Pärast mehe surma 1861.aastal tõmbus Victoria seltskonnaelust tagasi ja seetõttu vähenes ka Inglise õukonna mõju moe arengule. 5 RÕIVASTUS 1780-1804 Rõivastus lihtsustus Inglismaa ja Prantsuse Kodanliku Revolutsiooni mõjul. Kaks erinevat siluetti: S-kujuline: rind ees, istmik taga ja alates ~1790. a antiikstiilis rõivastus. S-kujuline siluett. Pihaosa lühenes, vöökoht tõusis kõrgemale, pihaosa selg lõppes pika terava nurgaga, väga liibuv, vöökoht sale, rinnaosa kumer, kuni lõuani "täispuhutud". Kaelas kohevalt seotud sall või saboo. Varrukad pikad ja kitsad. Seeliku tagumisel osal rohkem volte, seda hoidis ülal nn. istmikupolster. Seelik tihti slepiga. Revolutsiooni ajal siluett lihtsustus, istmepolster ja "täispuhutud" pihaosa kadusid, sall asendus õlarätiga. Seeliku ja jaki kombinatsioonid
- sügav vööni dekoltee, slepp ITAALIA RENESSANSS 15. saj. Vararenessanss - antiiktraditsioonid - heledad juuksed, paljas laup - esimesed raamatud rõivastest - granaatõuna ja paabulinnusule motiiv Naised: Vararenessanss - aluskleit, kleit ja simara - pikkad varrukad, varrukakaartel sisselõiked - nööritav pihaosa, väike dekoltee - rikkalikult kroogitud, slepp Soengudja peakatted: - pärlitest ja korallidest keesid, võrgud - mütsile kinnitati kangatükk, rulliga müts Mehed: - alussärk/püksid, vest, pükssukad, jakk - lahtkäistega mantel - nöörkinnised, sisselõiked, vöö Kõrgrenessanss 15. saj. lõpp Materjalid: brokaat, samet, krepp siid, sifoon Naised: - riietusmudeliks kaks tippudega vastamisi
saj. alguses kandsid naised väga liibuva pihaosaga kleiti. Alates puusajoonest on seelikuosa laienev. Laiendamiseks õmmeldi seelikuosale vahele kolmnurksed kiilud. Varrukad olid alt tugevasti laienevad ja nii pikad, et nendest moodustus slepp. Vahel seoti varrukate pikad nurgad sõlme. Pea kaeti ovaalse linikuga. Ülerõivana kanti poolringikujulist keepi 12. saj. keskel levis ka naisterõivana bliaut. Alusrõivana kanti kaelusest kroogitud alussärki. see paistis bliauti kaelusest. Bliauti pihaosa pidi olema väga liibuv ja suurema liibuvuse saavutamiseks võis see olla selja-või küljeõmblusest nööritav. Hakati tegema ka horisontaalseid läbilõikeid - piha -ja seelikuosa olid eraldi lõigatud, läbilõige oli puusajoonel ja selle köhal kanli alati ka vööd, mis oli rikkalikult kaunistatud RIIETUS NAISED Ülerõivana hakati poolringikujulise keebi kõrval kandma ka idamaadest pärinevat T- kujulise lõikega koonilist alt laienevate varrukatega umbes põlvini ulatuvat rõivast
kaelus); NB! On vaja lõhkuda pikk õlajoon, et oleks lühem. Kanda rippuvaid kaelakeid(tekivad vertikaaljooned); Kanda salle(kanda vertikaalsena); Suhteliselt sirged voltide-paanidega seelikud; Kõikvõimalikud püksid; Püksid erinevate detailidega; Seelikute-pükste juures valida tugevamad ja jäigemad materjalid. Vältida: · Õlakud; · Õlajoonel kroogitud varrukad; · Liiga liibuv pihaosa(õlavöö tuleb esile); · 2-realine rõivas(eriti, kus ridade vahe on suur); · horisontaalsed kaunistused, kandid, õmblused ülaosas; · Paatkaelused; · Suured reväärid; · Suured mahukad kraed; · Väikesed ja õrnad detailid.
kaeti dekoltee aga pitskraega. Rõivamoe muutusi ei põhjustanud ainuüksi uued kultuurisündmused, vaid mängu tuli ka teaduse areng. 1628. aastal avastas William Harvey vereringe olemasolu. Otsekohe alanud vaidlused, kas naiste sagedased kaebused pole mitte ühenduses keha kokkunöörimisega, viisid lõpuks jäikade ja piinavate korsettide kadumisele. Kleitide pikk pihaosa oli väheste pitsidega kaunistatud, seelikuosa lopsakas. Puusapolsterdus oli jäänud, kuid kadunud olid ülemääraselt suured seelikuvõrud, mille koha võtsid sisse seelikutugevdused ja alusseelikud. Meeste riietus: 17.sajandi alguses oli meestemood mõõdukas. Louis XIV tõi aga kaasa priiskava meestemoe, mis sai tõelise hoo sisse. Mehed kandsid brokaadist ja kallitest siidkangastest meistriteoseid, mida ehtisid kuld ja hõbetikandid
sügavalt lahti ning jäeti rinnapartii ülemine osa täiesti nähtavale. Rõivamoe muutusi ei põhjustanud ainuüksi uued kultuurisündmused, vaid mängu tuli ka teaduse areng. 1628. aastal avastas William Harvey vereringe olemasolu, mis viis lõpuks jäikade ja piinavate korsettide kadumisele. Järgneva uuendusena kadusid ülakeha pigistanud ja lamendanud rõivaesemed, mille asemele tulid lühikesed taljesse töödeldud siidjakid. Kleitide pikk pihaosa oli väheste pitsidega kaunistatud, seelikuosa lopsakas. Puusapolsterdus oli jäänud, kuid kadunud olid ülemääraselt suured seelikuvõrud, mille koha võtsid sisse seelikutugevdused ja alusseelikud.Varrukad olid nüüd küünarnukini. 18. sajandil kandsid naised kuni revolutsioonini metallist puusatoestikke, mis laiendasid kleidi seelikuosa külgede suunas kuni pooleteise meetrini. Seeliku juurde kuulus alati korsett ja
kulutama raha laualtuskoha peale. Tuleb valida ainult kaunistused, toolid ja nende kaunstused. Pruut peab endale valima sobiliku kleidi. Meie valisime pulmakleidiks kleidi, mis maksab 180 eurot ja sellele hinnale lisanudub loori hind 10 eurot. Pulmakleit on valge, lihtsa A lõikega kleit. Kleidi rinnaosa on südame kujuline ja pihaosa kaunistavad imeliusad kristallikesed. Kleidi hinda kuuluvad ka alusseelik ja õlarätt, mis on samuti valged. Lisaks tuleb juurde veel 59 eurot ehete hind. Selle raha sisse kuulub tiaara, kaelakee ja kõrvarõngad, mis sobivad täiuslikult Pruudi kleidi juurde. Pruut peab endale valima ka meigi, soengu ja maniküüri. Soengu valisime salongist Kulde Juus, mis asub Kuressaares Kauba 5 majas. Pruudisoeng maksab seal 25 eurot ning loomulikult tuleb teha enne ka proovisoeng, see teeb kokku 30 eurot
Küljeõmblustes on kolmnurksed 13 cm pikad ja 11 cm laiad kiilud särgile liikumis- vabaduse andmiseks. Käised 4 Käised õmmeldi peenest linasest riidest. Lõikelt sarnanesid käised tavalise särgi pihaosaga. Samuti nagu särgid valmistati käisedki õlaõmbluseta ning õlgadele õmmeldi õlalapid. Krae on maha pööratud. Käiste alläärde õmmeldi pits, käistealane kaunistati harilikult rikkaliku tikandivööndiga. Käiste pihaosa on tekkinud kahekordselt kokku murtud riidelaiast, millest üks pool moodustab esi-, teine seljaosa. Seega on käised ilma õlaõmblusteta. Õlgadele on valge linase niidiga eesnõelapistes kinnitatud õlalapid, mis on õmmeldud ühekordsest riidest. Kaelaava äär on tihedalt kurrutatud. Krae on täisnurkne, tehtud kahekordsest riidest. Varrukad on pihaga ühendatud sirgjooneliselt täisnurga all. Kaenla alla on õmmeldud nelinurksed kaenlalapid
(nim pärineb viinlaselt Joseph Strasserilt, kes 1810. esmakordselt sellist klaasi valmistas) Need on kaunistused kunstliku valguse jaoks, loomulikus valguses labased. Neid ehteid kanti siiski igalpool. 4.3 1962-1963. Moodi tulid villased kleidid. Põhisiluettideks on nooruslikule tüübile kerge printsessilige ja redingot, mis mõlemad näitavad pehmet taljejoont. Kuid moes püsis edasi ka endiselt sirgejooneline kleit vööga puusakõrgusel. Pikendati kleidi pihaosa, arendati edasi dzemperkleiti. Särkpluuskleidid hoiti ka siiski moes, kuigi taheti toonitada naiste vöökohta. Ümmargune või ovaalne kraeta kaelus domineeris enim. Seelikud püsivad põlvekõrguseni, napid ja kehaleliibuvad. Allapoole puusi on nad sageli avardatud vahelepandud ja mitmeti jaotatud kiludega, mis võivad olla volditud ,plisseeritud, asetatud vastandvolitidega. Taldrikseelik esineb õhtukleitidel vaid. Trompetseelikud on peaaegu
korduvalt näha maojumalanna kehakattena. Seelik muutus vähehaaval detailirohkemaks , kattus tikandite ja värvikate kaunistustega, misjärel ilmusid ka uhked voldid ja volangid. Viimased olid mustrilise riide ribad, mis üksteist osaliselt katsid ja moodustasid helesinise, pruuni ja beezi ruudustiku. Hilise Minose kultuuri naiste riietuseks oli varasemast erinev. Tihedalt liibuv pihaosa jättis rinnad katmata ja kinnitus nende alt nööridega, mõnikord kanti selle peal läbipaistvat boolerojakikest. Varrukad ulatusid küünarnukkideni ja olid kas liibuvad, puhvis või nn lambakintsu tegumoega ülevalt puhvis ja alt liibuvad. Varrukad püsisid üleval kaela taha kinnituvate palte või seljal ristuvate õlapaeltega. 10
korduvalt näha maojumalanna kehakattena. Seelik muutus vähehaaval detailirohkemaks , kattus tikandite ja värvikate kaunistustega, misjärel ilmusid ka uhked voldid ja volangid. Viimased olid mustrilise riide ribad, mis üksteist osaliselt katsid ja moodustasid helesinise, pruuni ja beezi ruudustiku. Hilise Minose kultuuri naiste riietuseks oli varasemast erinev. Tihedalt liibuv pihaosa jättis rinnad katmata ja kinnitus nende alt nööridega, mõnikord kanti selle peal läbipaistvat boolerojakikest. Varrukad ulatusid küünarnukkideni ja olid kas liibuvad, puhvis või nn lambakintsu tegumoega ülevalt puhvis ja alt liibuvad. Varrukad püsisid üleval kaela taha kinnituvate palte või seljal ristuvate õlapaeltega. 10
annaabi.ee 
