Salonikis. Varakristlik maalikunst jaguneb kaheks. Raamatumaal e. miniatuurmaal. Põhiliselt pärgamendile maalitud värvilised pildid, mis selgitasid teksti. Vanimad käsikirjad pole paraku säilinud. 5.-6. sajandist pärinevad käsikirjad on kõrgetasemelised. Seina- ja laemaalid. Neid leidub katakombides. Meenutavad Rooma seinamaale, suured erinevused temaatikas. Sisse on viidud keeruline kristlik sümboolika. Igapäevastes motiivides on vihjeid ristiusu õpetusele ja piiblitegelastele. Vähe seinamaale on säilinud. Reljeefkunst. Ehiti sarkofaage. Temaatika võetud Piiblist. Reljeefikunst hakka levima, kui ristiusk lubatuks sai. Rõhutavad Kristuse jumalikkust ja valitsejalikkust. Monumentaalsust ei peetud oluliseks. Jutustus tehakse arusaadavaks tingmärkidega. Kujult ja stiililt sarnanevad kristlikud sarkofaagid täielikult paganausu sarkofaagidega. Säilinud ainult Itaalias. Tekkis Idas. Hellenistlikul ajastul ja Roomas kasutati peamiselt põrandate kaunistamisel.
Skulptuuri arenemise tähtsamaks jooneks on püüd suurema eluläheduse poole - hakati üksikuid figuure seinast eraldi seisvatena välja raiuma, vabaskulptuurini siiski ei jõutud, kuigi kõrggootika ajal polnud figuurid enam vaid arhitektuurilise tähenduse ja eesmärgiga. Rüütlilüürikast inspireerituna algas naisekujude loomine, see kandus Maarja kultuse kujul ka kirikukunsti. Saksamaa skulptuuri eritunnuseks oli ülim tõepärasus, kujutati ka inetust. Kirikutesse pandi piiblitegelastele lisaks ka valitsejate ja suurannetajate figuure. Kujutati ka traagilisi sündmusi ja õhkkonda - sõdu, katku laastavat mõju, tuleriitu. Maal Kuna gooti katedraalides oli väga vähe seinapinda, polnud võimalik ka ulatuslikult viljeleda seinamaali. Õisengu saavutas aga klaasimaal - värvilised klaasitükid liideti tinaraamistiku abil vitraazideks, millel kujutati piibliteemalisi kompositsioone. Vitraaze ei käsitletud küll kui
kannatusterohke elukäigu eeskujuks ja ideaaliks pidamist. 2. Miks võtsid kristlased oma kunstis kasutusele mitmesugused tingmärgid? Miks tekkis kristlik sümboolika? Mõnda tavalist antiikkunsti motiivi käsitlesid kristlased kui tingmärki, mille tähendust teadsid ainult nemad. Neil päevil saigi alguse keeruline kristlik sümboolika, kus igapäevastes motiivides tuleb leida vihjeid ristiusu õpetusele ja piiblitegelastele. Kristust sümboliseeris kala ja ka lambatalle õlul kandev mees. 3. Milliseid kunstiteoseid võib leida katakombidest? Katakombides olid kujutatud seinamaalidena kristliku kultuuri pilte. See meenutas rooma seinamaali, kuid oli kristliku teemaga. Seintel kujutati vana testamendi lugusid, moosese lugusid või palvetaja motiive. 4. Mile poolest erinevad kristlikud mosaiigid, freskod või skulptuurid (reljeefid) samaaegsete rooma kunsti töödest
I Kodune töö - varakristlik kunst Vasta küsimustele 1. Miks võtsid kristlased oma kunstis kasutusele mitmesugused tingmärgid? Miks tekkis kristlik sümboolika? Milliste sümbolitega tähistati Jeesus Kristust? Mõnda tavalist antiikkunsti motiivi käsitlesid kristlased kui tingmärki, mille tähendust teadsid ainult nemad. Neil päevil saigi alguse keeruline kristlik sümboolika, kus igapäevastes motiivides tuleb leida vihjeid ristiusu õpetusele ja piiblitegelastele. Kristust sümboliseeris kala ja ka lambatalle õlul kandev mees. 2. Millise materjali kasutuselevõtt pani aluse raamatukunstile juba meie aja mõistes? Papüürusest sai valmistada rullitaolisi raamatuid.Pärgamendist sai köita meile tuttava kujuga raamatuid. 3. Kuidas tekkis raamatumaal e. miniatuurmaal? Pärgamendist sai köita meile tuttava kujuga raamatuid.Pärgamendile sai maalida värvilisi pilte, mis selgitasid teksti.Nii tärkas kristlik raamatumaal e. miniatuurmaal. 4
Üldilmelt meenutavad need tavalisi raama seinamaale, kuid temaatikas on olulisi erinevusi. Kõrvale on jäänud erootilised motiivid, samuti kõik, mida võiks seostada paganlike jumaluste kummardamisega. Mõnda tavalist antiikkunsti motiivi käsitlesid kristlased kui tingmärki, mille tähendust teadsid ainult nemad. Neil päevil sai alguse keeruline kristlik sümboolika, kus igapäevastes motiivides tuleb leida vihjeid ristiusu õpetusele ja piiblitegelastele. Näiteks tähistas lambatalle õlul kandev mees Head Karjast (Kristust). Kristust sümboliseeris ka kala, lootust ankur, surematust paabulind, Püha Vaimu tuvi jne. Kohtame ka pilte, mis otseselt illustreerivad mõnda kohta Piiblist, eelkõige Vana Testamendi lugusid. Näiteks näeme Joonast ja vaalaskala, Taanieli lõvide keskel kannelt mängimas (see pilt sümboliseerib usu jõudu), Moosest kaljust vett välja löömas, kolme meest tulises ahjus jne.
risti. Milline Rooma keiser ja millal kuulutas ristiusu lubatuks? Aastal 313 kuulutas keiser Constatinus ristiusu lubatuks. Miks võtsid kristlased oma kunstis kasutusele mitmesugused tingmärgid? Miks tekkis kristlik sümboolika? Mõnda tavalist antiikkunsti motiivi käsitlesid kristlased kui tingmärki, mille tähendust teadsid ainult nemad. Neil päevil saigi alguse keeruline kristlik sümboolika, kus igapäevastes motiivides tuleb leida vihjeid ristiusu õpetusele ja piiblitegelastele. Milliste sümbolitega tähistati Jeesus Kristust? Lambatalle õlul kandev mees tähistas Head Karjas (Kristust). Millise materjali kasutuselevõtt pani aluse raamatukunstile juba meie aja mõistes? Töödeldud loomanahast pärgamendi kasutuselevõtt pani aluse raamatukunstile juba meie aja mõistes. Räägi raamatumaali e. miniatuurmaali tekkest. Pärgamendile sai maalida värvilisi pilte, mis selgitasid teksti. Nii tärkas kristlik raamatumaal e. miniatuurmaal. Milleks kasutati katakombe
armastada kõiki k a vaenlasi, kõik on jumala ees võrdsed, oli vastastikuses Rooma usuga · Katakombe kasutati kunstiteoste loomiseks: seina- ja laemaalid · Antiiktempel ei sobinud kristlaste pühamuks, kuna oli vaja ruumi, mis mahtutaks võimalikult palju koguduse inimesi · Kristlik sümboolika tekkis, kuna nad käsitlesid mõnda tavlist antiikkunsti motiivi, kui tingmärki mida ainult nemad mõistsid. Iga päevastest motiividest tuli leida vihjeid ristiusu õpetusele ja piiblitegelastele. Nt lambatalle õlal kandev mees tähendas head karjust · Töödeldud loomanaha kasutuselevõtt pani aluse raamatukunstile · Miniatuurmaal (raamatumaal) - sai maalida värvilisi pilte mis selgitasid teksti Kirikuehituse algus Võeti eeskujus basiilika, mis oli roomast koosolekute ja kohtutüüpi hoone. Pühamu e kirik, kus sambad jagasid ruumi löövideks. Idast sisepääs ja läänes altar. (VAATA JOONIST VIHIKUST) Nt. Peetri basiilika Roomas; Santa Maria Maggiore kirik Roomas
religiooniga. Esimesed varakristlikud kunstiteosed on leitud katakombides sest seal peeti algselt jumalateenistusi. Paljusi antiikkunsti motiive käsitlseid kristlased kui tingmärke, mille tähendust teadsid ainult kristalsed ning mis viitasid jumalale või jumalikule tegevusele. Sealt sai alguse keerukas kritliku sümbolite süteem. See aga tähendab seda. et igapäevastes motiivides saab leida vihjeid ristiusu õpetusele, jumalikkusele ja piiblitegelastele. Samas pole ristiusk ainuke religioon, millel on omad sümbolid kindlate tähendustega. Sümbolid on seotud ka kultuuriga. Kõige lihtsam näide on keel ja ka kiri. Keel ja kiri pole küll omane vaid kristlastele aga see võimaldab lihtsalt seletada sümbolte seotust kultuuriga - keel koosneb ju tähtedest, millest saab moodustada sõnu ja sõnad on aga mõtete sümbolid. Samas ka rist mõne näiliselt lihtsa maja katusel annab märku, et tegemist on ristiusu kirikuga. Paljud religioossed
Katakombides leiduvadki esimesed varakristlikud kunstiteosed, peamiselt seina- ja laemaalid. Üldilme sarnaneb rooma seinamaalile, temaatikas siiski olulisi erinevusi. Kärvale jäänud erootilised motiivid ja kõik, mis seostub paganlike jumalate kummardamisega. Mõnda tavalist antiikkunsti motiivi käsitlesid kristlased kui tingmärki, mille tähendust teadsid vaid nemad. Siis sai alguse keeruline kristlik sümboolika, kus igapäevastes motiivides tuleb leida vihjeid ristiusu õpetusele ja piiblitegelastele. Nt. lambatalle õlul kandev mees - Kristus. Kristust sümboliseeris ka kala, lootus oli ankur, paabulind suremtust, Püha Vaim oli tuvi jne. Leidub ka pilte, mis otseselt illustreerivad mõnda kohta Piiblist, eelkõige Vana Testamendi lugusid. Nt. Joonas ja vaalaskala, Taaniel lõvide keskel kannelt mängimas (sümb. usu jõudu), Mooses kaljust vett välja löömas, kolme meest tulises ahjus jne. Väga sagedane motiiv - rist ja ülestõstetud kätega inimene, sümb. palvetajat.
ette, piinati ja löödi risti. 7.Milline Rooma keiser ja millal kuulutas ristiusu lubatuks? Keiser Constantinus kuulutas ristiusu lubatuks 313. aastal. 8.Miks võtsid kristlased oma kunstis kasutusele mitmesuguseid tingmärgid? Miks tekkis kristlik sümboolika? Kristlased võtsid oma kunstis kasutusele tingmärgid, sest siis said jutustusest aru ainult uskliud. Nii tekkiski kristlik sümboolika, kus igapäevastest motiividest tuleb leida vihjeid ristiusu õpetusele ja piiblitegelastele. 9.Milliste sümbolitega tähistati Jeesus Kristust? Teda tähistati lambatalle õlul kandva mehena, samuti kala. 10.Milliseid materjali kasutuselevõtt pani aluse raamatukunstile juba meie aja mõistes? Raamatukunstile pani aluse töödeldud loomanahast pärgamendi kasutuselevõtt. 11.Räägi raamatumaali ehk miniatuurmaali tekkest? Pärgamendile oli võimalik erinevalt papüürusest maalida värvilisi pilte, mis selgitasid teksti. Nii tärkas kristlik raamatumaal. 12
Üldimelt meenutavad need rooma reinamaalne, kuid muutunud on temaatika. Kõrvale on jäänud erootilised motiivid ning paganlike kultustega seonduv. Olulisimalt paljusid tavalisi antiikkunsti motiive käsitlseid kristlased kui tingmärke, mille tähendust teadsid ainult nemad ning mis viitasid teispoolsele, jumalikule reaalsusele. Siit sai alguse keerukas kritliku sümboolika süteem, mis eeldab, et igapäevastes motiivides saab leida vihjeid ristiusu õpetusele ja piiblitegelastele. (lambatalee õlul kandev mees tähistasKristust, head karjust. Nii ka kala. Püha Vaimu sümboliks tuvi, lootusel ankur, surematusel paabulind jne. Renessanss rõhk individuaalsel eneseteadvusel. Selle tulemuseseks oli, et keskajal lahus hoitud sakraalne ja profaanne tasand sulasid kokku ja maailm muutus ühemõõtmeliseks ja ühtseks. Muutus õigustatud maailma kogemuslik(empiiriline) tundmaõppimine. Enam ei
annaabi.ee 
