Anduris on membraan ja piesoelektriline element. Membraani omavõnkesagedus on valitud sama mis detonatsioonl . Detonatsooni tekkimisel tekib membraani võnkumisel resorants , mis antakse edasi piesoelektrilisele elemendile . Elemendis genereeritav vahelduvpinge antakse arvutile. Auto kiiruse andur : - Annab juhtarvutile infot auto kiiruse kohta : näiteks teatud kiirusel (üle 40 ) gaasipedaali vabastamisel lõpetab mootori juhtarvuti kütuse pihustamise pihustitest. Pihustid : Pihusti kujutab endast suletud klappi mis avatakse mootori juhtarvutist saabuva käskluse peale. Pihusti elektromagneti mähis on süüte sisselülitamise hetkest pidevalt 12V pinge all. Mootori juhtarvuti : -arvuti võtab vastu mootori andurite signaalid töötleb neid ja annab täiturmehhanismidele elektrilisi signaale mingit operatsiooni teostamiseks. Olulisemad väljundsignaalid toiteseadmete täiturmehanismidele : 1) Pihusti lahtioleku aeg
sõiduauto tarbib kütust 30% vähem kui võrreldav bensiinimootoriga auto. Common Rail süsteemi osad Pritselatt ühes lati otsas on rõhu andur ja teises otsas kütuse rõhu regulaator. Latist tuleb välja siis vastavalt, nii palju kui mootoril silindreid on kas 4,5,6 või enam pihustit. Kõrgsurvepump lööb kütuse ühest pritse lati otsast sisse ja kütuserõhuregulaatorist väljub ülejäänud kütus koos pihustitest tuleva tagasivooluga tagasi paaki. Et paremini mõista Common Raili süsteemi tuleb vaadata joonist. Uute diiselmootorite Common Rail süsteemi töö. Puhas mootoritöö Bosch töötas välja ühisanum-sissepritsesüsteemi, mis on varustatud rõhumuunduritega, mis panevad kütuse alles pihustis maksimaalse rõhu alla. Gravitatsioonimootorites saab rõhumuundurit juhtida sissepritsemoodulist eraldi. Tulemus: rõhuprotsessi saab
keeruline, et keegi vähegi tehnikakaugem inimene selle kordaseadmisega teekõrval hakkama ei saanud. Chrysler müüs oma arendustöö Boschile. Jetronic erinevad tüübid D-Jetronic (1967-1976) Analoog kütuse sissepritse. Kütuse pritsimise perioodi kalkuleerimiseks mõõdetakse anduriga vaakum sisselaskekollektoris. K-Jetronic (1974-c.1988) Mehhaaniline kütuse sissepritse. See tüüp on erinev pulseeritud pritsesüsteemidest, kus kütus voolab vahetpidamata kõigist pihustitest sel ajal, kui kütus pumbatakse umbes 5 bar-ise rõhu alla. Õhu kulu mõõdetakse, et kalkuleerida kasutatav kütusekogus. Sel süsteemil puudus veel Lamda-andur. Taolist süsteemi kasutasid näiteks VAG, Ferrari ja Ford. K-Jetronic (Lambda) K-Jetronic-u variant, kus kasutatakse lamda suhte kontrolli. Süsteem oli vajalik, et mahtuda California väljaheitegaaside mahtude piiridesse. Hiljem vahetati see välja KE-Jetronic vastu. KE-Jetronic (c.1985-1993)
ja etteandeks kõrgrõhu süsteemi. Madalrõhu süsteemi moodustavad: tsisternid (tankid), filtrid, pumbad, segistid, separaatorid, homogenisaator, kütusesoojendid ja kütusetorustik. Kõrgsurve kütusesüsteem on kütusesüsteemi osa mis on mõeldud kütuse etteandeks vahetult mootorisse. Kõrgsurve kütusesüsteemid tagavad kütuse sissepritse mootori põlemiskambritesse ja koosnevad tavaliselt kütuse kõrgsurvepumpadest ja pihustitest, mis tavaliselt on ühendatud kütuse kõrgsurvetoruga. Mõnedes väikemootorites kasutatakse pump-pihusteid kus pump ja pihusti on kujundatud ühtse agregaadina, mistõttu kütuse kõrgsurvetoru puudub. - Kütuse varusid säilitatakse laeva kahekordse põhja vahelistes kütuse põhjatankides. Tankid on varustatud torustike ja seadmetega kütusega täitmiseks, ülevoolu tagamiseks, tühjendamiseks ja soojendamiseks ning mõõtmis- ja õhutorudega.
Pakitud scrubber Tsentrifugaal scrubber Vahu scrubber Venturi scrubber 1.1. Pakitud scrubber Paranemiseks gaasi kontakti vedelikuga kasutatakse märgunud otsik, mis on sisestatud õõnes scrubber. Seda nimetatakse pakitud scrubber (joon. 1.). Ehitus: Pakitud scrubberi kere on tavaliselt valmistatakse metallist. Seade sisse erilise restile pannakse otsik. Ülevas osas otsiku peale manteeritake niisutus seade, mis koosneb sprinkleritest ja pihustitest. Otsiku tüübit valivad vastavalt scrubberi töötingimustest. Tööpõhimõtte: Gaas juhitakse scrubberi ja otsiku alumise osa alla. Kui gaas läbib otsiku, siis ta korduvalt muutab suunda. Selle tulemusena gaasi sisalduv tolm või tilguti komponendid inertsi all langevad nisutatud otsiku pinnale ja püütakse voolanud vedelikuga. Gaas liigub alt ülesse niisutatud otsikupinnd läbi ja väljub ülaosas läbi toru. Vedelik, mis märgab otsiku, voolab pinnalt ära ja koguneb tankisse, kust
masina sisemistele pindadele katlakivi ja seda tuleb aeg- ajalt puhastada spetsiaalse eemaldusainega või kasutada katlakivi teket vältivaid pesuaineid. Masina puhastusjärgsel käivitamisel kontrollida eelnevalt, kas sõelad on omale kohale asetatud (Ibid.). Bestmarki tunnelpesumasina ATA AT 95 kasutusjuhendi abil on kergesti arusaadav, kuidas masin töötab ning selle hooldamine. Erinevaid pesumasinatüüpe puhastatakse sarnaselt. Pesuvarred eemaldatakse ja pestakse pesuharjaga. Varte pihustitest kõrvaldatakse prügi, mis takistab vee pihustumist või suunab pihustatavat vett valesti. Eemaldatavad ja pestavad on tavaliselt vahevõrgud, jäätmekogumissahtel, pumpade sõelad, filtrid ja paakide sõelaplaadid. Kontrollitakse, et loputusvarte otsikud poleks ummistunud. Masina pesupaagid pestakse survepesuriga ja harjaga. Kõik eraldatud osad jäetakse kuivama enne järgmist kokkupanemist ja kasutamist (Rekkor et al. 2010: 65).
Kahe elektroodi vahelises elektriväljas gaas ioniseerub. Aerosooli osakesed ioniseeritud gaasis omandavad gaasiosakeste (-) laengu ja liiguvad elektroodide- vahelises ruumis sadestuselektroodi (+) suunas. Elektrofiltrid jagunevad kaheks: Kuiva tolmu eraldamine. Gaasi pesemine märgpuhastusseadmes tekib gaasi ja vedeliku kontakt ning tekib heitvesi, mida peab omakorda puhastama. Lihtsaimad märgpuhastusseadmed on õõnes- või täidistolmupesurid, kus tolmune gaas liigub alt üles vastu ülalt pihustitest allavoolavale veele. Väga peente tolmuosakeste või udu püüdmiseks kasutatakse Venturi tolmupesurit. Tolmune gaas juhitakse läbi düüsi kiirusega, külgtoru kaudu pumbatakse düüsi rõhu all vett (vesilahust), mis kokkupuutel gaasivooluga pihustub. Gaasi-vedelikusegu lahutatakse tsüklon- tüüpi separaatoris. Puhas vesi eraldatakse mudast setitis ja pumbatakse taas pesurisse. 3. Gaaside puhastamine väävel- ja lämmastikoksiididest
Tänapäeval kasutatakse enamasti vedelkütuseid, kuna nende kütteväärtus/kasutegur on suurem. Kütteväärtus: kütuse väärtuse tähtsaim näitaja, mis iseloomustab soojushulka, mis eraldub ühe kg kütuse põlemisel. Bensiini kütteväärtus on 42...44MJ/kg. Diislikütuse viskoossus diislikütuse põhiline kvaliteedinäitaja. Kinemaatiline viskoossus: mõõtühik cSt. Väike viskoossus: kütuse osakesed on liiga peened, väheneb lennukaugus pihustitest põlemiskambris, määrimine halveneb. Paraneb kütuse põlemine. Suur viskoossus: hakkab tekkima juba alates +5C-st. Paksenema hakkab parafiin. Pihustamine halveneb, samuti ka segu moodustumine, kütus ei põle täielikult. Heitgaas muutub tumedamaks (hakkab sisaldama tahma). Kütuse koostis: a) Hägustumistemperatuur: +3...5C, tahked süsivesinikud (e. parafiin) muudavad kütuse häguseks. Kütuse hägustumistemperatuur võiks olla varuga, nt. õhutemperatuurist 5C madalam.
Eelis: kõrge efektiivsus peenfraktsiooni suhtes. Puudus: ei sobi niiskele, kõrge temp., agressiivsele gaasile. 4. Märgpuhastus ehk gaasipesu: Kui gaasi jahtumine ja niiskumine puhastusprotsessis on lubatud. Kasutatakse tahma, lendtuha, savi- ja lubjatolmu jt analoogsete aerosoolide märgpuhastuseks. Lihtsaimad märgpuhastus- seadmed on õõnes- või täidistolmupesurid, kus tolmune gaas liigub alt üles vastu ülalt pihustitest allavoolavale veele. Väga peente tolmuosakeste või udu püüdmiseks kasutatakse Venturi tolmupesurit. Väga tolmuseid tehnoloogilisi gaase puhastatakse barbotaažaparaatides (vahttolmu-pesurites), kus puhastatava gaasi kokkupuutuv vedelik vahustub. Eelis: muudetav efektiivsus, talub niisket gaasi, kõrget temperatuuri, suurt tolmusisaldust, kõrvaldab gaasilisi aineid. Märgpuhastuse oluline puudus on omakorda
Sellest sõltub kütuse pihustatavus, segunemine õhuga ja määrimisvõime. Liiga suure viskoossusega kütus pihustub halvasti ja ei põle seetõttu täielikult. Väikese viskoossusega kütus pihustub ja aurustub hästi, kuid tal on halvad määrimisomadused. Määrdeaine vähesus kiirendab kütusepumpade kulumist. Diislikütustes leiduvad parafiinid hakkavad teatud temperatuuril kristalliseeruma ja kütuse voolavus halveneb. Sellega kaasneb voolutakistus kasv torudest, kütusefiltritest ja pihustitest. Optimaalne viskoossus suvisel kütusel on 3...6 mm ²/ s , talvisel 1,8...3 mm ² / s. Diislikütuse viskoossus suureneb rõhu tõustes. 20 11 MPa juures on viskoossus 2 korda suurem ja 100 MPa juures 10 korda suurem, kui normaalrõhul. Kergemini kaotavad voolavuse suurema viskoossusega kütused. Voolavust iseloomustavad hägustumis- ja hangumistemperatuurid
Kahe elektroodi vahelises elektriväljas gaas ioniseerub. Aerosooli osakesed ioniseeritud gaasis omandavad gaasiosakeste (-) laengu ja liiguvad elektroodide-vahelises ruumis sadestuselektroodi (+) suunas. Gaasi pesemine märgpuhastusseadmes tekib gaasi ja vedeliku kontakt ning tekib heitvesi, mida peab omakorda puhastama. Lihtsaimad märgpuhastusseadmed on õõnes- või täidistolmupesurid, kus tolmune gaas liigub alt üles vastu ülalt pihustitest allavoolavale veele. Väga peente tolmuosakeste või udu püüdmiseks kasutatakse Venturi tolmupesurit. Tolmune gaas juhitakse läbi düüsi kiirusega, külgtoru kaudu pumbatakse düüsi rõhu all vett (vesilahust), mis kokkupuutel gaasivooluga pihustub. Gaasi-vedelikusegu lahutatakse tsüklon-tüüpi separaatoris. Puhas vesi eraldatakse mudast setitis ja pumbatakse taas pesurisse. 4. Gaasiliste lisandite eemaldamine absorptsiooniga
Märgpuhastuse oluline puudus on omakorda puhastamist vajava heitvee (muda) teke. Märgpuhastusaparaatide töö efektiivsuse määrab osakese ja pesuvedeliku kontaktpinna suurus aparaadis, mis on võrdne pinna tekkekiiruse ja eluea korrutisega. [m2] = [m2/s]*[s] Märgpuhastust kasutatakse: tahma lendtuha savi- ja lubjatolmu jt analoogsete aerosoolide märgpuhastuseks. Märgpuhastusseadmed: õõnes- või täidistolmupesurid tolmune gaas liigub alt üles kiirusega 0,8-1,5 m/s vastu ülalt pihustitest allavoolavale veele. Täidisena kasutatakse mitmesuguse kujuga keraamilist materjali, mis võimaldab suurendada vedeliku ja gaasi kokkupuutepinda. Puhastusaste õõnestolmupesurites on 60- 70 % Täidistolmupesurites 75-85 % (tsentrifugaaljõu väljas, mis võimaldab pesuri puhastusastmeks saada üle 95 %) - Venturi tolmupesur väga peente tolmuosakeste (1-2 m) või udu püüdmiseks. Tolmune gaas juhitakse läbi düüsi kiirusega 60-150 m/s.
Märgpuhastusaparaatide töö efektiivsuse määrab osakese ja pesuvedeliku kontaktpinna suurus aparaadis, mis on võrdne pinna tekkekiiruse ja eluea korrutisega. [m2] = [m2/s]*[s] Märgpuhastust kasutatakse tahma, lendtuha, savi- ja lubjatolmu jt analoogsete aerosoolide märgpuhastuseks. Lihtsaimad märgpuhastusseadmed on õõnes- või täidistolmupesurid (skraberid, ingl. k. scrubber), kus tolmune gaas liigub alt üles kiirusega 0,8-1,5 m/s vastu ülalt pihustitest allavoolavale veele. Täidisena kasutatakse mitmesuguse kujuga keraamilist materjali, mis võimaldab suurendada vedeliku ja gaasi kokkupuutepinda. Puhastusaste õõnestolmupesurites on 60-70 %, täidistolmupesurites 75-85 %. Märgpuhastusprotsess intensiivistub märgatavalt tsentrifugaaljõu väljas, mis võimaldab pesuri (märgtsükloni) puhastusastmeks saada üle 95 % tolmu- osakeste suuruse 5-30 m korral. Väga peente tolmuosakeste (1-2 m) või udu püüdmiseks kasutatakse Venturi
võimaldab torudel vabalt paisuda ilma soojuspaisumisest tekkivate pingeteta (mis on iseloomulik sirgete torudega 2 torulauaga soojusvahetitele). Põhitagavaratankidest pumbatakse kütus läbi ventiilikarbi kütuse ümberpumpamis-pumbaga kulupaaki. Pihustipump võtab kütust kulupaagist läbi filtri ja suunab läbi eelsoojendi ning filtri katlapihustisse. Süsteemis on ette nähtud tagasivoolutorustikud pihustipumba survepoolelt ja pihustitest pumba imipoolele ülesurvete tekkimise välti-miseks süsteemis. Laevakatelde kütusesüsteemide ülesehitusele on klassifikatsiooniühingute poolt kehtestatud rida erinõudeid katelseadme ohutuse ja töökindluse tagamise eesmärgil. IX – 1 Põhilised neist on järgmised: - kütusesüsteem peab olema varustatud vähemalt 2 komplekti pumpade, filtrite ja eelsoojenditega, millistest igaüks eraldi peab tagama katla töö täiskoormusel, s.o. nimiaurutootlikkusel auru nimiparameetritel;
Sellest sõltub kütuse pihustatavus, segunemine õhuga ja määrimisvõime. Liiga suure viskoossusega kütus pihustub halvasti ja ei põle seetõttu täielikult. Väikese viskoossusega kütus pihustub ja aurustub hästi, kuid tal on halvad määrimisomadused. Määrdeaine vähesus kiirendab kütusepumpade kulumist. Diislikütustes leiduvad parafiinid hakkavad teatud temperatuuril kristalliseeruma ja kütuse voolavus halveneb. Sellega kaasneb voolutakistus kasv torudest, kütusefiltritest ja pihustitest. Optimaalne viskoossus suvisel kütusel on 3...6 mm ²/ s , talvisel 1,8...3 mm ² / s. Diislikütuse viskoossus suureneb rõhu tõustes. 20 MPa juures on viskoossus 2 korda suurem ja 100 MPa juures 10 korda suurem, kui normaalrõhul. Kergemini kaotavad voolavuse suurema viskoossusega kütused. Voolavust iseloomustavad hägustumis- ja hangumistemperatuurid. Hägustumistemperatuur on selline, mille juures algab parafiinide kristalliseerumine ja kütus kaotab läbipaistvuse
Sellest sõltub kütuse pihustatavus, segunemine õhuga ja määrimisvõime. Liiga suure viskoossusega kütus pihustub halvasti ja ei põle seetõttu täielikult. Väikese viskoossusega kütus pihustub ja aurustub hästi, kuid tal on halvad määrimisomadused. Määrdeaine vähesus kiirendab kütusepumpade kulumist. Diislikütustes leiduvad parafiinid hakkavad teatud temperatuuril kristalliseeruma ja kütuse voolavus halveneb. Sellega kaasneb voolutakistus kasv torudest, kütusefiltritest ja pihustitest. Optimaalne viskoossus suvisel kütusel on 3...6 mm ²/ s , talvisel 1,8...3 mm ² / s. Diislikütuse viskoossus suureneb rõhu tõustes. 20 MPa juures on viskoossus 2 korda suurem ja 100 MPa juures 10 korda suurem, kui normaalrõhul. Kergemini kaotavad voolavuse suurema viskoossusega kütused. Voolavust iseloomustavad hägustumis- ja hangumistemperatuurid. Hägustumistemperatuur on selline, mille juures algab parafiinide kristalliseerumine ja kütus kaotab läbipaistvuse
annaabi.ee 
