Piim ja hapupiimajoogid Mis on piim? • Piim on imetajate piimanäärmetes moodustuv vedel toiduaine, mis sisaldab eluks vajalikke mikro- ja makrotoitaineid. • ? Mis on mikro- ja makrotoitained? Piima koostis: http://et.wikipedia.org/wiki/Piim Piimarasvad, kas kahjulikud või kasulikud? • Piimarasvad on kergesti omastatavad • Piimas sisalduvatest rasvhapetest vaid 14% võivad tõsta kolesteroolitaset veres • 45% rasvhapetest aga pigem langetab kolesterooli taset • Ühes klaasis 3,5% piimas on 28- 32mg kolesterooli (päevane norm 300- 340mg) • ? Miks on orgamismile kolesterool Piimavalgud • Piim sisaldab kõiki asendamatuid aminohappeid piim on täisväärtusliku valgu allikas • Põhilise osa valkudest piimas (80%) moodustab kaseiin- sadeneb happe
Kopolümeer tekib mitmest erinevast monomeerist. 3.Värvuseta, lõhnata, maitseta, vees mittelahustuv, veest kergem, kõrgema keemistemp. ja madalama sulamistemp. , kui vesi 5. Rasva rääsumine rasva riknemine peamiselt mikroobide osalusel, millega kaasneb ebameeldiva lõhna teke. 9. Peale rasvade sisaldab või valke, sahhariide, vitamiine, orgaanilisi happeid ja soolasid, mis annavad iseloomuliku maitse, värvi ja lõhna. Võis on piimarasvad, milles on palju lühikese ahelaga rasvhappeid, mida omastatakse kiiremini ja paremini. 10. Margariini valmistamisel rasv emulgeeritakse vees ning lisatakse stabilisaatoreid, vitamiine, värv- ja maitseaineid. 11.Seebi molekulis eristame pikka hüdroofset süsivesinikahelat ja polaarset hüdrofiilset karboksülaatrühma. Puudused: Karedas vees moodustuvad rasvhapete kaltsiumi- või magneesiumisoolad. Need soolad ei lahustu vees ning sadenedes riidekiududele, takistavad pesemist.
Aminohapete ahelast eemaldub rühm aminohappeid, mis pärsivad aktiivsust. Pepsiinid toimivad maos valkudele. Pepsiinid 1-5 on kõige aktiivsemad, pH vahemikus 1,5-2,2. Pepsiinid 6-7 on kõige aktiivsemad pH 3-3,2 juures. Pearakkudes toodetakse ensüümi lipaas. See ensüüm omab rasvade lõhustamisel tähtsust imiku- ja lapseeas. Sest maonõre lipaas lõhustab emulgeeritud lipiide, milleks on piimarasvad. Teistele lipiididele maolipaas ei toimi. Kõhunäärme lipaas vajab sappi. Piim-emulsioon (pole rasvatilku sees ). Lapse vanemateks saades ja täiskasvanul kaotab lipaas oma füsioloogilise tähtsuse. Lipiidide lõhustamine toimub suurematel lastele kõhunäärme lipaasi ja sapi osavõtul. Kõhulahtisus hull lastel kehakaal väike, kui soolte limaskesta põletik (seedimata toiduga), siis verre imenduvad halvasti lõhustatud
CH3CONH2 + NaOH CH3COONa + NH3 RASVAD- glütserooli ja rasvhappete segaestrid Glütserool propaantriool, propaan 1,2,3triool HOOCC17H35 küllastunud (-) HOOCC17H33 monoküllastumata (=) HOOCCC17H29 polüküllastumata (= = =) omega rasvhape Rasvhapped: Küllastunud- süsinike vahel üksiksidemed Võihape ehk butaanhape C3H7COOH Stearhape ehk oktadekaanhape C17H36COOH Palmithape ehk heksadekaanhape C15H32COOH Eluks vaja 1/3: piim, või, piimarasvad Küllastumata 1) monoküllastumata- üks kaksikside olehape ehk oktadets-9-eenhape Eluks vaja 1/3: päevalilleõli, rapsiõli, teised õlid 2) polüküllastumata- mitu kaksiksidet (2 või 3) linoolhape ehk oktadeka-9,12-dieenhape (omega-6-rasvhape) linoleenhape ehk oktadeka-9,12,15- trieenhape (omega-3-rasvhape) Eluks vaja 1/3- rasvad, õlid, kala, linaseemned, linaõli. Asendamatud rasvhapped
orgaanilistele kui anorgaanilistele ühenditele * vesi osaleb enamustes reaktsioonides, kas lähteaine või produktina vmi * veel on suur soojumahtuvus tänu vesiniksidemetele vee molekulide vahel (aitab säilitada temp.) * suur energeetiline väärtus H+ K+ Na+ Ca2+ Mg2+ Fe2+ Fe3+ NH4+ OH-rühmade ülesandeks on PH taseme säilitamise. Kaltsium tagab luude tugevuse. Kaltsiumi omandamiseks vajalik D-vitamiin (piimarasvad, päike etc). Taimedes olev kaltsium ei omastu või omastub halvasti. Kaalium ja naatrium osalevad närviimpulsside tekkes, samuti vere PH taseme tagamisel. 0.9% NaCl füsioloogiline lahus, kasutatakse vere asendajana. Ammoonium tekib rakkude lagunemisel organismis, alguses tekib ammoniaak->ammoonium või karbamiid e kusiaine.. Valke saame süües. Raudioonid: * ülesandeks hapniku transport * paiknevad hemoglobiinis * taimne raud imendub halvasti
1g süsivesikuid = 4,1 kcal/17,1kJ *Jagunevad: monosahhariidid e monoosid; oligosahhariidid; polüsahhariidid e polüoosid *Glükolüüsi osaline lõhustumine: glükoos lõhustub→laktaadiks e. piimhappeks (anaeroobne glükolüüs) Lõplik lõhustumine: glükoos→ H2O ja CO2 (aeroobne glükolüüs) Valkude seedimine toimub pepsiini abil. Seedimine algab maos ja põhikoht on peensooles. Rasvade seedimine toimub lipaasi abil. Seedimine toimub peensooles (ainullt piimarasvad maos) Süsivesikute seedimine toimub α amülaasi (suuõõnes) ja ptüaliini(peensooles põhikoht) abil. *Kõhunäärme(pankrease) ensüümid: α amülaas=süsivesikutele; lipaas=rasvadele; trüpsinogeen=valkudele *Inimorganismis on: valke 15% lipiide 10-20% (süsivesikuid 55-60%)
hommikusööki mis sisaldaks natukenegi piimatoodet. 0,5l piima katab päevase A, D vitamiini ja Ca - vajaduse. Piimas on rida lühikeseahelalisi küllastatud rasvhappeid, millised on kolesterooli suhtes neutraalsed. Piimas olev steariinhape (küllastatud rasvhape) langetab vere kolesteroolisisaldust. Paljud arusaamad piimast on ajaga muutunud. Põhilised hirmud on olnud seotud piimarasvade ja südamehaiguste seostamisega. Ameerikast alanud rasvavaba piima buum on nüüdseks möödas, piimarasvad ei olegi nii suured süüdlased veresoonte lupjumises e. ateroskleroosi tekkes. Lääne -Euroopas on hakatud rehabiliteerima piima küllaldast kasutamist täiskasvanutel. Nimelt vaid väike osa piimarasvadest (kuni 14%), võivad suurendada kolesterooli sisaldust veres. Piimas on mitukümmend erinevat rasvhapet, neist umbes pooled langetavad vere "halva" kolesterooli sisaldust. Ei tohi unustada, et meie organism vajab piimarasvu ja kolesterooli pidavalt elutegevuseks, eriti aju ja närvikude.
Laps peab saama toiduga kehamassi iga kilogrammi kohta rohkem valke kui täiskasvanu ja seda rohkem, mida noorem ta on. Rasvad-on organismile vajalikud rasvas lahustuvate vitamiinide imendumiseks ja energiavarude moodustamiseks. Vedelad rasvad pidurdavad sklerootilisi protsesse ja stimuleerivad maksast sapi eritumist virgutades seedetegevust. Suhteliselt kergemini on omastatavad madala sulamistemperatuuriga rasvad taime-, kala- ja piimarasvad, piirata tuleks kõrge sulamistemperatuuriga sea-, lamba- ja veiserasva kasutamist. Süsivesikud-on inimesele kõige olulisemaks energiaallikaks. Aju tööks vajalik energia saadakse praktiliselt ainult glükoosi oksüdatsiooni tulemusena. Süsivesikute piisav hulk toidus väldib kehavalkude kasutamist energeetilisel otstarbel. Süsivesikute ja rasva vaeguse korral hakkab organism energiavajaduse rahuldamiseks tarbima glükogeeni, depoorasvu ja seejärel valke, eeskätt lihasvalke
9.1 Piim 0,5l piima katab päevase A, D vitamiini ja Ca - vajaduse. Piimas on rida lühikeseahelalisi küllastatud rasvhappeid, millised on kolesterooli suhtes neutraalsed. Piimas olev steariinhape (küllastatud rasvhape) langetab vere kolesteroolisisaldust. Paljud arusaamad piimast on ajaga muutunud. Põhilised hirmud on olnud seotud piimarasvade ja südamehaiguste seostamisega. Ameerikast alanud rasvavaba piima buum on nüüdseks möödas, piimarasvad ei olegi nii suured süüdlased veresoonte lupjumises e. ateroskleroosi tekkes. Lääne -Euroopas on hakatud rehabiliteerima piima küllaldast kasutamist täiskasvanutel. Nimelt vaid väike osa piimarasvadest (kuni 14%), võivad suurendada kolesterooli sisaldust veres. Piimas on mitukümmend erinevat rasvhapet, neist umbes pooled langetavad vere "halva" kolesterooli sisaldust. Ei tohi unustada, et meie organism vajab piimarasvu ja kolesterooli pidavalt elutegevuseks, eriti aju ja närvikude.
protsendilise tootel kuivainesisaldus on mitte alla 35%. Kodujuust ehk teraline kohupiim on traditsiooniliselt kohupiimast teralisema konsistentsiga. (Eesti Liha- ja Piimatööstuse Arenduskeskus, Kohupiim. 1993: 6) Miks süüa kohupiimasi? Kasulik piimhape- maitsestamata kohupiima hapukas maitse tuleneb piimhapest, mis soodustab seedimist ja erinevate toitainete imendumist organismi. Piimhappe-bakterite tegevusest tekkinud piimhape surub maha kahjulike bakterite tegevuse. Olulised piimarasvad- rasvasest kohupiimast saadakse rasvlahustuvaid vitamiine A, D ja E, mis on olulised kaltsiumi omastamiseks. Rasvavaesele kohupiimale tuleks lisada vastavalt maitsele hapu- või rõõska koort. Ainsad, kes peavad kasutama vähema rasvasusega kohupiima, on päriliku kolesterooli-ainevahetuse defektiga inimesed. Piimarasva ei tasu karta, sest see on organismis kergesti omastatav ega moodusta ,,rasvapolstreid".
neid produtseerivad pearakud. Valkude lõhustamine. Mao lipaas toimib ainult emulgeeritud lipiidide toimel, piimas on neid. Seega toimib maolipaas ema ja lehmapiimale. Teised lipiidid, mis ei ole piimas, vajavad emulgeerimiseks sapi juuresolekut. Põhiliselt lõhustab täiskasvanud ja ka suuremal lapsel lipiide kõhunääre? 2.Maonõre lipaasid . Lipaasid on lipiide lõhustavad ensüümid. Maonõre lipaaside omapäraks on see, et nemad toimivad emulgeeritud rasvadele. Emulgeeritud rasvadeks on piimarasvad, seega omavad nad tähtsust seedimise kohalt imiku- ja lapseeas. Rinnapiima lipiide ja lehmapiima lipiide lõhustuvad ka. Vanemaks saades maolipaaside osatähtsus väheneb. Täiskasvanul on nende produktsioon väga tagasihoidlik või puudulik. Täiskasvanul lõhustab lipiide kõhunäärme lipaas, mis vajab oma toimeks sapi juuresolekut. Sappi aga imikul ei produtseerita ja esimesel paaril eluaastal alles hakkab produtseerima. 3
pidurdatakse mao sekretsiooni. ● Nii aeglustub mao tühjenemiskiirus selleks, et toit saaks duodeenumis põhjalikult segatud SAPI ja PANKREASE MAHLAGA. ● Eriti tähtis faas juhul kui toit sisaldab palju rasva. Mao funktsioonid: 1. Produtseerida maomahla, mis alustab valkude seedimist pepsiini toimel. - soolhape pehmendab tselluloosi - toimub ka mõningane rasvade lammutamine (emulgeeritud rasvad e piimarasvad) 2. Lihastöö segab toidu maomahlaga ja suunab edasi peensoolde. - kui toit maos on saavutanud vastava niiskuse ja happesuse, siis lükatase see väikeste pulseerivate liigutustega läbi sfinkteri duodeenumisse. - mao tühjenemise aeg sõltub toidust - süsivesikuterikas toit läbib mao 2-3 tunniga, valgurikas kauem, rasvarikas püsib kõige kauem. - duodeenumisse sattuv toidumass on küümus CHYMUS 3
maovalendikus. Pepsinogeenid I-V on kõige aktiivsemad pH 1-2,2 juures (väga happelises keskkonnas seega). Pepsinogeenid VI-VII on kõige aktiivsemad pH2,5-3,5 juures. Pepsinogeenid muutuvad happelises keskkonnas aktiivseks pepsiinid, mis alustavad valkude lõhustamist (nad ei lõhusta aminohapeteni). 2.Maonõre lipaasid . Lipaasid on lipiide lõhustavad ensüümid. Maonõre lipaaside omapäraks on see, et nemad toimivad emulgeeritud rasvadele. Emulgeeritud rasvadeks on piimarasvad, seega omavad nad tähtsust seedimise kohalt imiku- ja lapseeas. Rinnapiima lipiide ja lehmapiima lipiide lõhustuvad ka. Vanemaks saades maolipaaside osatähtsus väheneb. Täiskasvanul on nende produktsioon väga tagasihoidlik või puudulik. Täiskasvanul lõhustab lipiide kõhunäärme lipaas, mis vajab oma toimeks sapi juuresolekut. Sappi aga imikul ei produtseerita ja esimesel paaril eluaastal alles hakkab produtseerima. 3.Lima Limal on kaitsefunktsioon happe söövitava toime eest
annaabi.ee 
