39. Lüpsiseadmete klassifikatsioon-1) Kasutus alade järgi: a) asemetel lüps-lehm asub laudas kindlal asemel, kuhu viiakse lüpsiaparaat b) lüpsikojas e. platsil lüps- ettenähtud ruum laudas, kus aparaadid asuvad ja kuhu lehmad aetakse lüpsi ajaks c) väljas lüpsmine- lüpsikoht asub väljas 2) Piimakogumisviisi järgi: a) kannulüps- udarast koguneb lüpsi ajal piim ämbrisse ja transporditakse sealt edasi piima jahutusnõusse b) torusselüps- udarast liigub piim piimatorustikku ja sealt edasi öäbi filtri piimatanki (jahutus-säilitusnõu) 40. Lüpsiseadme üldehitus ja talitlus- Kõik lüpsiseadmed töötavad vaakumi e. alarõhu toimel, mille mõõtühikuks on Pa (paskaal) . Kannulüpsi masinal ühendab vaakumtorustikku ja lüpsimasinat vaakumvoolik. Torusselüpsiseadmel ei kogune piim lüpsiämbrisse, vaid klaasist või metallist piimatorustikku ja sealt piimatanki. Tööpõhimõte: elektrimootor käivitab vaakumpumba, mis imeb õhu välja
vaakumvoolikust ja pulsaatorist. Lüpsiaüaraadi jagunevad töötamisviisil kahe- või kolmetaktiliseks. Need on: 1. Imemistakt; 2. massazitakt; 3. Puhketakt. Põhilisteks tööorganiks on nisakannud. 42. Kannulüpsi masin ja torusselüpsiseade. Kannulüpsi masinal ühendab vaakumtorustikku ja lüpsmasinat vaakumvoolik. Vaakumvooliku ühendamiseks on vaakumtorustiku küljes vaakumkraanid. Torusselüpsiseadmel ei kogune piim lüpsiämbrisse, vaid klaasist või metallist piimatorustikku ja sealt piimatanki. 43. Lüpsiplatsid. Lüpsiplatsidel võib kasutada ühte lüpsimasinat iga lehma kohta. Lüpsiplatsi valikul tuleb arvestada lüpsiaja pikkusega. Peamisi eesmärke lüpsplatside kujundamisel on suurendada piimatootmise efektiivsust käsitsitöö vähendamise teel. Lüpsiplatsid võib jagada paigalseisvateks ja pöörlevateks. 44. Lehmade lüpsmine. Lehmi tuleb lüpsta iga päev kindlatel kellaaegadel. Laudas peab olema kord ja puhtus
vaakumtorustikust ning piima- ja vaakumvoolikute kaudu lüpsiämbrist, (torusselüpsi korral piimatorustikust), pulsaatorist, kollektorist ja nisakannudest. Pulsaator muudab alalisvaakumi vahelduvvaakumiks (alarõhk ehk vaakum vaheldub välisõhu rõhuga), mille toimel nisakannude abil imetakse udarast piim välja. Edasi liigub piim vaakumi abil nisakannudest kollektorisse, sealt edasi piimanõusse või piimatorustikku. 42- Lüpsiplatsid - Lüpsiplatsidel võib kasutada ühte lüpsimasinat iga lehma kohta või siis jagatakse ühte masinat kahe lehmakoha vahel. Peamisi eesmärke lüpsplatside kujundamisel on suurendada piimatootmise efektiivsust käsitsitöö vähendamise teel. Lisaks vähendavad lüpsplatsi täiustused teepikkust, mis lüpsjal tuleks läbida ja käsitsitöö raskust. Lüpsplatsi valik sõltub loomade arvust laudas. Kui loomi on vähe,
lüpsiaparaadid ja kuhu lehmad aetakse vaid lüpsiajaks. c) väljas lüpsmiseks – sama nagu eelmine, kuid selle vahega, et lüpsikoht asub väljas (karjamaal või spetsiaalselt selleks ettenähtud kohas). Piimakogumisviisi järgi a) kannulüps (ehk ämbrisselüps) – udarast koguneb lüpsi ajal piim ämbrisse (lüpsikannu) ja transporditakse sealt edasi piima jahutusnõusse. b) torusselüps – kasutatakse nii asemetel kui platsil- ja välislüpsil. Udarast liigub piim piimatorustikku ja sealt edasi läbi filtri piimatanki. 16 Lüpsiplatsid võib jagada paigalseisvateks ja pöörlevateks. Paigalseisvad lüpsiplatsid: Kalasaba tüüpi lüpsiplats – kaherealine lüpsmine on kombineeritud lehmade grupiviisilise liikumisega. Lehmad paiknevad mõlemal pool lüpskäiku 25-35° nurga all ja üks lüpsja suudab lüpsta suhteliselt palju lehmi. Koridorplats – lehmad seisavad üksteise järel individuaalsulgudes
ja kuhu lehmad aetakse vaid lüpsiajaks. c) väljas lüpsmiseks sama nagu eelmine, kuid selle vahega, et lüpsikoht asub väljas (karjamaal või spetsiaalselt selleks ettenähtud kohas). 2. piimakogumisviisi järgi. a) kannulüps (ehk ämbrisselüps) : udarast koguneb lüpsi ajal piim ämbrisse (lüpsikannu) ja transporditakse sealt edasi piima jahutusnõusse. b) torusselüps: kasutatakse nii asemetel kui platsil- ja välislüpsil. Udarast liigub piim piimatorustikku ja sealt edasi läbi filtri piimatanki (piima jahutus-säilitusnõu). Lüpsiplatsid võib jagada paigalseisvateks ja pöörlevateks. Paigalseisvad lüpsplatsid. Kalasaba tüüpi lüpsiplats. See üks levinumaid lüpsiplatsi tüüpe. Kalasaba platsil on kombineeritud kaherealine lüpsmine koos lehmade grupiviisilise liikumisega. Lehmad paiknevad mõlemal pool lüpskäiku 25-35° nurga all ja üks lüpsja suudab lüpsta suhteliselt palju lehmi. Koridorplats (suletud tandem)
lüpsiaparaadid ja kuhu lehmad aetakse vaid lüpsiajaks. c) väljas lüpsmiseks – sama nagu eelmine, kuid lüpsikoht asub väljas (karjamaal või spetsiaalselt selleks ettenähtud kohas). Piimakogumisviisi järgi: a) kannulüps (ehk ämbrisselüps) – udarast koguneb lüpsi ajal piim ämbrisse (lüpsikannu) ja transporditakse sealt edasi piima jahutusnõusse. b) torusselüps – udarast liigub piim piimatorustikku ja sealt edasi läbi filtri piimatanki. Paigalseisvad lüpsiplatsid: Kalasaba tüüpi lüpsiplats – kaherealine lüpsmine on kombineeritud lehmade grupiviisilise liikumisega. Lehmad paiknevad mõlemal pool lüpskäiku 25-35° nurga all ja üks lüpsja suudab lüpsta suhteliselt palju lehmi. Koridorplats – lehmad seisavad üksteise järel individuaalsulgudes. Väravad avanevad paralleelselt lüpskoridorile nii, et lehmad kõnnivad sisse ja välja kogu grupina üksteise järel.
asuvad lüpsiaparaadid ja kuhu lehmad aetakse vaid lüpsiajaks. c) väljas lüpsmiseks sama nagu eelmine, kuid selle vahega, et lüpsikoht asub väljas (karjamaal või spetsiaalselt selleks ettenähtud kohas). 2. piimakogumisviisi järgi. a) kannulüps (ehk ämbrisselüps) : udarast koguneb lüpsi ajal piim ämbrisse (lüpsikannu) ja transporditakse sealt edasi piima jahutusnõusse. b) torusselüps: kasutatakse nii asemetel kui platsil- ja välislüpsil. Udarast liigub piim piimatorustikku ja sealt edasi läbi filtri piimatanki (piima jahutus-säilitusnõu). 35. LÜPSISEADME ÜLDEHITUS JA TALITLUS. Kõik lüpsiseadmed töötavad vaakumi ehk alarõhu toimel, mille mõõtühikuks on Pa (paskaal). 1Pa=750 mmHg ;1kPa==0,75 cmHg. Peaaegu kõik lüpsiseadmed töötavad alarõhul 40-50kPA. See on optimaalne vaakumitase piima väljutamiseks udarast. Varem kasutati rõhuühikuna torri (1T=133,3Pa). Seda tuleb arvestada vanemate vaakummeetrite kasutamisel ja vaakumitaseme hindamisel
kus asuvad lüpsiaparaadid ja kuhu lehmad aetakse vaid lüpsiajaks. c) väljas lüpsmiseks sama nagu eelmine, kuid selle vahega, et lüpsikoht asub väljas (karjamaal või spetsiaalselt selleks ettenähtud kohas). 2. piimakogumisviisi järgi. a) kannulüps (ehk ämbrisselüps) : udarast koguneb lüpsi ajal piim ämbrisse (lüpsikannu) ja transporditakse sealt edasi piima jahutusnõusse. b) torusselüps: kasutatakse nii asemetel kui platsil- ja välislüpsil. Udarast liigub piim piimatorustikku ja sealt edasi läbi filtri piimatanki (piima jahutus-säilitusnõu). 35. LÜPSISEADME ÜLDEHITUS JA TALITLUS. Kõik lüpsiseadmed töötavad vaakumi ehk alarõhu toimel, mille mõõtühikuks on Pa (paskaal). 1Pa=750 mmHg ;1kPa==0,75 cmHg. Peaaegu kõik lüpsiseadmed töötavad alarõhul 40-50kPA. See on optimaalne vaakumitase piima väljutamiseks udarast. Varem kasutati rõhuühikuna torri (1T=133,3Pa). Seda tuleb arvestada vanemate vaakummeetrite kasutamisel ja vaakumitaseme hindamisel.
lüpsiaparaadid ja kuhu lehmad aetakse vaid lüpsiajaks. c) väljas lüpsmiseks sama nagu eelmine, kuid selle vahega, et lüpsikoht asub väljas (karjamaal või spetsiaalselt selleks ettenähtud kohas). 2. piimakogumisviisi järgi. a) kannulüps (ehk ämbrisselüps) : udarast koguneb lüpsi ajal piim ämbrisse (lüpsikannu) ja transporditakse sealt edasi piima jahutusnõusse. b) torusselüps: kasutatakse nii asemetel kui platsil- ja välislüpsil. Udarast liigub piim piimatorustikku ja sealt edasi läbi filtri piimatanki (piima jahutus-säilitusnõu). 5.1.2. LÜPSISEADME ÜLDEHITUS JA TALITLUS. Kõik lüpsiseadmed töötavad vaakumi ehk alarõhu toimel, mille mõõtühikuks on Pa (paskaal). 1Pa=750 mmHg ;1kPa==0,75 cmHg. Peaaegu kõik lüpsiseadmed töötavad alarõhul 40-50kPA. See on optimaalne vaakumitase piima väljutamiseks udarast. Varem kasutati rõhuühikuna torri (1T=133,3Pa). 53
Kollektor Lüpsi käigus nisakannudesse imetud piim liigub alarõhu toimel lühikeste piimavoolikute kaudu kollektorisse, kus eri nisadest saabuvad piimavoolud liituvad (joonis). See kujutab endast väikest piimakambrit, millel on neli sissevooluotsikut ja üks piima väljavooluotsik. Sissevooluotsikutele on paigaldatud lühikesed piimavoolikud. Väljavooluotsikule kinnitub pikk piimavoolik, mille kaudu piim imetakse kas lüpsikannu, piimatorustikku või mõõteanumasse Lisaks on kollektor varustatud veel väikese avaga lisaõhu sisestamiseks piimavoolu. Õhuseguse piima mahukaal on väiksem, võimaldades seda torustikus transportida madalama rõhuga. Õhu sissevool aitab siluda ka vaakumi pulsatsiooni imemiskambris, mis on eriti oluline mastiidi profülaktikas. Õhu sisestussava paikneb enamasti piima väljavooluotsiku vastaspoolel, et soodustada piima äravoolu kollektorist.
-pulsaatorist, mis muudab alalisvaakumi vahelduvaks vaakumiks, seega annab aparaadile vajaliku töörütmi -nisakannudest piima väljaimemiseks nisadest -kollektorist piima kogumiseks -üksikosi ühendavatest vaakumi- ja piimavoolikutest 2. Torusselüpsieadmetena kasutatakse samu aparaate, mis kannulüpsilgi. Erinevuseks on vaid lüpsikannu puudumine, sest piim juhitakse nisadest voolikute kaudu otse piimatorustikku. Sealt aga imetakse piim vaakumi abil piimaruumis asuvasse mahutisse, kus ta kurnatakse ja jahutatakse. Torusselüpsil saadakse puhtam piim kui kannulüpsil, sest piim ei puutu kokku laudalõhnaga, ka vähenevad muud saastumisvõimalused. Torusselüpsil on tublisti kergem ka lüpsjate tõõ, sest piim transporditakse laudast kaudu piimaruumi ilma lüpsja abita.
annaabi.ee 
