Eduard Vilde Tallinn 1982 1. Teose sisu lühikokkuvõte Mees nimega Sander oli abielus Matildega. Ta ei osanud kirjutada raamatuid, aga andis lubadusi Matildele. Ühel päeval ei suutnud enam Matilde oodata ja käsiks tal kolme kuu jooksul see raamat valmis teha. Sander kohtus oma sõbra Piibelehega. Piibelehel oli raamat ,, Pisuhänd'' mille nad koos ümber kirjutasid. Raamat ilmus Sandri nimeall. Piibeleht tahtis raamtu eest Sanrilt teenet. Talle meeldis Sanri naise õde Laura. Ta tahtis, siis meeldida Sandri äiale. Tahtis teha teda vaeseks. Sandril hing juba valutas ning rääkis kõik äiale ära. Vestman(äi) oli natuke pettunud, kuid leppis Piibelehega. 2. Teoses esilekerkinud probleemid a) Sander valetas, et ta oskab raamatuid kirjutada, aga tegelt ei oska.
3. Vana Vestman on Laura ja Matilde isa. Tark ja kriitiline ning väga enesekindel ärimees, kes on harjunud saama kõik, mida ta tahab. Vihahoos võib käitumine käest ära minna. Peab ennast härrasmeheks. Kõnelaad on väga muutuv. Oma tütardega ja ärimeestega üritab väga mahedalt rääkida, kuid Sandri vastu on alati olnud karm ja igal võimalusel tahab teda häbistada ja teiste ees maha teha. Lastega ja Piibelehega sai ta hästi läbi, aga Sandrit ta ei sallinud isegi siis, kui ta oli midagi suutnud saavutuda. Välimus tundus korralik ja kallid ülikonnad olid seljas. Vaimselt oli üsnagi keskpärane. Talle ei meeldinud luule, kas ta ei saanud sellest aru või talle lihtsalt ei meeldinud.Äri oli tema tugevaim külg. Matilde on Sandri abikaasa. Nõudlik ja enesekindel, samas siiras ja tundeline. Mõnikord oli liiga karm ja muutus tüütavaks
Siiski püüdis ta teose lõpu poole oma välimust muuta kõrgklassile vastuvõetavaks, sest tahtis pettust läbi viia. Ta oli vaimselt väga hästi arenenud. Töötas kooliõpetajana ja oli hea luuletaja. NB! murdekeel Laura - Käitus nagu rikka pere daamid käituvad. Talle polnud võõrad suursugused käitumismaneerid ja daamile kohane väärikus. Kõnelaadilt tundus natuke naiivne. Ei mõelnud eriti oma sõnade üle järgi. Näiteks siis kui ütles, et võivad Piibelehega ka ilma isa abita elada. Suhtus teistesse hästi. Ei osanud inimestest midagi halba karta. Teiste suhtumine oli positiivne. Arvati, et ta on soe ja usaldusväärne inimene. Peeti teda optimistlikuks ja armastusväärseks inimeseks, eriti Piibeleht. Välimus oli kena. Kuna isa oli rikas sai endale lubada keskmisest paremaid riideid ja hoolitsust. Vaimselt tasemelt oli normaalselt arenenud. Oli huvitatud luulest. Matilde - käitumine oli hea. Mõnikord muutus natuke karmiks ja tüütuks
4. Karakterikoomika näited - 1) SANDER. Noo, papa, kas sinugi ettevõtted siis alati õnnestusid? VESTMAN. Jaa, pojuke- peale ühe; väimehe eest maksin liiga soolase hinna. 2) VESTMAN. Ma hakkan ära nägema, et õige ärimees meie päevil ka luuletaja peab olema. Kes teab, ehk võtan isegi sule pihku, et mitte ajast maha jääda; enne aga loen Tiidu Pisuhänna läbi ja õpin sealt tarvilikud kriukad kätte. Situatsioonikoomika näited - 1) Laura väitis, et võivad Piibelehega ka ilma isa abita elada. 2) Kui lõpus pidi Sander üles tunnistama et see Pisuhänd polnud tema tehtud ja tal oli häbi Matilde ees. Sõnakoomika näited - 1) SANDER. Ega õnnetused käi kive ja kände mööda - VESTMAN. Ei, vaid halbu inseneresid mööda! 2) LAURA. Kas te pahaks panete, - - et ma nimetasin teid tema vastu öökulliks? PIIBELEHT. Ei pane. Miä ei pane kedägi kulli pahaks.
- sõnakoomika kohta teoses. KARAKTERIKOOMIKA: ,,SANDER: Noo, papa, kas sinugi ettevõtted siis alati õnnestusid? VESTMAN: Jaa, pojuke- peale ühe; väimehe eest maksin liiga soolase hinna." VESTMAN: ,,Ma hakkan ära nägema, et õige ärimees meie päevil ka luuletaja peab olema. Kes teab, ehk võtan isegi sule pihku, et mitte ajast maha jääda; enne aga loen Tiidu Pisuhänna läbi ja õpin sealt tarvilikud kriukad kätte." SITUATSIOONIKOOMIKA: Laura väitis, et võivad Piibelehega ka ilma isa abita elada. Kui lõpus pidi Sander üles tunnistama et see Pisuhänd polnud tema tehtud ja tal oli häbi Matilde ees. SÕNAKOOMIKA: ,,SANDER: Ega õnnetused käi kive ja kände mööda - VESTMAN: Ei, vaid halbu inseneresid mööda!" ,,LAURA: Kas te pahaks panete, - - et ma nimetasin teid tema vastu öökulliks? PIIBELEHT: Ei pane. Miä ei pane kedägi kulli pahaks."
Need jäid talle meelde. Samal ajal on Laura õde Matilde hädas oma abikaasa Sandriga, sest küla peal käivad jutud, kuidas rikas daam Matilde ostis endale matsist mehe Sandri. Matilde soovib iga hinna eest näidata rahvale, et Sander on väga andekas luuletaja ja "sunnib" Sandril kirjutada raamatu, mis leiaks hulgaliselt austajaid. Kahjuks on Sander ajahädas. Ta pole paberite peale ühtegi sõna kirjutanud, kuni ühtäkki satub kokku oma vana klassivenna Tiit Piibelehega, kes on see sama öökulli silmadega noormees, kes Laura auto eest päästis. Tiit Piibeleht on olnud alates noorepõlvest tark ja andekas. Ta on nõus Sandrit aitama tema raamatuga. Tal on endal hobikorras valmis kirjutatud raamat "Pisuhänd", mille ta Sandrile "maha müüb". Sander muudab raamatus mõne koha ja lõpu endale meelepärasteks, kuid raamatu sisu ja tuum jääb ikka samaks- Tiit Piiebelehe poolt kirjutatauks.
Kandis ilusaid ja moodsaid riideid. Oli hoolitsetud ja alati korras. Ta ei olnud väga haritud ja vaimselt arenenud. 4. Autor on üritanud kritiseerida uhkust ja auahnust ning seda, et mõne mehe jaoks on raha kõik, kuid samas teise jaoks on kõige tähtsam hoopis armastus, mis on ka tegelikult päriselus hoopiski tähtsam, kui materiaalne kindlustatus märkamata. Situatsioonikoomika: Teoses oli mitmeid koomilisi situatsioone. Näiteks siis kui Laura väitis, et võivad Piibelehega ka ilma isa abita elada. See oli ka koomiline kui Sander kõik välja rääkis ja siis pidi piinlikust tundma kui tema ikkagi süüdlaseks jäi. Karakterikoomika: Sanderi suhtumine tundus terve teose vältel selline irooniline. Püüdis alati mingit nalja teha ja ironiseerida. ,,Vestman:--Ma hakkan ära nägema, et õige ärimees meie päevil ka luuletaja peab olema. Kes teab, ehk võtan isegi sule pihku, et mitte ajast maha
Kõige vähem probleeme on olnud Mathildega. Ta on esitataud kas pisut labasemalt või pisut peenemalt, pisut pealetükkivamalt või diskreetsemalt, aga loll ja võimukas on ta olnud alati. Sandril on aga natuke rohkem variatsioone. Ühelt poolt on kimbatusest tuhvlialune, aga samas on ta kirjandus konjunktuurlane ning lõpuks on ta raha ahne kadetseja. Näitleja jaoks on mängulised võimalused suuremad ning tõlgenduslikke probleeme pole. Probleemid on alati olnud seoses Vestmanni ja Piibelehega. Vestmann on rikas ja põikpäine isa. Karl Menning, Vanemuise direktor, draama juht on väitnud, et Vestmann on rohkem Ameerikalik tegelaskuju kui Eesti oma. Aga peale maailmasõda ning sellele järgnenud maailm tegi selle vahe täiesti tasa, sest ameerikalikud äriviisid jõudsid ka Eestisse. Intrigeeriv selle näidendi juures on see, et küllaltki järjekindel sotsialist Vilde nägi Vestmanni siiski pigem sellise positiivsemana kui teised
Kõige vähem probleeme on olnud Mathildega. Ta on esitataud kas pisut labasemalt või pisut peenemalt, pisut pealetükkivamalt või diskreetsemalt, aga loll ja võimukas on ta olnud alati. Sandril on aga natuke rohkem variatsioone. Ühelt poolt on kimbatusest tuhvlialune, aga samas on ta kirjandus konjunktuurlane ning lõpuks on ta raha ahne kadetseja. Näitleja jaoks on mängulised võimalused suuremad ning tõlgenduslikke probleeme pole. Probleemid on alati olnud seoses Vestmanni ja Piibelehega. Vestmann on rikas ja põikpäine isa. Karl Menning, Vanemuise direktor, draama juht on väitnud, et Vestmann on rohkem Ameerikalik tegelaskuju kui Eesti oma. Aga peale maailmasõda ning sellele järgnenud maailm tegi selle vahe täiesti tasa, sest ameerikalikud äriviisid jõudsid ka Eestisse. Intrigeeriv selle näidendi juures on see, et küllaltki järjekindel sotsialist Vilde nägi Vestmanni siiski pigem sellise positiivsemana kui teised. Menning on Vestmanni võrrelnud ka
samal silmapilgul Matilde kompvekkidega.) Papa teatab kohe, et ärimehed ei joo päise päeva ajal. Vanamees on endiselt Sanderiga tõre. Ta on linnas ka vistitsi ainuke, kes ,,Pisuhända" lugenud pole. Mees teatab, et Sander peab sõitma otsejoones Peterburi äriasju ajama. Tuntakse muret Laura pärast, kuna too pole ennast viimasel ajal kellelegi nöole andnud. (Koputatakse ukse pihta.) Sisse astub Piibeleht. Vestman saab Piibelehega kohe heale lainele, kuna viimane on isegi alles hiljuti ärimeheks otsustanud hakata. Matilde ja Vestman lahkuvad. Sander kiidab sõbra näitlemisoskust. Piibeleht tuli sõbralt oma lubatud võlateenet sissenõudma. Nimelt palub ta Sanderil olla talle isemeheks, ent püant on selles, et see õnnelik neiu on Laura ning nüüd on vaja Vestman nõusse saada. Sander pistab seepeale halama, et Vestmani on võimatu ümber veenda.
Laura aitab peamiselt oma isa. Ta tegi ka seda, mida ta õde temalt palus, aga piirideni (,,Too minu kalossid sisse, Laura, eeskojas on veel veidi pime!" ,,Ei!"). Laura oli lahke ja abivalmis (,,Usun küll, sul on helde süda.."). Talle meelis natuke unistada, nt ta võrdles Piibelehte öökulliga. Nagu Piibelehtki, elab Laura omas maailmas, ta ei pane väga tähele, mis tema ümber toimub. Laura on ka häbelik ja tagasihoidlik: kui nad Piibelehega kohtusid Sandri juures, siis mõlemad alguses olid kohmetud. Laura ei olnud üldse ahne. Laura oli ka tark, kui Ludvig ja Piibeleht õnnitlesid üksteist, siis Laura vihjas, et raamat võiks samahästi olla kirjutatud Tiidu poolt. Laura on hoolitsev, ta võttis endale kassipoja, kes jäi viimasena alles, tema enda ära jagatud perekonnast. Laura suhtleb vabalt, kui ta inimest teab, kui inimest väga ei tea, on ta viisakas ja vaoshoitud. Laura isa oli
käised ja püksisääred on lühikeseks jäänud; taskud välja veninud; kui ta istub, on näha, et üks ta sokkidest on must ja teine punane, harjumusi- Piibeleht hakkab vestlemise ajal päevalilleseemneid suhu pistma ning teisigi isikupäraseid omadusi- Piibeleht paistab kohmetuna, tema kõne on murdesegane ja laktooniline. Tiit on koduõpetaja, kes kirjutab teoseid sahtlissse, kuna neid ei avaldata. Ludvig võtab oma vana klassivenna Piibelehega ühendust, et lahendada oma raamatu kirjutamise probleem. Sander on õnnelik, kui saab teada, et Piibelehel oli juba midagi valmis. Sander tegi ise ainult lõpu ümber. Ta sai selle raamatuga ,,Pisuhänd" palju auhindu. Vestmanni tütar Laura oli aga tark ning oskas hinnata tõelist kultuuri, mida tema õde Matilde teha ei osanud. Matilde keksib raamatuga Laura ees. Laura ütleb, et teos on muidu väga kena, aga lõpp on kuidagi imelik. Piibeleht armub Laurasse ja nimetab teda öökulliks
annaabi.ee 
