Sandriga aga karmilt ning püüab teda igal viisil maha teha. Valisin tema kuna ta tahtis oma noorimat tütart panna mehele. Ta ei tundnud seda meest ( Piibelehte). Tahtis Piibelehele mehele panna kuna Piibeleht oli ostnud ühe maa mida tahtis Vestman osta ja ta otsutas ükskõik, mis hinnaeest selle endale saada. 5. Küsimus(ed) tegelas(t)ele Küsiksin Sandrilt: Miks sa kohe algus ei öelnud, et sa ei oska raamatuid kirjutada? Piibelehelt: Miks sa ei hakanud raamatuid kirjutama, mitte äialt raha varastama? Matildelt: Miks sulle on nii oluline see, mida teised arvavad? Vestman: Miks sa tahtsid panna mingi maa pärast oma noorimat tütart abielluma võõraga? 6. Teose miljöö Tegevus tomus aasta enne Esimest maailmasõda. Tegevus toimus linnas. See omas tähtsus sellel, et Laurat päästis Piibeleht, kui ta oleks autoalla jäänud. Sandri avaladatud Pisuhännas tuli keegi maalt linna. Nende vahelised suhted olid avatumad
Niisiis hakkaski Ludvig Sander raamatut kirjutama. Tolle tegemiseks kulus tal kaks aastat, millest viimase vältel oldi tegeletud viimaste peatükkidega. Peale nii pikka ootamist andis Matilde Sandrile tähtaja, mille jooksul pidi raamat valmis saama. Siis oli ludvig aga väga jännis, kuna tegelikult ei olnud tal kirjas ühtegi rida. Siin tuli talle appi vana koolivend Tiit Piibeleht, kes oli juba kirjutanud mõned vähemenukamad raamatud. Sander suutis Piibelehelt ära osta raamatu käsikirja nimega ''Pisuhänd'', mille ta peale väikest muutmist trükki andis. Kuna raamat oli väga menukas sai see ka kõrgema kirjandusauhinna. Lisaks rahale lubas Sander Piibelehele veel ühe lubaduse, et aitab Tiitu, kui tal seda vaja peaks minema. Sellest lubadusest haaras Piibeleht hiljem kinni, et saada Vana Vestmani õnnistust tema teise tütre, Lauraga, abiellumiseks. Esialgu sander keeldus, kuid Piibeleht pressis talt esialgse käsikirja
Ta üritas kirjutada raamatut, kuid ei tulnud sellega toime. Lisaks, püüdis ka Äia tahtmisel insenärina läbi lüüa, kuid ebaõnnestus ka selles. Iseloomu poolest oli ta südamlik ega soovinud otseselt kellegie halba. Vaatamata sellele pidid mõned tegelased temas pettuma. 2. Kumb oli parem luuletaja kas Sander või Tiit Piibeleht? Parem luuletaja oli kindlasti Tiit, kuna Sander ei tulnud raamatu kirjutamisega üldse toime ja palus abi Piibelehelt. Piibeleht aitas Sandri hädast välja ja and is talle ühe enda kirjutatud raamatu. Sander muutis raamatus mõned kohad ära, näiteks lõpu. Kõik Sandri muudetud kohad olid igavamad ja labasemad. Õnneks oli domineeriv Tiidu kirjutatud osa ning sellepärast võitis raamat suurt au. 3. Kes läks Laurale meheks ja kes oli Matilde mees? Laurale läks meheks Tiit Piibeleht ja Matilda mees oli Sander PGE! PAGE #
On vaatluse all äriringkondade suhted kultuuriga. Tegevus toimub ärimees Vestmanni perekonnas. See on kinnisvaraga hangeldades rikastunud ja elab koguni omanimelisel tänaval. Vestmanni vanem tütar Matilde õhutab oma meest, andetut insener Ludwig Sanderit kirjandusvõistluselt loorbereid püüdma. Sander teesklebki, et kirjutab romaani. Majja saabub kirjanik Tiit Piibeleht, Sanderi koolivend, kes on armunud Vestmanni nooremasse tütresse Laurasse. Sander ostab Piibelehelt tema romaani ,,Pisuhänd" käsikirja, et seda oma nime all võistlusele saata. ,,Pisuhänd" saabki kõrgeima auhinna. Vastutasuks peab Sander Piibelehele äiapapa rahade eest hankima väärtusliku ehituskrundi, mida Vestmann oli endale tahtnud. Nõnda trumpab vaene, kuis nutikas kirjanik kogenud ärimehe üle. Raevu sattunud Vestmann lepib lõpuks olukorraga ja annab Laura Piibelehele naiseks, et varandus perekonda jääks. ,,Mäeküla piimamees"
riideid lubada ja hoolitses enda enda eest. Vaimselt tasemelt oli normaalselt arenenud. Luule huvitas teda. Ludvig Sander on Insener, kirjanik. Kaval mees, kes üritab petta oma abikaasat raamatu kirjutamisel. Käitumisele ei saa midagi halva ette heita, kuna käitus teistega hästi. Sama, kui ta vihastas, siis muutus agressiivseks. Kõnelaadilt sarnanes kõige rohkem Vestmanile. Oskas valida õiget kõnemaneeri. Näiteks, kui palus Piibelehelt, et see talle kirjutaks, siis valis ta sellise pehme kõnelaadi, kus ülistas teda ja lubas talle kõike mida teadis. Suhtus teistesse heatahtlikult. Ainule siis, kui talle hakatakse selg keerama või tahtetakse varandusest ilma jätta, siis muutub teiste peale kurjaks. Lõpus oli peaaegu kõike tegelaste peale vihane. Temasse suhtuti üldiselt normaalselt, kuigi äi ja naine pidasid teda laiskvortiks.
Välimus tundub jutu põhjal hea. Kannab kallist ülikonda ja kammitud. Rikkale inimesele kohaselt. Vaimselt tasemelt tundub üsna keskpärane, isegi alla keskmise. Mis puutub luulesse, siis see talle ei meeldi või ei saa ta sellest aru. Siiski on ta kõva käsi äris. Sander - Käitumisele ei saa midagi ette heita. Käitub üldiselt hästi. Samas, vihastades muutub natuke agressiivseks. Kõnelaadilt sarnaneb natuke Vestmanile. Oskab valida õiget kõnemaneeri. Näiteks, kui palus Piibelehelt, et see talle kirjutaks, siis valis ta sellise pehme kõnelaadi, kus ülistas teda ja lubas talle kõike mida teadis. Suhtumine teistesse on heatahtlik. Kui aga talle hakatakse halba tegema või jäetakse varandusest ilma, muutub suhtumine vastupidiseks. Lõpuks oli ta peaaegu kõikide tegelaste peale pahane. Temasse suhtuti üldiselt normaalselt. Naine ja ka äi pidasid teda laiskvorstiks ja priisööjaks. Naise
Sandri raamat ,,Pisuhänd" sai kõige kõrgema auhinna. Siis pääses ,,Pisuhänd" maailma kirjanduse. Vestman soovis Sandrile selle puhul õnne. Vana Vestman saatis Sandri lepingut tegema. Siis andis ta Sandrile palga tseki. Piibeleht tuli vanalt Vestmanilt küsima ühe ehituse kohta. Sander ütles, et Piibeleht oskab hästi näidelda. Sander oli oma ,,Pisuhändiga" rahul. Piibelehel oli vaja head ettekäänet et Laurale kosja minna. Piibeleht tahtis laura raha. Sest Piibelehelt arvas et raha eluks ikka vaja. Sander tahtis käsikirju Tiidult ära osta. Ludvik töötas rongil, kuna ta läks Peterburgi Kolmas vaatlus: Sander kaotas Vestamnil ostulepingu ära. Jutt käis ostulepingust. Parun oli tund ennem Sandri minekut müünud maja kellegile teisele. Vestman tahtis, et tema tütar läheks Piibelehele naiseks. Eduard Vilde 1865-1933 Sünniaeg: 4. Märts 1865 (Virumaa Si muna kihelkond)
Kui tuleb ilmsiks tõde, et välismaine kuulsusesära on pettepilt ja võltsing, variseb kunstnik vaimselt kokku. ,,Pisuhänd" tegeleb suuresti samade küsimustega, ent on loodud komöödiazanris. Raha- ja vaimuilma suhteid avatakse käänakurohke intriigi ja teravmeelse dialoogi najal. Intriigi käivitab rikka ärimehe Vestmanni andetu väimees Ludvig Sander, kel on vaja oma seltskondlikku positsiooni kirjanikukuulsuse abil toetada. Ta ostab koolivend Tiit Piibelehelt romaani käsikirja ning võidabki sellega kirjandusauhinna. Piibeleht aga kasutab omakorda Sanderit ära, et kosida endale Vestmanni noorem tütar. ,,Pisuhännda" keskne tegelaspaar ongi Vestmann ja Piibeleht. Nad peidavad endas üllatusi ja paradokse. Omal jõul elus läbilöönud vestmann pole lihtsalt tahumatu tõusik, vaid oskab nautida äriajamise kunsti; muretu boheemlasena mõjuv Piibeleht ilmutab oma elu korraldamisel ootamatut praktilisust ja kavalust
aastal, "Kui Anija mehed Tallinnas käisid", "Prohvet Maltsvet"-ajalooline triloogia Kunstiküpsed jutustused ja novellid: "Seadusemees", "Tooma tohter", "Astla vastu", "Koidu ajal" 1912-1933 psühholoogiline Vilde Romaan "Mäeküla piimamees" Näidendid: draama "Tabamata ime",komöödia "Pisuhänd", "Side". "Pisuhänd" Ludvig Sander tahab seltskondlikku positsiooni parandada ja ostab koolivend Tiit Piibelehelt romaani käsikirja ning võidab sellega kirjandusauhinna. Piibeleht kasutab Sanderit ära, et saada endale Vestmanni noorem tütar. Vestman oli soliidse välimusega härrasmees, kes kandis peas kübarat ning käes hõbenupuga keppi. Ta oli tuntud ärimees, kelle jaoks oli tähtis vaid rahanduslik edu ja kuulsus. Ta oli praktiline ning materjalistliku ellusuhtumisega inimene. Tihti kippus ta teisi süüdistama, oli pealetükkiv, kriitiline, ning kohati virisev
annaabi.ee 
