Kvartsi kronomeetrid on ehitatud nii, et nad hoiaks kvartskristalli ühtlasel temperatuuril. KVARTS Suurus ei muutu temperatuuri kõikudes. Sulatatult kasutatakse laboriseadmetes, mis ei tohi kuju muuta temperatuuri muutudes. Kvartskell jääb temperatuuri muutudes täpseks. AJALUGU Kvartsi piesoelektrilisus avastati 1880. aastal. Esimene kvartskristallil põhinev ostsillaator ehitati 1921. 20. sajandil hakati valmistama kvartskellasid, mis kasutavad piesoelektrilist efekti. Esimene kvartskell ehitati 1927 Warren Marrisoni ja J. W. Hortoni poolt. Esimene kvartskäekell lasti turule 1967. KASUTATUD ALLIKAD http://www.kellassepp.eu/index.php?id=10542 http://en.wikipedia.org/wiki/Quartz_clock http://www.physic.ut.ee/kfk/FMP_1.doc TÄNAN KUULAMAST!
Harjavaba alalisvoolumootorit saab kirjeldada põhiliselt samm-mootorina. Peamiselt suure võimsusega harjavabad mootorid on kasutuses elektriautodes ning hübriidautodes. Mootorid on populaarsed mudellennunduses nende võimsuse ja kaalu suhte ning suure suuruste valiku tõttu. Alates viiest grammist kuni suurte mootoriteni, mille võimsus on määratud kW-des, on nad muutnud mudellennundust ja asendanud kõik harjamootorid. Piesoelektriline mootor Seega kasutab piesomootor piesoelektrilist pöördeefekti. Kulg- või pöörlemisliikumise saavutamiseks tekitab muutuv elektriväli ultrahelisagedusega piesokeraamilises materjalis sama sagedusega mehaanilisi võnkumisi. Libisev-hõõrduv mootori täituriks on aktuaator. Ühe võimaliku edasiliikumise viisina kasutatakse erineva kiirusega pikenemist ja lühenemist, et roomata edasi nagu röövik. Ühes suunas proovitakse liigutada piesoelektrilist täiturit aeglaselt, nii et rootor liigub kaasa.
kiirustel kompaktne suurus. Negatiivne pool on kommutaatori olemasolust tingitud hooldamise vajadus ning lühike eluiga. Selliseid mootoreid kasutatakse seadmetes, mida kasutatakse harva ja millel on vajadus suure väändemomendi järele, näiteks mikserid ja elektritööriistad. Piesoelektrilised Piesoelektriline mootor Piesoelektriline mootor ehk piesomootor on elektrimootori tüüp, mis põhineb piesoelektriliste materjalide kujumuutusel elektrivälja muutudes. Piesomootor kasutab piesoelektrilist pöördefekti, kus lineaar- või pöördliikumise saavutamiseks tekitab materjal akustilisi või ultraheli vibratsioone. Ühe võimaliku edasiliikumise viisina kasutatakse erineva kiirusega pikenemist ja lühenemist ühes tasapinnas, et roomata edasi nagu röövik.
Kui kasutatakse täiendavalt ühte või kahte integreerivat elementi, siis võib mõõta liikumisparameetreid: kiirused või аmplituute. Lihtsamalt öeldes kui kiirendusmõõtur liigub, siis mass pigistab kristall ja tekitab väikse elektrilise pinge. Joonis 2. Joonisel on kujutatud Piesoelektriline kiirenduandur Piesoelektriline kiirendusmõõtur: hall kiirendusmõõturi korpus liigub vasakule, mass pigistab sininst piesoelektrilist kristalli (pildil suurendatud), mis tekitab pinge. Mida suurem on kiirendus, seda suurem jõud, ja seda suurem on vool, mis voolab (joonisel nooled) Kõige populaarsemad on potentsiomeetrilised andurid, mis jagunevad omakorda kaheks, mehaaniliste kontaktidega ja ilms mehaaniliste kontaktideta potentsiomeetrilised anduri. Esimestel neist on otentsiomeeter takisti konstantse takistuse väärtusega R p , millel libiseb liugur, mis moodustab elektrilise kontakti
Et kambrist tindipiisad välja pritsida, saadetakse impulss küttekehale. Temperatuuri tõustes osa tindist aurustub, suurendades kiirelt rõhku, mille tõttu tint pritsitakse paberile. Pindpinevuse ja madalrõhu tekkimise tõttu imetakse kambrisse läbi peenikese toru tinti juurde. ▪ Piesoelektriline DOD – Antud tehnoloogiat kasutavad suuremjaolt kommertsiaalsed ja industriaalsed tindiprinterid. Antud printerid kasutavad piesoelektrilist materjali tindikambris küttekeha asemel. Kui sellele saata elektriline impulss, siis ta muudab kuju, surudes tindi otsikust välja. Piesoelektriline efekt – Füüsilise surve abil võimalik tekitada kehas elektrilisi laenguid. Protsess töötab ka vastupidi, rakendades elektrit kehale, saame tekitada füüsilist deformatsiooni. • Antud printerid on vaiksemad kui maatriksprinterid, suudavad printida detailsemalt,
polümeer. Tugevam ja kangem, kallim; kasutusel kuju, asendit, sagedust vm. sõltuvalt temperatuuri, lennukitööstuses, spordivarustuses (jalgrattad, golfi elektrivälja- või magnetvälja tugevuse muutustest. kepid, tennise reketid, lumelauad jm). Reageerijana kasutatakse kuju mäletavaid sulameid, piesoelektrilist keraamikat, elektrorheoloogilisi vedelikke jm. Viia Lepane 5.09.2012 31 Viia Lepane 5.09.2012 32 Nanomaterjalid Ülesanne Võivad olla metallid, keraamika, polümeerid ja Otsida Internetist mis materjalidest komposiidid. Ei eristata keemilise koostise järgi vaid suuruse
trumlile moodustub elektriline jäljend (potensiaalireljeef) originaalist. Nendelt aladelt, kuhu kiir langeb, elektriline laeng kas täielikult või osaliselt kõrvaldatakse. Trumli valgustundlikule pinnale moodustub nähtamatu (latentne) kujutis. Laserkiire skaneerimine toimub pöörleva peegelprisma abil. Laseroptilise skaneerimissüsteemi realiseerimiseks on mitmeid võimalusi. Akustooptilises kallutussüsteemis kasutatakse piesoelektrilist muundit, mida juhitakse kõrgsagedusgeneraatori abil. Lasereksponeerimise tagajärjel saadud peidetud kujutise ilmutamine toimub seejärel tooneripulbri abil sõlmes. Tooneripulber, mis sisaldab grafiiti (tahma) ja magnetilisi osakesi, kantakse trumli pinnale magnetharjade abil. See ülekanne teostatakse elektrostaatilises väljas. Siirdekoroona abil laetakse paber kõrgemale laengule, kui seda on trumli pind ja värvaine osakesed siirduvad paberi vastavatele aladele.
vastavuses salvestatava infoga, mille tulemusel trumlile moodustub elektriline jäljend (potensiaalireljeef) originaalist. Nendelt aladelt, kuhu kiir langeb, elektriline laeng kas täielikult või osaliselt kõrvaldatakse. Trumli valgustundlikule pinnale moodustub nähtamatu (latentne) kujutis. Laserkiire skaneerimine toimub pöörleva peegelprisma abil. Laseroptilise skaneerimissüsteemi realiseerimiseks on mitmeid võimalusi. Akustooptilises kallutussüsteemis kasutatakse piesoelektrilist muundit, mida juhitakse kõrgsagedusgeneraatori abil. Lasereksponeerimise tagajärjel saadud peidetud kujutise ilmutamine toimub seejärel tooneripulbri abil sõlmes. Tooneripulber, mis sisaldab grafiiti (tahma) ja magnetilisi osakesi, kantakse trumli pinnale magnetharjade abil. See ülekanne teostatakse elektrostaatilises väljas. Siirdekoroona abil laetakse paber kõrgemale laengule, kui seda on trumli pind ja värvaine osakesed siirduvad paberi vastavatele aladele.
Biomaterjalid- kasutatakse implantaatidena inimkehas, mittetoksilised, ei tekita reaktsioone. Targad materjalid- suutelised tundma ära keskkonnamuutusi ja nendele reageerima ette teadaoleval viisil. Koosnevad sensorist (optilised fiibrid) ja reageerijast, mis muudab kas kuju, asendit, sagedust vm. sõltuvalt temperatuuri, elektrivälja- või magnetvälja tugevuse muutustest. Reageerijana kasutatakse kuju mäletavaid sulameid, piesoelektrilist keraamikat, elektrorheoloogilisi vedelikke jm. 17. Nanomaterjalid. Võivad olla metallid, keraamika, polümeerid ja komposiidid. Ei eristata keemilise koostise järgi vaid suuruse. Struktuurikomponentide suurus on nanomeeter (st 10-9 m) kuni 100 nm (~500 aatomi diameetrit). Näiteks: süsinikunanotorud; nanokomposiidid tennisepallides, magnetilised nanosuuruses terad kõvaketastes jm. 18. Kemikaal-definitsioon. Kemikaal- aine mida valmistatakse või kasutatakse keemilistes protsessides 19
sagedust vm. sõltuvalt temperatuuri, elektrivälja- või magnetvälja tugevuse muutustest. n Reageerijana kasutatakse kuju mäletavaid sulameid, piesoelektrilist keraamikat, elektrorheoloogilisi vedelikke jm. Gay- Lussac'i seadus Konstantsel rõhul on kindla koguse gaasi ruumala võrdelises sõltuvuses 18. Nanomaterjalid. temperatuuriga.
reageerima ette teadaoleval viisil. Koosnevad sensorist (optilised fiibrid) ja reageerijast, mis muudab kas kuju, asendit, Joont graafikul nimetatakse gaasi isotermiks sagedust vm. sõltuvalt temperatuuri, elektrivälja või magnetvälja tugevuse muutustest. n Reageerijana kasutatakse kuju mäletavaid sulameid, piesoelektrilist keraamikat, elektrorheoloogilisi vedelikke jm. 18. Nanomaterjalid. n Võivad olla metallid, keraamika, polümeerid ja komposiidid. Gay Lussac'i seadus n Ei eristata keemilise koostise järgi vaid suuruse. Konstantsel rõhul on kindla koguse gaasi ruumala võrdelises sõltuvuses
Eri värvi piirkondade servad on täpsed ja kvaliteet on hea. Kasutatakse fotoprinteritena. Säilib kvaliteetselt ka pikema aja jooksul. Jugaprinter moodustab pildi väljapritsitud tindi või vaha tilkadest. Tilku on kujundi moodustamisel 10-30 mm kohta. Kasutusel kaks pihustuse tehnoloogiat. Buble Jet puhul kasutatakse pihustites väikeseid takisteid, mis kuumutamisel tekitavad gaasimulli, mis tõukab tilga välja. Lahkunud tilk tekitab vaakumi ja kassetist imatakse uus tilk. Piesoelektrilist tehnoloogia kasutab piesokristalle. Kui kristallile anda laeng, siis muudab see oma mõõtmeid ja lükkab tinditilga välja. Kui kristall tõmbub tagasi tuleb kassettist uus tilk. Fotoelektriline/laser printer. Valgustundliku materjaliga on kaetud trumel. Trumli kattematerjal on isolaator, mis valguse toimel muutub juhiks. Trummel laetakse kõrgepingega ning seejärel mõjutatakse valgusega. Valgusallikaks on laser. Need kohad mis saavad valgust muutuvad juhiks ja neilt kaob laeng. Seega
12) m2 1 bar=10 5 Pa , (1.13) 1Torr=1 mmHg≈1,33 mbar . (1.14) Normaalõhurõhk on 1,013⋅105 Pa=760 mmHg. Rõhu mõõtmise korral mõõdetakse tihti rõhkude erinevust (mitte absoluutset rõhku). Sel puhul saab kasutada vedelikusammaste kõrguste erinevust. Elektrooniliste andurite korral saab mõõtmiseks kasutada näiteks piesoelektrilist efekti – kristallile mõjuv jõud tekitab elektromotoorjõu, mis on võrdeline mõjuva jõuga. Samuti saab kasutada efekti, et pooljuhist läbi mineva voolu tugevus muutub, kui pooljuhtkristallile avaldada rõhku. 1.6. Soojuspaisumine. Vee anomaalne käitumine. Soojuspaisumine ja mehaanilised pinged A Soojuspaisumine Enamik aineid paisub temperatuuri tõustes, sest nende aatomite ja molekulide vahelised keskmised kaugused suurenevad
Biomaterjalid – kasutatakse implataatidena inimkehas, mittetoksilised, ei tekita reatsioone Targad materjalid - suutelised tundma ära keskkonnamuutsi ja nendele reageerima ette teadaoleval viisil. Koosnevad sensorist ja reageerijast, mis muudab kas kuju, asendit, sagedust vm. Sõltuvalt temperatuuri, elektrivälja- või magnetvälja tugevuse muutusest. Reageerijana kasutatakse kuju mäletavaid sulameid, piesoelektrilist keraamikat, elektroreoloogilisi vedelikke jm. Nanomaterjalid 18. Nanomaterjalid. Võivad olla metallid, keraamika, polümeerid ja komposiidid. Nanomaterjalid on keemilised ained või materjalid, mida toodetakse ja kasutatakse väga väikeste osakestena, mille läbimõõt vähemalt ühes suunas on 1–100 nm. Ei eristata keemilise koostise, vaid suuruse järgi. Nanomaterjalidel on samade, kuid muu osakesesuurusega materjalidega võrreldes ainulaadsed ja tugevamini
abil. Laserkiirt moduleeritakse täpses vastavuses salvestatava infoga, mille tulemusel trumlile moodustub elektriline jäljend (potensiaalireljeef) originaalist. Nendelt aladelt, kuhu kiir langeb, elektriline laeng kas täielikult või osaliselt kõrvaldatakse. Trumli valgustundlikule pinnale moodustub nähtamatu (latentne) kujutis. Laserkiire skaneerimine toimub pöörleva peegelprisma abil. Akustooptilises kallutussüsteemis kasutatakse piesoelektrilist muundit, mida juhitakse kõrgsagedusgeneraatori abil. Lasereksponeerimise tagajärjel saadud peidetud kujutise ilmutamine toimub seejärel tooneripulbri abil sõlmes 10 (joonis 1). Tooneripulber, mis sisaldab grafiiti (tahma) ja magnetilisi osakesi, kantakse trumli pinnale magnetharjade abil. Tegelik printimine paberile toimub punktis 6. See ülekanne teostatakse elektrostaatilises väljas. Siirdekoroona abil laetakse paber kõrgemale laengule, kui