ELUNDKOND ÜHTSET ÜLESANNET TÄITEV ELUNDITE SÜSTEEM. KATTEELUNDKOND KAITSEB ORGANISMI EBASOODSATE KESKONNAMÕJUDE EEST. INIMESE VÄLISKATTEKS ON NAHK, MIS KOOSNEB EPITEEL- JA SIDEKOEST KOOS NÄRVIRAKKUDEGA. NAHK KAITSEB ALUMISI KUDESID VIGASTUSTE, VÕÕRKEHADE SISSETUNGI JA VEEKAO EEST, NAHAS OLEVAD RETSEPTORID VÕIMALDAVAD TAJUDA PUUTEÄRRITUSI NING KUUMA JA KÜLMA. HIGINÄÄRMETE ABIL OSALEB NAHK TERMOREGULATSIOONIS JA ERITAMISES, PIGMENDIRAKUD VÄHENDAVAD UV-KIIRGUSE KAHJULIKKU TOIMET. TUGIELUNDKOND VÕIMALDAB LIIKUDA JA SÄILITADA KINDEL ASEND. LIHASED ON KINNITUNUD SKELETILE, MIS KOOSNEB LUUKOEST JA MILLE KÜLGE KINNITUVAD KÕÕLUSTE ABIL VÖÖTLIHASED. SKELETIS ON KA KÕHRKUDET. SEEDEELUNDKOND LAGUNDAB TOITU. SÖÖMINE AITAB SAADA TOITAINEID JA ENERGIAT ORGANISMI ÜLESEHITAMISEKS, ELUTEGEVUSE ALALHOIDMISEKS JA SIGIMISEKS. SÖÖDUD TOITU SAAB KASUTADA ALLES
Elund on kehaosa, mis koosneb kudedest ja täidab organismis mõnd kindlat funktsiooni. Ühistalitusega elundi koonduvad elundkondadeks. Katteelundkond kaitseb keskkonnamõjude eest. Välisärrituste vastuvõtmine ja organismi kaitsmine väliskeskkonna ebasoodsate mõjude eest. Väliskatteks on nahk- kaitseb alumisi kudesid vigastuste, võõrkehade sissetungi ja veekao eest. Retseptorid võimaldavad tajuda puuteärritusi ning termoretseptorid kuuma ja külma. (higinäärmed- termoregulatsioon; pigmendirakud- ultraviolettkiirguse kahjulikku toimet vähendab) Tugielundkond võimaldab liikuda. Lihased koos tugistruktuuridega tagavad meile liikumisvõime ja keha kindla asendi säilitamise. Lihased peavad olema kinnitunud skeleti ehk toese külge. Skelett koosneb luukoest, mille külge kinnituvad kõõluste abil vöötlihased. Seedeelundkond lagundab toitu. Moodustub- seedekanal ja sellesse nõresid eritavad seedenäärmed.
ebasoodsate võõrkehade sissetungimise ja veekao eest. mõjude eest Taktiilsed retseptorid võimaldavad tajuda puuteärritusi ja termoretseptorid sooja ning külma. Higinäärmete abil osaleb nahk termoregulatsioonis ja eritamises. Nahas asuvad pigmendirakud vähendavad UV-kiirguse kahjulikku toimet. Nahal elab normaalselt mitmeid mikroorganisme – seeni ja baktereid. Tugielundkond Liikumisvõime Selleks, et lihased saaksid oma jõudu rakendada, tagamine peavad nad olema kinnitunud skeletile ehk toesele.
Kui see embrüost välja lõigata ja mujale asetada, siis peaks seal arenema jäse. Ühest jäsemeväljast võib välja kasvada mitu jäset. Hetkel, mil jäsemepung alles moodustub, on jäsemevälja rakkudel võime moodustada ükskõik milline jäseme osa. Peale jäsemevälja mood jäsemepung. · Millised rakud on olulised jäsemepunga tekkeks? Külgplaadi mesodermi rakud (nendest tuleb signaal), Schwanni rakud, aksonid, somiidid (lihasrakud), pigmendirakud... · Kuidas Hox perekonna geenid mõjutavad jäseme arengut? Hox geenid määravad anterio-posterioorsel teljel koha, kuhu jäse tekib (Hox5, Hox6- esijäse, Hox10-tagujäse) ning määravad sõrmede asetuse ja lahknemise. (Spetsifitseerib mesenhüümi rakud kas stülopoodiks, seugopoodiks või autopoodiks.) · Kuidas mõjutavad jäsemepunga teket ning jäseme arengut FGF8 ja FGF10? FGF valgud osalevad jäsemepunga initsiatsioonis.
normaalsetel tingimustel ei teki ● patolooglilistes tingimustes omandavad sisik.meelerakud kõrgendatud tundlikkuse - siis on tuntav VALU! 8 KATTEELUND NAHK CUTIS 1. EPIDERMIS ehk marrasknahk EPIDERMIS 1. BASAALKIHT *sügavaim MELANOTSÜÜDID e pigmendirakud -> pruuni pigmenti MELANIINI-> naha värvus * naha päevitumine = kaitsereaktsioon UV-kiirguse vastu 2. OGAKIHT * mitu rida rakke, millel on ogakujulised jätked koos BASAALKIHIGA moodustavad KASVUKIHI ehk GERMINATIIVKIHI e Malpigi kihi - KASVUKIHI rakkudel - paljunemisvõime, mille arvel toimub EPIDERMISE KÕIKIDE KIHTIDE UUENEMINE
Tedretähed on eelkõige kosmeetiline probleem, mistõttu ravi ei ole vajalik. Siiski, kuna kalduvus tedretähtede tekkele kipub olema seotud kalduvusega nahavähi tekkele, on väga oluline korralik päiksekaitse . Päikese eest kaitsmine aitab vähendada ka tedretähtede ilmnemist. Lentiigod ehk läätslaigud on väikesed, teravalt piirdunud hele kuni tumepruunid, lamedad või mõnikord nahast veidi kõrgemad laigukesed. Erinevalt pigmentneevustest ei moodusta siin pigmendirakud pesasid. Hemangioom emangioomid on healoomulised naha veresoonte seinast lähtuvad moodustised. Neid võib nimetada ka angioomideks. Väga oluline on suurenevate ja suuremõõtmeliste, pea-, kaelapiirkonnas asuvate hemangioomide jälgimine perearsti või nahaarst poolt, vajadusel ka pildistamine hemangioomi arengu jälgimiseks. VORMID kapillaarne ja kavernoosne hemangioom RAVI/SOOVITUS
kõhred ja luud, keskkõrva luukesed, osaliselt tüümus ja kilpnääre, neerupealiste säsiosa, südame vahesein Kuidas on neuraalhari regionaliseeritud? (pea, kere, südame, ristluu, kaela NH) Millised struktuurid arenevad vastavatest NH regioonidest? NH rakkude migratsiooni teed (pea/kraniaalse NH rakkude migratsioon, kere NH migratsioon) pea - e kraniaalne neuraalhari - sellest arenevad näo- ja peapiirkonna kõhred, luud ja muu sidekude, PNS neuronid, gliia, pigmendirakud. Need rakud võtavad osa neelutaskute seinast ja annavad alguse tüümusele, hamba odontoblastidele ja sisekõrva kõhrele kere - annavad aluse sümpaatilistele ganglionidele, Schwanni rakkudele, neerupealise säsi rakkudele. Kereneuraalhari,millestpärinevadpigmentisünteesivadmela- notsüüdid. Samuti arenevad nendest dorsaal- ja sümpaatilised ganglionid, neerupealise säsiosa ning närvikogumikud ümber aordi.
mööda keha laiali andes aluse mitmetele erinevate rakutüüpidele 74. Kuidas on neuraalhari regionaliseeritud? (pea, kere, südame, ristluu, kaela NH) Millised struktuurid arenevad vastavatest NH regioonidest? NH rakkude migratsiooni teed (pea/kraniaalse NH rakkude migratsioon, kere NH migratsioon) 1) Kraniaalne ehk peaneuraalhari –mesenhüüm, millest arenevad näo ja peapiirkonna kõhred, luud ja muu sidekude, PNS neuronid, gliia ja pigmendirakud Kraniaalne neuraalhari annab aluse näopiirkonna koljuluudele ja dermisele (pärisnahk) Ülejäänud osa koljust pärineb a paraksiaalsest mesodermist (peamesodermist) Ülejäänud dermis pärineb kas dermotoomist (somiitide osa; paraksiaalne mesoderm) või külgplaadi mesodermist Lisaks migreeruvad neelukaartesse (NH, mesoderm, ektoderm, endoderm) ja neelutaskutesse (endoderm) andes aluse tüümusele, hamba odontoblastidele (toodavad dentiini) ja keskkõrva ning
kude eraldivõetuna täita ei suuda. Ühetalitusega elundid koonduvad elundkondadeks. Katteelundkond. Kaitseb keskkonnamõjude eest. Ülesanne on välisärrituste vastuvõtmine ja organismi kaitsmine väliskeskkonna ebasoodsate mõjude eest. Väliskatteks on nahk. Inimese nahk kaitseb alumisi kudesid vigastuste, võõrkehade sissetungi ja veekao eest. Nahas asuvad retseptorid. Higinäärmete abil osaleb nahk termoregulatsioonis ja eritamises. Pigmendirakud vähendavad UV-kiirguse kahjulikku toimet. 52 Tugielundkond. Võimaldab liikuda. Lihased koos tugistruktuuridega tagavad meile liikumisvõime ja keha kindla asendi säilitamise. Luustik koos lihastega moodustab u poole inimese kehamassist. Seedeelundkond. Lagundab toitu. Toit tuleb lagundada sellisteks molekulideks, et keharakud saaksid seda omastada
→ peatükk „Anatoomia ja füsioloogia alused“. Naha ehitus Nahk koosneb mitmest kihist. Eristatakse järgmisi kihte. Marrasknahk (epidermis) See koosneb kolmest osast: sarvkiht (0,2 µm – 1 mm). Selle ülesandeks on mehaaniline kaitse ning see on vaba veresoontest ja närvidest. Koosneb elututest rakkudest; sõmerkiht. Siin naharakud surevad ja muutuvad kõvaks (sarvestuvad); kasvukiht. Siin toimub sarvkihi rakkude järelkasvamine, siin paiknevad ka pigmendirakud, nakkuskaitserakud ja rõhuretseptorid. Pärisnahk (dermis, corium) Pärisnahas paiknevad naha juurde kuuluvad moodustised (sensorid, kapillaarid, näärmed, karvajuured jne). Eristatakse paljude verekapillaaridega näsakihti ja võrkkihti. Kollageenid ja elastsed kiud tagavad naha elastsuse. Alusnahk (subcutis) See koosneb lõdvast sidekoest ja rasvast ning kujutab endast liikuvat ühendust sügavamate struktuuridega. Rasvakihi ülesandeks on keha soojusisolatsioon. 578
annaabi.ee 
