Soojus füüsika: piirete soojapidavus, keskonnamõjutused hoonetele, temperatuuri muutustest tingitud koormused piiretele, piirete helipidavus, elektrivool ja valgustus, keskonna parameetrite mõõtmine. Eesmärgid · Anda arvutusmeetodid pingrte ja defromatsioonide leidmiseks · Arvutusobjektiks on tarind ehk konstruktsioon · Tarindid peavad olema: piisavalt tugevad, piisavalt jäigad, piisavalt jäigad ehk stabiilsed Tugevus tarindi võime purunemata taluda väliskoormusi ja temperatuuri muutusi Jäikus tarindi võime avaldada vastupanu deformeerimisel välismüjude toimel
Ülesanne nr. 3 Piirde niiskusreziimi arvutus Selgitada välja kondenseerumise oht välisseintes ja pööningu põrandal või katuslaes. Kasutada tuleb kahte erinevat meetodit rakendades neid piiretele omal valikul. Meetodid: 1. kasutades materjalide veeaurujuhtivuse väärtusi 2. kasutades difusioonikonstanti - Glaseri meetod. Sisekliima: t = +20 oC ja RH = 50% Väliskliima: t = -10 oC, RH = 80% 1 Välissein 1.1 Kasutades materjalide veeaurujuhtivuse väärtusi Kasutades materjalide veeaurujuhtivuse väärtusi selgub, et välisseinas kondenseerumise oht puudub. 1.2 Kasutades Glaseri meetodit Glaseri meetodiga pole välisseinas kondenseerumise ohtu. 2 Pööningu vahelagi 2
kivivillast plaat metalltoru-korsten koosneb kahest torust paksusega vähemalt 4 mm, mille vahel on 50 mm tihedat kivivilla, korstna väliskestal peab olema ümber veel vähemalt 100 mm kivivilla kuni lähema konstruktsioonini pärast ahju kütmise lõpetamist ei tohi hoonest lahkuda 2 tunni jooksul Katlamaja väikestel elamu katlamajadel erinõudeid piiretele pole kehtestatud, kui nende võimsus on väiksem kui 25 kW küttemahuti peab olema kütteseadmest vähemalt 1 m kaugusel ja varustatud kahekordse kesta või plekkvanniga, et lekke korral kütus laiali ei valguks katlamaja tuleb varustada paiskpindadega (klaaspinnad) katlamajas peab olema tulekustuti Kelder tuleb ehitada mittepõlevast materjalist (lagi, seinad, trepp)
elanikkonda kavandatava taimekaitsetöö tegemise kuupäevast ja kellaajast ning kasutatavast taimekaitsevahendist ajakirjanduse, raadio või televisiooni vahendusel kaks päeva enne töö alustamist. Tervishoiu- ja lasteasutuse territooriumil ning spordiväljakul taimekaitsetöö tegemise ajal välistatakse seal inimeste viibimine taimekaitsevahendi pakendil märgitud tööooteaja kestel. Nimetatud alade piiretele paigaldatakse pärast taimekaitsetöö tegemist hoiatussildid teabega kasutatud taimekaitsevahendi ja tööooteaja kohta, mille möödumise järel on ala lubatud taas kasutada. Metsamaal taimekaitsetöö tegemise korral kasutatakse üksnes selleks ettenähtud taimekaitsevahendit. Metsamaal kavandatavast taimekaitsetööst teavitatakse ümberkaudset elanikkonda seitse päeva enne töö alustamist. Kolm päeva enne taimekaitsetöö alustamist piiratakse
katta tsementplaadiga, mille taga on tihedast kivivillast plaat · metalltoru-korsten koosneb kahest torust paksusega vähemalt 4 mm, mille vahel on 50 mm tihedat kivivilla, korstna väliskestal peab olema ümber veel vähemalt 100 mm kivivilla kuni lähema konstruktsioonini · pärast ahju kütmise lõpetamist ei tohi hoonest lahkuda 2 tunni jooksul Katlamaja · väikestel elamu katlamajadel erinõudeid piiretele pole kehtestatud, kui nende võimsus on väiksem kui 25 kW · küttemahuti peab olema kütteseadmest vähemalt 1 m kaugusel ja varustatud kahekordse kesta või plekkvanniga, et lekke korral kütus laiali ei valguks · katlamaja tuleb varustada paiskpindadega (klaaspinnad) · katlamajas peab olema tulekustuti Kelder · tuleb ehitada mittepõlevast materjalist (lagi, seinad, trepp)
peab selle energia äraandmine kogu keha ulatuses olema ühtlane, mitte jalad ülemäära külmas ja pea soojas. Soojusenergia antakse ära keha pinnalt, vähesel määral ka kopsudest. Tavaolukorras, nn. toatingimustes, on huvitav, et suur osa organismi soojusenergiast (ligi 50%) antakse ära Organism on pingevaba keha pinnalt ümbritsevatele piiretele (seinad, aknal, lagi, kui selle poolt toodetud põrand) soojuskiirguse teel. Põhjus on väga lihtne: nimelt on energia kandub ühtlaselt kodurõivastuse pinna temperatuur +25 27 oC, ümbritseva ümbritsevasse keskkonda keskkonna pindade temperatuur talvetingimustes keskmiselt +20 oC lähedal. See 5 7 oC suurune temperatuurivahe põhjustabki soojuskao piiretele soojuskiirguse teel. Kui
seadmetele? 13.Õhuaeroioon reziim ja mida kujutab endast aeroioonid(kerged ja rasked) ja kuidas nad tekivad. Millised on kasulikud? 14.Kuidas tekivad rasked aeroioonid? 15.Looduslikud aeroioonide allikad? 16.Ruumi piirete soojusläbikande arvutus? 17.Piirde soojus omastatvus ja mida see iseloomustab ja millest oleneb? 18.Piirde soojuspüsivus, soojus omastatvus. Kuidas grupeeritakse hooneid soojuspüsivuse järgi. 19.Niiskuse mõju hoontete piiretele. 20.Soojusvarustus liigtus ja iseloomustus. 21.Kaugkütte eelised? 22.Hoonde soojusvarustus koormuse arvutus(valem)? 23. Hoonete soojusvajadus, millest koosneb. 24.Hoonete välispiirete soojuskadude detailne arvutus. 25.Ruumi summaarsete soojuskadude määramine. Kestvuskõver illustreerib soojuskõvera ühte soojuskomponenti e. tempide vahet. Graafiku vertikaaltelg näitab tempi. Kuna kütte soojuskoormus on
1. Kui hoone mõõtmed jäävad allapoole joon. 9.1 toodud kõverat, võetakse veaga tagavara kasuks dünaamikategur cd = 1. Joon. 9.1 Lihtsustatud meetoodi kasutuspiirid ja tegur cd hoonetel 10. Aerodünaamikategurid Projekteerimise alused 78 10.1 Üldsätted (1) EPN-ENV 1.2.6 käesolevas peatükis on toodud tuulerõhu ja -jõu tegurid · hoonetele (10.2), · varikatustele (10.3), · eraldiseisvatele piiretele (seinad, tarad) ja teabetahvlitele (10.4), · jne. samuti on toodud siin pindade hõõrdetegurid (tuule suhtes) ja saleduse redutseerimistegurid. (2) Kui konstruktsioonil esineb arvestatav lume- või jääkoormus, suurendatakse arvutuslikku pindala lume- või jääkihi paksuse arvel. 10.2 Hooned 10.2.1 Üldsätted (1) Hoonete välishõhutegurid cpe sõltuvad tuule mõjule avatud pinna suurusest. Tabelis 10.2.1 antakse standardväärtused cpe,10 ja cpe,1 vastavalt pindadele 10 m2 ja 1 m2.
jõudu mõnikord hüdrodünaamiliseks või filtratsioonijõuks. Alljärgnevalt on vaadeldud üldisemat juhust, kui vesi võib voolata suvalises suunas. Lihtsustuseks on siiski käsitletud tasandiülesannet. See on otstarbekas ka seepärast, et paljud pinnasemehaanika probleemid, kus hüdrodünaamiline pinge mängib olulist osa, on oma olemuselt tasandiülesanded. Esmajoones kuuluvad siia nõlva püsivus ja pinnase surve piiretele. 41 3.5.1 Veevoolu tasandiülesanne Tasandiülesande puhul piki y telge rõhkude vahet ei ole ja järelikult vee liikumist ei toimu. Eeldatakse, et pinnas on ühtlane ja isotroopne, st veejuhtivus kõigis suundades ühesugune. Samuti eeldatakse, et pinnase poorsus ei muutu ja vesi on kokkusurumatu. Joonis 3.17 Vee voolamine läbi pinnastammi Joonisel 3
lülitusseadmetele(kaitselülitid, vinnand lülitid, lülitid), mille sisselülitamisega võib anda pinge töökohale. 2. Madalpinge ühendustel millel puuduvad kaitselülitid vinnand lülitid või muud lülitid riputatakse keelu sildid mitte lülitada inimesed töötavad"välja võetud kaitsmete alustel" 3. Lülitus kepiga juhitavatel laht lülititel riputatakse keelusildid ,,mitte lülitada inimesed töötavad" piiretele, ühepooluselistel laht lülititel aga iga pooluse ajamile. Paigaldise pingetuse kontroll Pinge puudumist tuleb kontrollida elektripaigaldise kõigil poolustel töökohal või sellele võimalikult lähedal. Kaitselahutusega eraldatud elektripaigaldised elektrilahutusega tuleb pingetust kontrollida kohalike juhenditega jätestatud korras. Viimased võivad ettenäha seadetesse sisseehitatud või eraldi pinge indikatsiooni vahendite kasutamist. Viimati
Kinnihoidvad jõud on samad, kui kuiva nõlva omadustega pinnasekihtidest, määratakse surve seinale samuti valemiga Juhul, kui F>=1 on nõlva püsivus valitud lihkepinna seisukohast tagatud. puhul. zh=zvKa-2cKa. Ka ja c tulevad võtta igale kihile vastavad suurused. See ei tähenda, et nõlv tervikuna oleks pusiv. Teistsuguse raadiusega ***6. Pinnase surve piiretele Pinnasesse rajatud ehitisele mõjub alati Surveepüüris tekivad kihtide piiridel hüppelised muutused (joonis 6.13). Kihi lihkepinna või teise lihketsentri puhul võib olla F<1. Korrates arvutust pinnase omakaalust põhjustatud surve. Ka pinnasele mõjuv koormus tekitab piirides suureneb surve sõltudes mahukaalust võrdeliselt sügavusele.
pingeks ja sellest tingitud jõudu mõnikord hüdrodünaamiliseks või filtratsioonijõuks. Alljärgnevalt on vaadeldud üldisemat juhust, kui vesi võib voolata suvalises suunas. Lihtsustuseks on siiski käsitletud tasandiülesannet. See on otstarbekas ka seepärast, et paljud pinnasemehaanika probleemid, kus hüdrodünaamiline pinge mängib olulist osa, on oma olemuselt tasandiülesanded. Esmajoones kuuluvad siia nõlva püsivus ja pinnase surve piiretele. 3.5.1 Veevoolu tasandiülesanne Tasandiülesande puhul piki y telge rõhkude vahet ei ole ja järelikult vee liikumist ei toimu. Eeldatakse, et pinnas on ühtlane ja isotroopne, st veejuhtivus kõigis suundades ühesugune. Samuti eeldatakse, et pinnase poorsus ei muutu ja vesi on kokkusurumatu. Joonisel 3.17 J o o n is 3 .1 7 V e e v o o la m in e lä b i p in n a sta m m i
Seetõttu on hoonete niiskus ja hallitus- kahjustused otseselt ka rahvatervise probleem. Külmas kliimas põhjustab välisõhu väike veeaurusisaldus kombineerituna ruumide ülekütmisega liiga madalat suhtelist niiskust, mis võib esile kutsuda mitmeid silmade, hingamisteede, limaskestade ja naha kuivusega seotud terviseprobleeme. Siseõhu suhtelist niiskust saab talvel tõsta temperatuuri alandamise ja õhu niisutamisega. Õhu niisutamine suurendab niiskuskoormust hoone piiretele. Eluruumidele esitatavate nõuete (VV määrus nr. 38) kohaselt peab õhuniiskus eluruumis olema piires, mis ei kahjusta inimeste tervist, väldib veeauru kondenseerumist ja ei tekita niiskuskahjustusi. Sterling jt. (1985) on optimaalseks suhtelise niiskuse alaks soovitanud vahemikku RH 40%...60%. Sama suhtelise niiskuse vahemik on nimetatud ka eluruumi siseõhu optimaalseks suhtelise niiskuse vahemikuks VV määruse nr. 38 kohaselt. See soovitus
annaabi.ee 
