oma võimu ja tugevdas riiki? Kohaliku sõjaväelise mõjuvõimu kärpimiseks saatis Shi Haungdi riigi eri piirkondadesse keiserlikke asevalitsejaid. Ühtlustati kaalu- ja mõõdusüsteem ning kirjaviis. Välisohu vähendamiseks alustati Hiina müüri rajamist. Lisaks sellele oli Shi Huangdil hiiglaslik armee. 3. Iseloomustage keisririigiaegse Hiina valitsemiskorraldust. Milline oli keskvõimu ja provintside suhe? Eri piirkondi valitsesid pealinnast määratud piirkonnakohtunikud, kes resideerisid müüridega kindlustatud maakonnalinnades. Nende peamine ülesanne oli kohtumõistmine ja õiguskorra tagamine. Kohalikku linna- ja külaelu ning inimeste majandustegevust riik otseselt ei kontrollinud. Igal külal oli kohalikest meestest koosnev omavalitsus, mis püüdis kohalike asjadega ilma riigi sekkumiseta hakkama saada. Piirkonnakohtuniku poole pöörduti vaid erandjuhtudel. 4
Kuningad lasid ehitada hauakambreid ja losse. 2)Kodusõdade periood 1000.a eKr -221.a eKr 3)Shi Huangdi paneb aluse keisririigile. Keisririigi eesotsas oli keiser, kellel oli piiramatu võim. Ta oli ka seaduseandja ja riigi ülempreester. Ta tegeles ise riigi valitsemisega vähe, lastes seda ametnikkonnal teha, ise samal ajal palees puhates. Seadusandlik kogu oli keisririigi puhul tuumaks. *Eunuhhid hoolitsesid keisri naiste ja keisrinnade eest. *Piirkonnakohtunikud mõistsid kohut eri piirkondades, mida nad valitsesid, siiski oli igal külal aga omavalitsus, seega ei kontrollitud külaelu ega linnaelu. 4)Hani dünastia 209.a pKr - 220.a pKr kujunes välja kindel maksusüsteem Olmeegid, maiad ja asteegid 1)Olmeegid linnad olid väikesed (elanikke ei pruukinud isegi üle 1000 olla). Linnad olid usulisteks ja poliitilisteks keskusteks. Linnade keskel paiknes tempel. Kõige kõrgem võim kuulus valitsejale, kuid ka preestrid olid tähtsal kohal.
4.Hiina:tsivilisatsiooni teke-Kujunes 2 Tiibeti kiltmaalt algava ja Vaiksesse ookeani suubuva jõe Huang He ja Jangtse vahel.Alates 5.a.t. eKr tekkis Huang He äärde põlluharijate asulad,umbes 1500 a eKr ühendas üks üliku suguvõsa enamik piirkonna oma võimu alla. Tähtsamad leiutised-piltkiri,savinõud,malmivalu,Suur Hiina kanal,Hiina müür,tulirelvad,paberi ja trükikunsti leiutamine. Ühiskonna struktuur-keiser-ametnikkond-sõjaväeline aristokraatia-seadusandlik kogu- eunuhhid-piirkonnakohtunikud-käsitöölised jms. Ettekujutus maailmast-Jumalik ja inimlik maailm oli lahutamatult seotud.Mõlemad olid osa kolmainsusest:taevas,maa ja inimene.Oli animistlik.Esivanemate kultus Jin ja Jang. Konfutsionism ja taoism-konf-rajajaks oli Konfutsius ,6-5 saj vahetusel eKr.Põhiline oli inimlikkus.Taoism-alusepanija oli Laozi.Põhimõiste on dao ehk kulg,mille järgi peaks inimene oma elu seadma.Dao on maailma pidev loomulik muutumine.Surematuse õpetus. 5
Hiina lipp Hiina vapp Valitsemine Hiina keiser oli piiramatu võimuga valitseja, kogu riigi ülempreester ja kõrgeim seadusandja. Valitsemine jäi rohkearvulise õpetatud ametnikkonna hooleks. Ametnikelt nõuti põhjalikku haridust. Ainult need, kes olid eksamid edukalt sooritanud, pääsesid kõrgetele ametikohtadele riigiaparaadis. Keskvalitsuse tuumiku moodustas ametnikest koosnev seadsuandliku kogu. Eri piirkondi valitsesid pealinnast määratud piirkonnakohtunikud. Elanikkond jagunes varanduse ning tegevuse järgi paljudeks ühiskondlikeks gruppideks: kaupmehed, käsitöölised, talupojad jne. Igal külal oli kohalikest meestest koosnev omavalitsus, mis lahendas kohalikke asju, ilma riigi sekkumiseta. Ühiskond Hiina on maailma suurima rahvaarvuga riik Hiina perekond patriarhaalne.Põhimõtted: 1)Noored peavad kuuletuma vanematele 2)Naised meestele Kehtis paarabielu st. ühel mehel oli korraga üks naine. (v.a keisrid)
Tema valitsusaastatel kujunes ka Hiina müür. Lisaks suurele ja kuulekale ametnikkonnale tugines keisri võim ka hiiglaslikule armeele, mida kasutati ka Hiina müüri ehitamiseks. 3. Valitsemine oli rohkearvuliste õpetatud ametnikkonna hoole all. Ametnikelt nõuti põhjalikku haridust. Keiserliku keskvalitsuse tuumiku moodustas kõige ülemistest ja usaldusväärsematest ametnikest koosnev seadusandlik kogu. Eri piirkondi valitsesid pealinnast määratud piirkonnakohtunikud, kes resideerisid müüridega kindlustatud maakonnalinnades. 4. Siiditee oli Ida-Läänesuunaline ajalooline paljude tuhandete kilomeetrite pikkune kaubateede võrk Hiinast Euroopasse. Mööda Siiditeed levisid satiinid, orjad ja teised kangad, muskus ja teised lõhnaained, vürtsid, ravimid, juveelid, klaas ja isegi rabarber. Siiditee ulatus Luoyangist kuni Roomani. See mängis väga olulist rolli kultuuri levikus ning kaubavahetuses
ametnikest koosnev seadusandlik kogu. Aja jooksul kasvas ka keiserlike eunuhhide (kohimeeste) mõju, kelle ülesanne oli kanda hoolt keisrinnade ja keisri arvukate liignaiste eest. Riigielu valdkondade korraldamisega, st ametnike väljavalimise, maksude ja rahaasjade, rituaalide, sõjaväe, kohtumõistmise ja riiklike tööde korraldamisega, tegeles kuus spetsiaalset nõukogu. Eri piirkondi valitsesid pealinnast määratud piirkonnakohtunikud, kes resideerisid müüridega kindlustatud maakonnalinnades. Nende peamine ülesanne oli kohtumõistmine ja õiguskorra tagamine. Elanikkond jagunes kaupmeesteks, käsitöölisteks, talupoegadeks, juhutöölisteks jmt. Igal külal oli omavalitsus, mis püüdis ilma riigi sekkumiseta kohalike asjadega hakkama saada. Hiina perekond oli patriarhaalne ning lähtus põhimõtetest, et nooremad peavad kuuletuma vanematele ja naised meestele. See kajastus ka seadustes. Üldiselt kehtis
siidiussikasvatus ja puuvillakasvatus. Suur Hiina kanal. portselani ja püssirohu valmistamine, X saj tulirelvad. paber ja trükikunst Hani ajastul. Ühiskond: Hiina keiser oli piiramatu võimuga valitseja, enamuse ajast veetis palees. Valitsemine jäi ametnikkonna hooleks. Sõjaväeline aristokraatia liikmed üritasid keisrivõimu kukutada. Seadusandlik kogu (ametnikud), eunuhhid, valdkondade eest hoolitsesid 6 spetsiaalset nõukogu. piirkondi valitsesid piirkonnakohtunikud, igal linnal oli omavalitsus. Perekond : perekond oli partiarhaalne. noored peavad kuuletuma vanematele ja naised meestele. kui poeg lõi isa, võis ähvardada surmanuhtlus. naise puhul ihunuhtlus. mees võis veidi mõlemaid nuhelda. kehtis paariabielu(ühel mehel korraga üks naine), v.a. keisrid. abielu korraldasid tavaliselt vanemad. poegi hinnati rohkem kui tütreid. naistel seoti jalalabad kokku, et mahuksid väiksemasse kinga. Filosoofia :
Hiinas oli keiser piiramatu võimuga. Valitsemine jäi enamasti rohkearvulisele õpetatud ametnikkonna hooleks. Juba ammu enne seda oli Hiinas väljakujunenud sõjeväeline aristokraatia, mida püüti ka mingit aega säilitada. Seadusandlikusse kogusse kuulusid kõige ülemad ja usaldusväärsemad amenikud. Hiljem said tähtsaks ka keiserlikud eunuhhid. Keisririigi eri piirkondi valitsesid pealinnast määratud piirkonnakohtunikud, kes asusid müüridega kindlustatud maakonnalinnades. Hiina perekonnad oli patriarhaarsed ning kehtis kaks põhimõtet: nooremad peavad kuuletuma vanematele ja naised meestele. Mehed ja pojad olid hinnatumad kui naised ja tütred. Hiinas kehtis samuti ka paarabielu, ehk mehel oli korraga vaid üks naine. Ainult keisrid võisid olla erandid ja olla abielus mitme naisega korraga. Hiinlastele oli tähtis religioon. Usuti, et kogu maailm olevat animistlik(hingestatud) ning
Mehed vähemalt kahe ajajärk. Yucatani ja naised sõid korruselised ja Seadusandlik kogu. eraldi. Koos poolsaarel juba 1. sisehooviga. Eunuhhid. söömist ei peetud aastatuhandel Induse Piirkonnakohtunikud sündsaks. eKr. Siis tekkisid kaubandussidem . Kasvatati peale ka nende ed ulatusid Hiina perekond oli kaamelite ja esimesed Mesopotaamiani patriarhaalne. hobuste veel kitsi suuremad asulad, . Nooremad pidi ja eesleid. millest peagi Ksatrijad ehk kuuletuma Beduiinide arenesid
kehtestati riiklik eksamitesüsteem. Keiserliku keskvalitsuse tuumiku moodustas ametnikest koosnev seadusandlik kogu. Aja jooksul kasvas ka keiserlike eunuhhide (kohimeeste) mõju. Esialgne eunuhhide ül oli kanda hoolt keisrinnade ja keisri arvukate liignaiste eest. Riigielu valdkondade korraldamisega (ametnike valimise, maksude ja rahaasjade, rituaalide, sõjaväe, kohtumõistmise jms) tegeles kuus spetsiaalset nõukogu. Eri piirkondi valitsesid pealinnast määratud piirkonnakohtunikud. Elanikkond jaotus varanduse ja tegevuse järgi: Kaupmehed, käsitöölised, talupojad, juhutöölised jms. Perekond: Hiina perekond oli patriarhaalne ja lähtus 2st põhimõttest : nooremad peavad kuuletuma vanematele, naised meestele. See kajastus seadustes. Poeg, kes oli löönud isa, võis ähvardada surmanuhtlus. Kui naine lõi meest, karistuseks ihunuhtlus. Mees aga võis naist karistamatult nuhelda, kui ei tekitanud tõsisemaid kehavigastusi.
Juba ammu enne keisririiki oli Hiinas välja kujunenud sõjaväeline aristokraatia, mille liikmed püüdsid säilitada oma mõju ka keisririigi ajal. Selle asemel et tugineda kohalikule ülikkonnale määras ta pealinnast ametnikud, keda värvati ühiskoona keskkihtide seast. Ametnikelt nõuti põhjalikku haridust, tänu sellele kehtestati eksamite süsteem. Need, kes eksamid edukalt sooritasid, pääsesid kõrgetele ametikohtadele riigis. Eri piirkondi valitsesid pealinnast määratud piirkonnakohtunikud, kes elasid müüridega kindlutatud maakonnalinnades. Nende peamine ülesanne oli kohtu mõistmine ja õiguskorra tagamine. Kohalikku linna ja külaelu ning inimeste majandustegevust keisrivõim otseselt ei kontrollinud. Peasi, et elanikud järgiksid seadusi ja tasuksid korralikult makse. Elanikkond jagunes varanduse ja tegevuse järgi gruppideks: kapmeesteks, käsitöölisteks, talupoegadeks jmt. Igal külal oli oma
Keiserliku keskvalitsuse tuumiku moodustas ametnikest koosnev seadusandlik kogu. Aja jooksul kasvas ka keiserlike eunuhhide (kohimeeste) mõju. Esialgne eunuhhide ül oli kanda hoolt keisrinnade ja keisri arvukate liignaiste eest. Riigielu valdkondade korraldamisega (ametnike valimise, maksude ja rahaasjade, rituaalide, sõjaväe, kohtumõistmise jms) tegeles kuus spetsiaalset nõukogu. Eri piirkondi valitsesid pealinnast määratud piirkonnakohtunikud. Elanikkond jaotus varanduse ja tegevuse järgi: Kaupmehed, käsitöölised, talupojad, juhutöölised jms. Perekond: Hiina perekond oli patriarhaalne ja lähtus 2st põhimõttest : nooremad peavad kuuletuma vanematele, naised meestele. See kajastus seadustes. Poeg, kes oli löönud isa, võis ähvardada surmanuhtlus. Kui naine lõi meest, karistuseks ihunuhtlus. Mees aga võis naist karistamatult nuhelda, kui ei tekitanud tõsisemaid kehavigastusi.
annaabi.ee 
