh' hauamonument, TallinnaToomkirik ·Kirjakultuur Pühakute elulood Kangelaseeposed Rüütliromaanid Trubaduuride luule Linnakirjandus ehk värssjutustused Müsteeriumid ehk 1535 Esimene osaliselt piibliteemalised säilinud eestikeelne näitemängud trükis Wanradt-Koelli katekismus Veel linnakultuuri kohta
TEOSEID KUULSAIM SKOLASTIK OLI PARIISI ÜLIKOOLI PROFESSOR, DOMINIIKLANE AQUINO THOMAS KATOLIKU KIRIK KUULUTAS TA HILJEM PÜHAKUKS JA TEMA ÕPETUSE AINUÕIGEKS. ASTROLOOGIA EHK TÄHTEDE JÄRGI ENNUSTAMINE ALKEEMIA, SELLE EESMÄRGIKS OLI VALMISTADA TARKADE KIVI, MIS PIDI VÕIMALDAMA TEISI METALLE KULLAKS MUUTA. ARSTITEADUS KÕIGE OLULISEMAD KESKAEGSED EHITISED OLID KIRIKUD KÕIGE TÄHTSAMAD OLID PIISKOPLIKUD PEAKIRIKUD TOOMKIRIKUD EHK KATEDRAALID KIRIKU PEASISSEKÄIK ON PORTAAL KATUST TOETAVAD SAMBAD JAGASID KIRIKU LÖÖVIDEKS LÖÖVE KATSID VÕLVID SAGELI OLI KIRIKUL KA TORN EHITISED RASKEPÄRASED PAKSUDE MÜÜRIDEGA KITSAD AKNAD ÜMARKAAR, SELLISELT VORMITI NII AKNAID UKSI KUI KA VÕLVE. TERAVKAARED SALEDAMAD SAMBAD AKNAD AVARAMAD TORNID KÕRGEMAD SEINTEL PALJU SKULPTUURE NII SEES KUI VÄLJAS
sõjateenistuses kergeratsanikena Raad-linnavalitsus:Tln.-s 24 raehärrat (pooled neist valitsesid ühel aastal, pooled teisel aastal, kuna palka ei makstud) Bürgermeister-rae juhatus Sündik-juuraharidusega seadusetundja Linnafoogt- maahärra esindaja linna juures, asus Toompeal Seek-pidalitõbiste hospidal Gild-kaupmeeste kutseühing Tsunft-käsitöömeistrite kutseühing Skraa-tsunfti põhikiri Hansa Liit- Maapäev- Toomkirik-piiskoplikud peakirikud Toomkapiitel-nõustas piiskoppi, abistas teda valitsemisel ja valis uue piiskopi (12 toomhärrat) Missa-pidulikud jumalateenistused Liturgia-missa sõnalis-muusikaline osa Reformatsioon Pildirüüste-suured korratused kirikuvarade purustamisega (1524 Tallinnas Pühavaimu ja Oleviste kirikus, 1525 Melchior Hoffmanni tegevus Tartus) Toomkool-alama astme vaimulike ettevalmistamiseks (Tln., Trt., Pärnus, Haapsalus Toomkiriku juures)
THOMAS • KATOLIKU KIRIK KUULUTAS TA HILJEM PÜHAKUKS JA TEMA ÕPETUSE AINUÕIGEKS. MUUD TEADUSED KESKAJAL • ASTROLOOGIA EHK TÄHTEDE JÄRGI ENNUSTAMINE • ALKEEMIA, SELLE EESMÄRGIKS OLI VALMISTADA TARKADE KIVI, MIS PIDI VÕIMALDAMA TEISI METALLE KULLAKS MUUTA. • ARSTITEADUS ARHITEKTUUR • KÕIGE OLULISEMAD KESKAEGSED EHITISED OLID KIRIKUD • KÕIGE TÄHTSAMAD OLID PIISKOPLIKUD PEAKIRIKUD- TOOMKIRIKUD EHK KATEDRAALID • KIRIKU PEASISSEKÄIK ON PORTAAL • KATUST TOETAVAD SAMBAD JAGASID KIRIKU LÖÖVIDEKS • LÖÖVE KATSID VÕLVID • SAGELI OLI KIRIKUL KA TORN ROMAANI STIIL 11.-12.saj • EHITISED RASKEPÄRASED • PAKSUDE MÜÜRIDEGA • KITSAD AKNAD • ÜMARKAAR, SELLISELT VORMITI NII AKNAID UKSI KUI KA VÕLVE. GOOTI STIIL alates 13. saj • TERAVKAARED • SALEDAMAD SAMBAD • AKNAD
Kuulsaim skolastik oli Pariisi ülikooli professor, dominiiklane Aquino Thomas. Katoliku kirik kuulutas ta hiljem pühakuks ja tema õpetlased ainuõigeks. Muud teadused keskajal Lisaks skolaktikale tegeldi ka astroloogia ehk tähtede järgi ennustamisega; alkeemiaga selle eesmärgiks oli valmistada tarkade kivi, mis pidi võimaldama teisi metalle kulaks muuta; arstiteadusega Arhitektuur Kõige olulisemad keskaegsed ehitised olid kirikud. Kõige tähtsamad olid piiskoplikud peakirikud toomkirikud ehk katedraalid. Kiriku peasissekäik ehk portaal avanes tavaliselt lääne suunas, altar aga paiknes alati hoone idapoolses osas. Katust toestavad sambad jagasid kiriku löövideks. Lööve katsid võlvid. Sageli oli kirikul ka torn, kuid varasel keskajal olid paljud kirikud hoopis ilma tornita. Romaani stiil XI XII sajandini valitses Lääne-Euroopa ehituskunstis romaani stiil. Romaani stiili ehitised
konföderatsiooniks. 5. Linnused, mõisad, kirikud a. Kivilinnused vasallide kaitseehitised: · Toompea kastell-linnus nelinurkse korrapärase müüriga. · Ordu linnustest suurim Viljandis, mille sees konvendihoone orduvendade elukohana. · Tornlinnused nt Paide ordulinnas b. Mõisaid algul vähe väikesed, suure talu tüüpi. c. Kirikud rajati kõikjale Eestis rõhutamaks ristiusu üleolekut: · Toomkirikud piiskoplikud peakirikud (paekivist Oleviste ja Niguliste Tallinnas, telliskivist Jaani Tartus). 6. Välissuhted a. Venemaa vürstiriikide ühinemine Moskva alla muutis jõuvahekorda Liivimaaga: · Vastuseks ordu katsele Pihkvat rünnata tegi vene ühendvägi 1481 rüüsteretke Lõuna-Eestisse. · 1492 lasi Ivan III vastu Narva ordulinnust rajada Ivangorodi. · Ordumeister Wolter von Plettenbergi eest võttel sõlmis Liivimaa liidu Leeduga ja lõi Vene vägesid Pihkvamaal 16. saj. algul. b
noort ja vana. Selles hädas põgenes, kes põgeneda sai. Nii tulid mehed, naised ja lapsed alasti ja palja jalu joostes Paidesse ja teatasid foogtile sellest halastamatust tapmisest, mis oli harjus sündinud. Nii tulid edasi ka kirjad Läänemaalt, mis olid sama sisu. Sellest kirjutas foogt ruttu ordumeistrile."Eestlaste vastuhakkamise siirdumine Läänemaale oli juba osaliselt puudutamas ka ordu alasid, sest piiskoplik Läänemaa oli tavakohaselt nagu kõik piiskoplikud alad ka ordu maakaitse all. Peale selle osa valdusi Läänemaal kuulus otseseltki ordule. Ordumeister ise aga viibis sel ajal sõjas venelaste vastu ja oli parajasti Irboskat piiramas.Renneri kroonika kirjutab sündmustest nii: ,,Meister saatis kohe ühe orduvenna, kes keelt oskas, eestlaste juurde ja laskis teda öelda, et see suur tapmine, mis nad on korda saatnud, on talle teatavaks saanud; nüüd tahab ta pühapäeval, peale püha ristipäeva (4
inimest, noort ja vana. Selles hädas põgenes, kes põgeneda sai. Nii tulid mehed, naised ja lapsed alasti ja palja jalu joostes Paidesse ja teatasid foogtile sellest halastamatust tapmisest, mis oli harjus sündinud. Nii tulid edasi ka kirjad Läänemaalt, mis olid sama sisu. Sellest kirjutas foogt ruttu ordumeistrile." Eestlaste vastuhakkamise siirdumine Läänemaale oli juba osaliselt puudutamas ka ordu alasid, sest piiskoplik Läänemaa oli tavakohaselt nagu kõik piiskoplikud alad ka ordu maakaitse all. Peale selle osa valdusi Läänemaal kuulus otseseltki ordule. Ordumeister ise aga viibis sel ajal sõjas venelaste vastu ja oli parajasti Irboskat piiramas. Renneri kroonika kirjutab sündmustest nii: ,,Meister saatis kohe ühe orduvenna, kes keelt oskas, eestlaste juurde ja laskis teda öelda, et see suur tapmine, mis nad on korda saatnud, on talle teatavaks saanud; nüüd tahab ta pühapäeval, peale püha ristipäeva (4. mai) tulla Paidesse, sinna
Selles hädas põgenes, kes põgeneda sai. Nii tulid mehed, naised ja lapsed alasti ja palja jalu joostes Paidesse ja teatasid foogtile sellest halastamatust tapmisest, mis oli harjus sündinud. Nii tulid edasi ka kirjad Läänemaalt, mis olid sama sisu. Sellest kirjutas foogt ruttu ordumeistrile." Eestlaste vastuhakkamise siirdumine Läänemaale oli juba osaliselt puudutamas ka ordu alasid, sest piiskoplik Läänemaa oli tavakohaselt nagu kõik piiskoplikud alad ka ordu maakaitse all. Peale selle osa valdusi Läänemaal kuulus otseseltki ordule. Ordumeister ise aga viibis sel ajal sõjas venelaste vastu ja oli parajasti Irboskat piiramas. Renneri kroonika kirjutab sündmustest nii: ,,Meister saatis kohe ühe orduvenna, kes keelt oskas, eestlaste juurde ja laskis teda öelda, et see suur tapmine, mis nad on korda saatnud, on talle teatavaks saanud; nüüd tahab ta pühapäeval, peale püha ristipäeva (4
Linnaelanik ei võrdu linnakodanik. Vaata ka üle essee ,,linnaõhk teeb vabaks" 17. Ristiusu kiriku kujunemine varakeskajal RK hakkas kujunema 1. sajandil. 4. sajandil muutus ristiusk ainukesed lubatud usuks rooma riigis. Pärast läro lagunemist ühendas see läeurp. Inimesi. Levimisteed: 1. valitseja võtab usu üle 2. toimus misjonitöö, nad levitasid usku 3. vallutuste teel kujunes välja kiriklik hierarhia: paavst, peapiiskop. Piiskop, preester piiskoplikud peakirikud: katedraal/toomkirik kirik sai sissetuleku annetustest ja kirikukümnistest.KS seadustas et 10% sissetulekust pidi annetama kirikule. Kirikul oli ka maad, mida renditi. Maa sai annetuste/pärandite kaugu. Tähtsad olid sakramendid õnnistavad toimingud, mille abil on võimalik osa saada Jumala õnnistusest 1. ristimine 2. leer 3. armulaud 4. pihtimine 5. viimane võidmine 6. kiriklik laulatus 7. vaimulike ametisse pühitsemine
kolmandat poega Ludwig Vaga nii väga võimumängud kui frangi rahva vaimne arendamine. Omaenda vaimse ambitsiooni ja vagaduse tõttu pööras ta rohkem tähelepanu kiriku ja hariduselu reformimisele. Ta tihendas veelgi kiriku ja riigi vahelisi suhteid, riik pakkus kirikutele ja kloostrile sõjalist kaitset, samas tihenes nüüd riigipoolne kirikuvarade üle valitsemine. Ludwigi ajal alustati senisest veelgi enam misjonit põhjaaladel, Hamburgis ja Bremenis. Nüüd loodi sinna esimesed piiskoplikud struktruurid. Ühelgi Ludwigi kolmest pojast ei õnnestunud haarata võimu vendade käest endale, võimule tulid omakorda nende pojad ning ühendava valitseja puudumisel oli Karolingide võim 9. sajandi lõpuks kadumas. 7. Kiriku- ja haridusolud karolingide ajastul. Cluny kloostrireformid. Paavstluse areng 8.10. sajandil. Nii Karl Suur kui ka tema poeg Ludwig Vaga olid kultuuri hindavad valitsejad.
kõrgaadlilt tuleks maa tagasi võtta, sest Liivimaal oli suuremad maavaldused Rootsi kõrgaadlile läänistatud. Sooviti ka, et nende maid tagasi ei võetaks ja sooviti ka oma privileegide taaskinnitamist. Kuningas kaarte ei avanud, et reduktsioon on veel ulatuslikum, aga samas on nõus privileege kinnitama. Kui 1680.aasta riigipäev on ära peetud, saab nii Eesti- kui Liivimaa aadelkond teada, et reduktsioon on veel ulatuslikum, kui esimeste juttude põhjal teada oli. Tagasi tuli võtta, piiskoplikud, peapiiskoppide ja ordule kuulunud mõisad, mis olid liikunud riigile ja sealt edasi eramõisateks. Eelkõige tuli reduktseerida kõrgaadli maad, aga ka kohaliku aadli maid. Otsus viiakse 1680.aastal kohe täide, mõisad selgitati kohe välja. Liivimaa aadel piirdub ainult nurinaga, sest näevad, et valdavaks kannatajaks on kõrgaadel. Samas meenutatakse, et kuningas oli kinnitanud privileegid ja eeldatakse, et Liivimaa osas peab kuningas enne tegutsemist aadliga nõu pidama. 1681
Kuningas kinnitas resolutsiooniga, et ette ei võeta midagi, mis ei lähe vastuollu eelnevate privileegidega, Ljungbys taaskord kinnitas liivimaalaste privileegid. Liivimaa poliitilist võiu ei kavatsenud ta mingil moel piirata. Liivimaalaste ja teiste välisprovintside jaoks üllatus, et reduktsiooni tahetakse laiendada ka provintsidesse. Näidati selgelt, et Eestis ja Liivimaal tuli tagasi võtta kõik omaaegsed piiskoplikud, ordule ja ordumeistlie kuulunud mõisad . Tagasi riigile tuli võtta maavaldused, mis kuningas oli broneerinud rootsi aadlile. Üle poole maavalduste saajates moodustasid rootsi aadlikud. 16 rootsi kõrgaadli perele läksid maad. Kohe hakati tuginema 1684 a resolutsioonile, millega pm oli kinnitanud, et ilmaliivimaalaste nõusolekuta ei saa midagi teha. Esialgu tunti head meelt, et rootsi kõrgaadli maad läksid riigile. Loodeti et ka neile tuleb sealt midagi, riik ei hakka
annaabi.ee 
