Suuskade hooldus Vajalik inventar suuskade ettevalmistamiseks on: suusapukid; triikraud, soojaõhupuhur määrde soojendamiseks; teras- ja kapronharjad, kaabitsad, kork; parafiinid ja määrded; määrde eemaldamise vedelik; liivapaber klassikasuusa pidamisala karestamiseks. Klassikasuusa ettevalmistamine: esmalt puhastada suusapõhi vanast pidamismäärdest (metallkaabitsaga); pidamisala lõplikuks puhastamiseks kasutada spetsiaalses vedelikus (pidamismäärde eemaldusvedelik) niisutatud lappi; enne järgmist parafiini panekut puhastada suusad harjates või kasutada sooja puhastamismeetodit (sulatada kruntparafiin korraks suusapõhjale ja puhastada suusad koheselt kaabitsaga parafiinist); parafiinitada suuskade libisemisalad; pidamisalale ei tohi parafiini panna; jahtunud suuskade alt eemaldada üleliigne parafiin plastikust kaabitsaga; harjata tugevalt nailonharjaga;
Teralisele lume puhul on lihtne saada suuski pidama, aga probleemiks on määrete püsivus, eriti just pikematel distantsidel. Vanale, suureteralisele lumele on Start välja töötanud sünteetilised pidamismäärded, milledel on eriti hea kulumiskindlus ja suurepärased pidamisomadused. Tahkete purgimäärete pealekandmine: ( kehtib nii tõrva kui ka sünteetiliste määrete puhul) 1. Vali vastavalt ilmastikule õige määre. 2. Hõõru pidamisalale õhuke kiht määret. Suusa pidamisala on umbes 50-90 cm pikkune ala suusa keskel alates saapakannast suusanina poole. 3. Tasanda määre hoolikalt määrdekorgiga. 4. Korda punkte 2. ja 3. Vähemalt 2-3 korda. Kui on plaanis suusatada pikemaid distantse, siis on rusikareegel 1 kiht pidamismääret iga 10 km jaoks. 3. Põhjamäärded Määret kulutava raja korral ja pikkadele distantsidele minnes võib pidamismäärete ( nii tahkete
kättesaadavad ja lihtsasti kasutatavad. Täpse määrimisalase õpetuse leiab kirjandusest. III kooliastme lõpuks peaksid õpilased ise oskama oma suusad suusatundideks ja vabal ajal suusatamiseks ette valmistada. Vajalik inventar suuskade ettevalmistamiseks on: suusapukid; triikraud, soojaõhupuhur määrde soojendamiseks; teras- ja kapronharjad, kaabitsad, kork; parafiinid ja määrded; määrde eemaldamise vedelik; liivapaber klassikasuusa pidamisala karestamiseks. 5. Soovitusi Väga määrdunud suusa libisemispindu tuleb puhastada spetsiaalse puhastusvedelikuga, mida kasutatakse pidamismäärde eemaldamiseks. Kui parafiini sulatamisel eraldub suitsu, on triikraud liiga tuline. Kui suusad ei pea ja annavad tagasi, tuleb lisada pidamismäärete kihte või kanda määret pikemalt suusaninade poole või siis lisada soojemat pidamismääret. Pidamismääret pannakse pigem mitu õhukest kui 12 paksu kihti.
4. Ära aseta suuskadele raskeid esemeid, mis võivad suuski kahjustada. 5. Kasutada alati suusakinnitusi või teipi, millega suusad koos hoida. 6. Ära kunagi torka suuski lumme seisma see kahjustab suusaotsi ja laminaadikihid võivad liimist lahti tulla. 7. Väldi lumevabadel aladel suusatamist, võta suusad jalast (nt ületamist vajavad teed). 8. Määri oma suuski regulaarselt! Pidamismäärded(tahked) Pidamismäärdeid määritakse suusa pidamisalale. Pidamisala on suusapõhja keskel olev piirkond, mis hästi sobivatel suuskadel surutakse vastu lund ainult klassikatehnika jalatõukel. Pidamismääre laseb suuskadel edasi libiseda, kuid takistab tõukel suuskade tagasilibisemist. Tahkeid pidamismäärdeid kasutatakse üldiselt miinuskraadidega. Lisaks eelnevale on viimastel aastatel tulnud laialdasemlt kasutusele nonwax suusad kujutab endast suuska mille pidamisala on karestatud ning haakub tänu sellele lume külge
(visuaalne ja matemaatiline ) 3. Suusasaabaste erinevus klassikalise ja vabastiili sõiduviisi puhul. 4. Suuskade määrimise vajalikkus. Erinevad määrdetüübid libisemiseks; pidamiseks. 5. Miks peab suusk pidama? 6. Miks peab suusk libisema? 7. Millised ilmastikutegurid on suuskade määrimisel olulised (vähemalt kolm põhilist) 8. Pidamisala kindlakstegemine kodusel viisil. 9. Riietusele esitatavad nõuded, riietuse valik erinevateks suusatamisharrastusteks. (hingav, sooja-ja tuultpidav) 10. Suusakade määrimine uisustiili tarbeks. II. Suusasõidu tehnikaga seonduv. 1. Murdmaasuusatamise sõidustiilid (kaks põhilist) 2. Mis on suusasõidul edasiviivaks teguriks? 3
Kuna määrded moodustavad mitu õhukest kihti (nad ei ole segamini), ei tule põhjamääre läbi. Kui põhjamäärde abil tagada muu määrde püsivus, võib valida libedam pidamismääre, et saavutada tervikuna parem lõpptulemus; määrded püsivad hästi, suuskade pidamine on hea põhjamäärde poolt antava lisaelastsuse tõttu ja suusad libisevad hästi pindmise libedama pidamismäärde tõttu. Pidamise määrimine on tervik, kus kõik tegurid mõjutavad lõpptulemust. Pidamisala määramine ja ettevalmistus 1. Suusad peavad olema suusataja kehakaalule vastavad. 2. Sidemed peavad olema peale pandud vastavalt juhistele. 3. Pidamisalaks loetakse suusatalda kannast 40-60 cm nina suunas. 4. Määratud pidamisala tuleb karestada lihvpaberiga (karedus 80-120) 5. Pidamisala puhastada määrde-eemaldiga. Põhja- ehk kruntmäärimine. Start- kollektsioonis on kaks põhjamääret: Start põhjamääre extra (Base Wax Extra) ja Start põhjamääre (Base wax).
mõlemat stiili (kombisaapad) Suuskade määrimine Suuskade määrimisel tuleb arvestada järgmisega • Millises tehnikas suusatate • Kui pikka maad korraga suusatate • Millisel rajal sõidate • Kas osalete võistlustel • Kehakaal • Ilm Suusahooldus vahendid • Suusapukid • Triikraud, soojaõhupuhur • Teras- ja kapronharjad • Kaabitsad (sikkel) • Määrde eemaldamis vedelik • Liivapaber • Määrded Klassikasuusal pidamisala määramine Paberitest • Seisa suuskadega kõval pinnal • Lase abilisel liigutada paberileht suusa alla • Märkida mõlemas suunas paberi liikumise ala • Ala, kus paberileht liigub(suusa keskosa) on ala, kuhu käib pidamismääre • Alad, kuhu paberileht ei liigu, sinna käib libisemismääre Suusamäärded Parafiin • Libisemismääre • Erinevad värvid vastavad erinevale temperatuurile (valge, violet, sinine, roheline) • Kerge määrida Pulber • Libisemismääre
Kuidas valida suusavarustust? · Vabatehnikasuusk on kas suusataja endapikkune või kuni 10 cm endast pikem. · Klassikasuusk on 10-20 cm pikem. Kõige tähtsam pole suusa pikkus, vaid paine. Vabatehnikasuusk on jäigem, klassikasuusa puhul on olulisim suusatalla keskossa jääva pidamisala jõudmine vastu rajapinda. · Kui on soov sõita mõlemat sõiduviisi, peaks valitu sarnanema klassikasuusaga. Spordipoodides müüdavad suusad: · 40-70 eurot lihtsad universaalsuusad. Sobivad pigem klassika- kui vabatehnikaks.Suusapõhi on üldjuhul määrdevaba ,mis tähendab, et kuumvahatamist see suusk alguses ei kannata, pärast 100 km läbimist võib seda aga teha. · 70-140 eurot kvaliteetsed rahvasuusad, kestavad hoolsal kasutusel aastaid. Jaotuvad
· Liiga vara algav jalatõuge pole tõhus ning lööb rütmi sassi · Samal ajal kui jalatõuge taha suundub sirutuvad käed ette, jalgade ja käte töö toimub sünkroonis vastasuunas. · Suusk jääb tõuke lõpus raja ligi · Rütmi leidmist hõlbustab piisavalt pikk libisemine Suuskade määrimine · Eemalda üleliigne määre vana kaabitsaga · Määri määrde- emmaldi pudamisalale ja lase hetk mõjuda · Pühi suusapõhi lapiga puhtaks · Karesta pidamisala liivapaberiga · Aja kruntmääre määrderauaga laiali ja lase jahtuda · Määri peale mitu õhukest kiht pidamismääret · Tasanda iga kiht korgiga hõõrudes Libisemise määrimine · Aja libisemismääre laiali määrderauaga sulatades · Puhasta soon pulgaga, et põhi ei saaks kahjustatada, kui ka pulk libastuks · Hoia kaabitsat vaha eemaldamisel kergelt viltu, et see sõrmede vahel läbi ei painudks
parema taseme suusad juba tehases valmis krunditud. Kruntimisel vahatatakse suusad kas kerge külma ilma jaoks mõeldud libisemismäärdega või spetsiaalse kruntmäärdega. Enne suuskade esmakordset kasutust peaks tegema 2-3 vahatamist. Uusi suuski tasub ka paari esimese kasutuskorra järel libisemismäärdega vahatada. Kui põhi on korralikult määrdega läbi immutatud, kestavad ka järgmised määrded kauem. Klassikaliste suuskade määrimist alustatakse aga pidamisala karesta,osega liivapaberi abil. Sobiva liivapaber karedusaste on 120-180. Karestamise eesmärk on see, et pidamismääre jääks paremini suusapõhjale kinni ja oleks kulumiskindlam. Lisad Tabel : Suusataja kaalu ja suuskade pikkuse valikutabel Suusa pikkus, cm Kehakaal, kg Kehakaal, kg Kehakaal, kg (44mm suusad) (46-59mm (Short wide laiad suusad) suusad)
Libisemine – suusa/suuskade edasiliikumine lumel. Vaba libisemine – libisemine inertsi- või raskusjõu mõjul lihasjõudu kasutamata. Triivimine – libisemine paralleelsetel suuskadel külgsuunas. Kergendus – suuskadele mõjuva surve vähendamine kehaasendi kiire madaldamise või kõrgendamisega põlvedest. Kergendus alla- asendi madaldamine kiire kägardamisega. Kergendus üles – jalgade kiire sirutamine. Suusatalla pidamisala – klassikalise tehnika suusa talla keskosa, mis klassikalise tõuke sooritamiseks kaetakse pidamismäärdega, surutakse vastu lund jalatõuke hetkel. Suusatalla libiala – uisutehnika suusa puhul kogu talla pind, mis lund puudutab; klassikalise tehnika suiusal libisemise ajal lund puudutav pind suusatalla ees- ja tagaosas. 3.2. Algõpetuse esimesed harjutused 3.2.1. Paigalpöörded. Rakenduslikkuse kõrval on paigalpöörded ka esimesi suuskadega kohanemise harjutusi
annaabi.ee 
