Seetõttu oli loomulik, et piirialadel kulgesid üpriski laiad segaasustusega alad. Noorte riikide üheks esimeseks katsumuseks omavahelistes suhetes saigi ühise keele leidmine omavahelise piiri määramisel säärastes piirkondades. Päris ilma välise abita sellist ühist keelt ei leitudki. Peamiseks tüliküsimuseks Eesti ja Läti vahelise piiri kulgemisel sai Valga linna kuuluvus, mille suhtes erinevad ühised piirikomisjonid mitte kuidagi kokkuleppele ei saanud. Esmane piirijoon pandi paika neutraalse vahetalitaja, Briti eriesindaja kolonelleitnant Stephen Georg Tallentsi poolt. Koloneli määratud piir jäigi suuremas osas kehtima ning kehtib ka tänasel päeval. Selle otsusega anti põhiline osa Valga linnast eestlastele ning praktiliselt kogu Valga maakond koos linna lähiümbrusega lätlastele. Seega lõpetas toimimise Katariina II ajal loodud Valga maakond ning Eesti riik sai endale linna ilma maakonnata ning Läti riigile jäi maakond ilma linnata
Nagu Rembrandtki, kasutas ta paksu värvi(impasto) ja töötas väga kiiresti, püüdes kärsitult tabada oma hetkelisi tundeid ja tundmusi. Mõlemad kunstnikud maalisid palju autoportreesid, mis kajastavad nende hingelisi läbielamisi. Terrakotaplaadid Van Goghi paksud kindlad pintslilöögid loovad terrakotaplaatidest väga reaalse mulje. Van Goghile meeldisid lihtsad tarbeesemed, mida ta seostas omaenda vabatahtliku ,,talupoegliku" elustiiliga. Paks piirijoon Van Gogh kogus jaapani gravüüre: paks piirijoon ja lihtne pilt annavad tunnistust nende mõjust. Van Gogh imetles ja püüdis järele aimata jaapani kunstnike väidetavat lihtsat elustiili. Van Gogh'i tuntumad teosed Kartulisööjad(1885) Päevalilled(1888) Tuba Arles'is(1889) Tähisöö(1889)
Jalg kand, pöid, varbad 41. Vaagna ehitus vaagen on luuline rõngas, mis moodstub 2st puusaluust, mis omavahel ja ristluuga seonduvad suurvaagen ülemine, laiem osa. Külgedelt piiravad niudeluutiivad, tagant 5. nimmelüli, eest lahtine väikevaagen alumine, kitsam osa. Seinteks ees häbemeliidus, külgedel istmikuja häbemeluud, taga rist-ja õndraluu' kahte vaagnat eraldab piirijoon, mille moodustavad neem ja niudeluu kaarjoon, häbemeluu kamm jja häbemeliiduse ülasarv 42. Ristluu niudeliiges liigestuvad niude ja ristluu kõrvalestjad liigesepinnad. Nende abil ühenduvad parem ja vasak puusaluu ristluuga. Tegu on köbrulise pinnaga ja väheliikuva lameliigesega. Just kahe paarilise niude-ristluuliigese abil seostub vaagnavööde kerega. 43. Häbemeliidus
Suur ja väikevaagen. Vaagna ehitus vaagen on luuline rõngas, mis moodstub 2st puusaluust, mis omavahel ja ristluuga seonduvad suurvaagen ülemine, laiem osa. Külgedelt piiravad niudeluutiivad, tagant 5. nimmelüli, eest lahtine väikevaagen alumine, kitsam osa. Seinteks ees häbemeliidus, külgedel istmikuja häbemeluud, taga rist-ja õndraluu' kahte vaagnat eraldab piirijoon, mille moodustavad neem ja niudeluu kaarjoon, häbemeluu kamm jja häbemeliiduse ülasarv Ristluu niudeliiges liigestuvad niude ja ristluu kõrvalestjad liigesepinnad. Nende abil ühenduvad parem ja vasak puusaluu ristluuga. Tegu on köbrulise pinnaga ja väheliikuva lameliigesega. Just kahe paarilise niude- ristluuliigese abil seostub vaagnavööde kerega. Häbemeliidus
1920.a suveks jõuti koostada ühise kaitsekonvensiooni projekt. Selle teostumisest tõmbas kriipsu läbi Leedu ja Poola vahel puhkenud relvakonflikt. Siitpeale muutus viie riigi ühine tegevus võimatuks. Ainus reaalne samm Balti liidu loomisel astuti 1923.a lõpus, kui kirjutati alla Eesti Läti Kaitseliidu lepingule. Ühtlasi saavutati kokkulepe tulevase majandusliku koostöö osas ning pandi lõplikult paika kahe riigi vaheline piirijoon, mille pärast oli aset leidnud hulgaliselt konflikte. Ometi ei suurendanud see oluliselt kummagi maa julgeolekut. Kuigi Eestist sai juba 22.septembril 1921 Rahvasteliidu liige, suhtuti siin liidu tegemistesse esialgu kahtlevalt, pidades Rahvasteliitu suurriikide poliitiliseks jututoaks. Järk-järgult aga Rahvasteliidu roll suurenes ning Eestiski hakati järjest enam lootma Rahvasteliidu kollektiivsele julgeolekusüsteemile, ühinedes kõigi kokkulepete ja avaldustega, mis tõotasid
kanna luud(7), pöialuud(5), varbalülid) · Joonis lk 46, 47, 48, 49. 41. Vaagna ehitus, suur- ja väikevaagna moodustamine. Vaagen on luuline rõngas kahest puusaluust, mis omavahel ja ristluuga seonduvad. Jaotub kahte ossa: 1. Ülemine, laiem osa on suurvaagen ja 2. Alumine, kitsam osa on väikevaagen. Suurvaagnat piiravad külgedelt niudeluutiivad ja tagant 5. Nimmelüli, eest on suurvaagen lahtine. Suurvaagnat eralda väikevaagnast piirijoon, mille moodustavad neem ja niudeluu kaarjoon, häbemeluu kamm ja häbemeliiduse ülaserv. Neeme ehk promontoriumi moodusta ristluupõhimiku eesmine serv koos 5. Nimmmelüli kehaga. Väikevaagna seinteks on ees häbemeliidus, külgedel istmiku- ja häbemeluud ning taga rist- ja õndraluu. · Joonis lk 46, 51. 42. Ristluu-niudeliiges. 43. Häbemeliidus. Liigestuvad ristluu ja niudeluu Moodustub ees keskjoonel häbemeluude
Juhitav demokraatia-esimeseks presidendiks sai K.Päts. Välispoliitika: Eesti ja Rahvasteliit, Balti liit, suhted NSV Liiduga Rahvasteliit-Eesti seisund kindlustus 1920. aastate kekspaigus, kui Euroopas vähenes relvakonfliktide oht. Eesti ühines kõigi kokkulepete ja deklaratsioonidega, mis tõotasid vähendada sõjategevust. Balti liit- 1923 a lõpus kirjutati alla Eesti-Läti kaitseliidu lepingule. Pandi paika kahe riigi vaheline piirijoon. Balti liidu loomine jäi küll veel päevakorda järgnevail aastail, ent teostada seda ei suudetud. NSVL- sõlmiti kokkulepped piirivahejuhtumite lahendamiseks ja kaubandusleping. Hiljem lisandus ka mittekallaletungileping (10 aastat hiljem) VIII Rahvusvahelised suhted sõdadevahelisel perioodil Rapollo leping 1922 aastal sõlmisid Saksamaa ja Venemaa Rapollos Versailles' süsteemi vastase koostöölepingu.
IX 1919 – I Balti riikide konverents (Soome, Eesti, Läti, Leedu) 29. IX 1919 – II Balti riikide konverents 10. XI 1919 – III Balti riikide konverents 16.–22. XI 1919 – Maksim Litvinov Eestis 19. XI 1919 – rahudelegatsiooni moodustamine: Jaan Poska (RE), Ants Piip (TEK), Julius Seljamaa (TEK), Mait Püümann (ESDP), Jaan Soots Vene delegatsioon: esimees Leonid Krassin, Maksim Litvinov, Karl Radek, Adolf Joffe 5. XII 1919 – rahuläbirääkimiste algus Detsembri teemad: tunnustus, piirijoon, sõjalised tagatised 31. XII 1919 – vaherahuleppe allkirjastamine (kehtima hakkas 3. I 1930 kell 10:30) Jaanuari teemad: evakueeritud varad, Venemaa välisvõlad, Eesti osa Venemaa kullast 15. I 1920 – IV Balti riikide konverents (Helsingis) 2. II 1920 – Tartu rahulepingu allkirjastamine (kell 00:45) 15 miljonit kuldrubla raamatukogude, arhiivide jm tagastamine eestlaste hoiuste ja väärtpaberite kompenseerimine Narva jõe hüdroenergia optandid
Laiarööpmeline raudtee jäi Eestile, kitsarööpmeline raudtee jäi Läti poolele. 3. juunil Tallentsilt teine otsus, mis puudutas kogu ülejäänud piirijoont: kui 1. juuni otsuse järgi tundus, et otsus on langenud Eesti kasuks, siis ülejäänud piirijoone osas tuli kolonel Tallents vastu Lätile - suurem osa vaidlusalastest valdadest läks enamus Lätile. Seega oli siis piirijoon paigas. Mõlemad pooled leidsid, et neile on tehtud liiga. Tagantjärele võib öelda, et Tallents oli lihtsalt võõras võõral territooriumil, teda väga ei huvitanud, kuidas see piirijoon tõmmatakse. Eestlased ja lätlased tunnistasid piiri siiski vastuvõetuks ja alustasid piirijoone mahamärkimisega looduses. Selle käigus tekkis terve rida uusi nõudmisi - kui eestlased tahtsid piirjoont ainult täpsustada, siis lätlased tulid välja ka mõningate uute ulatuslike nõudmistega. 1920
aasta sügisest üleviimisel uude Koidula tolli- ja piiripnkti) Petseri raudteesõlme kaudu Pihkvasse suunduvad raudteeliinid. Riia–Pihkva maanteel on ajakohane Luhamaa-Sumilkino tolli- ja piiripunkt, Tartu ja Räpina poolt Petserisse sõitjad ületavad piiri Koidula-Kunitšnaja Gora tolli- ja piiripunktis. Kohalik piiripunkt on Saatse ja Krupi vahel. Ajalooliseks looduspiiriks on Eesti ja Venemaa vahel olnud Peipsi järv. Selle lõunaosas – Pihkva järves – algab pidev piirijoon Popovitsa lahest (Värska lahe suudmest idas; sellest kirdes kulgeb ka umbes 2 km pikkune järvepiir ümber Kulje lahe ja Dubki lahe vahelise poolsaare) ja kulgeb sealt läbi Kulkna kurgu, mis põhjasuus on alla 0,7 km lai. Suhteliselt kitsas (laiemas kohas 7,7 km, kitsamas – Mehikoorma kurgus – 1,7 km) on ka 30 km pikkune Lämmijärv. Peipsi Suurjärve osa ilmestab tema laius: Varnja–Raskopeli joonel 32 ning Kallaste ja Mustvee laiusel vastavalt 34 ja 49 km
annaabi.ee 
