ulatub miljonitesse Kuidas tekkisid asteroidid? · Planeetide tekkimisel üle jäänud ainest 4.6 miljardit aastat tagasi. · Jupiteri tugev gravitatsiooniväli ei lubanud planeedialgetel korralikku planeeti moodustada. · Aegade jooksul on kümneid tuhandeid väikeplaneete Marsi ja Jupiteri vahelisest asteroidide vööst välja heidetud. · Heinrich Olbers · Hüpoteetiline planeet Phaeton. Asteroidide uurimise ajalugu · 1. jaanuar 1801 a. avastas astronoom Giuseppe Piazzi taevast objekti, mida ta pidas komeediks · Tiirles ümber Päikese Marsi ja Jupiteri vahelisel orbiidil · Piazzi nimetas selle Sitsiilia viljajumalanna järgi Cereseks · Cerese läbimõõt on 914 km ja on suurim asteroid · Järgnevatel aastatel avastati veel sarnaseid taevakehi (Pallas, Vesta, and Juno) Asteroidide liigitamine · Liigitatakse nende värvuse järgi, mille abil saab oletada, millest asteroidid koosnevad. · 75% asteroide näivad tumedana ja koosnevad
..8 laiuskraadiga ekliptikast lõuna ja põhja poole. tsoonid jagati rühma likmete vahel liisuga. Iga liige pidi käsitsi koostama oma tsooni tähekaardi kuni kõige nõrgemate teleskoobis nähtavate tähtedeni. Igal järgneval ööl tuli see kaart uuesti koostada, nii et iga rändav taevakeha oleks avastatud. Otsitava planeedi oodatav liikumine oli umbes 30 kaaresekundit tunnis, mis pidi olema igale vaatlejale eristatav. Uuele planeedile oli juba valmis mõeldud nimi Phaeton. Giuseppe Piazzi 1. jaanuari ööl 1801 avastas Giuseppe Piazzi, kes projektis ei osalenud, Palermo tähetorni teleskoobiga Sõnni tähtkuju tähtede asendi kontrollimiseks läbi vaadates nõrga tähe, mida ühelgi tähekaardil ei olnud. Piazzi vaatles seda tähte ka järgnevatel ööl ning jõudis järeldusele, et tegu on planeediga. Siiski avaldas ta vaatlustulemused ettevaatliku oletusega, et tegu on komeediga. Matemaatik Carl Friedrich Gauß oli leiutanud vähimruutude meetodit
miljardit aastat tagasi. Oletavalt ei lubanud Jupiteri tugev gravitatsiooniväli planeedialgetel korralikku planeeti moodustada ning igaüks jäi omaette tiirlema. Aastate jooksul on tuhandeid väikeplaneete Jupiteri ja Marsi vahelisest asteroidide vööst välja heidetud. Põhjuseks on asteroidide omavahelised kokkupõrked ja Jupiteri gravitatsioonilised häired. 1801. aasta jaanuaris avastas Giuseppe Piazzi Palermo tähetornis teleskoobiga tähti uurides ühe nõrga tähe, mida ühelgi tähekaardil ei olnud. Piazzi vaatles tähte ka järgnevatel öödel ning jõudis järeldusele, et tegu on planeediga. Sama moodustise avastas aasta lõpus ka H.W.Olbers. Taevakeha sai nimeks Ceres. 8. 03.1802 avastas H.W.Olbers teise planeedi nimega Pallas, kaks aastat hiljem Juno ja pärast seda Vesta. Kuna avastatud taevakehad olid väga väikesed hakati neid W. Herscheli ettepanekul kutsuma asteroidideks. 1923
Puhja Gümnaasium ASTEROIDID Referaat Koostaja andmed: Aljona Treffner 9a klass Juhendaja : Kerli Mikk 2007 SISSEJUHATUS 1.jaanuaril, 1801 aastal avastas astronoom Giuseppe Piazzi taevast objekti, mida ta midas komeediks. Kuid olles selle liikumist mõnda aega jälginud, sai talle selgeks,et tegu pole mitte koeedi, vaid pigem justkui tillukese planeediga. Piazzi nimetas selle Sitsiilia viljajumalanna järgi Cereseks. Järgnevatel aastatel avastati veel sarnaseid taevakehi (pallas, Vesta, and Juno), mis tiirlesid ümber Päikese Marsi ja Jupiteri vahelisel orbiidil. Neid pisitaevakehi nimetatakse asteroidideks. KUIDAS ASTEROIDID TEKKISID?
Neptuuni kaugust Päikesest on kolm korda suurem kui Saturnil ja 1,5 korda suurem kui Uraanil. Neptuunil on 8 teadaolevat kuud ja 7 väikest ja Triton : Naiad, Thalassa, Despina, Galarea, Larissa, Proteus, Triton ja Nereid KÄÄBUSPLANEEDID 1 Ceres on suurim ja esimene avastatud asteroid (väike planeedisarnane taevakeha). Selle avastas 19.sajandi esimesel päeval, 1. jaanuaril 1801 itaalia astronoom ja Palermo observatooriumi direktor Giuseppe Piazzi. Giuseppe Piazzi pidas oma avastust esialgu ekslikult komeediks. Berliini astronoom Johann Bode oli aga kindel, et Piazzi avastas ammu otsitud planeedi. Objekt kadus aga kuni detsembrini vaateväljast. Tänu kuulsa matemaatiku Carl Friedrich Gaussi arvutustele leiti Cereseks nimetatud objekt jälle üles. Esialgu nimetati Ceres ekslikult planeediks, kuid juba aasta hiljem parandati viga ära. 24. augustil 2006 aastal nimetas Rahvusvaheline Astronoomide Liit Cerese kääbusplaneediks, kuid asteroidiks jäi ta
Sellele vaatamata, et Pluuto orbiit paistab ületavat Neptuuni orbiidi, ei põrka nad kunagi kokku, kuigi Pluuto orbiit on väga ebatavaline mõnikord on ta lähemal Päikesele kui Neptuun. Pluuto pöörlemisperiood kestab 6 päeva 9 tundi ja 8 minutit ning ta pöörleb oma telje vastupidises suunas. Ta pinnatemperatuur on 35-45 Kelvinit. Ceres Ceres on suurim ja esimesena avastatud asteroid. See avastati 1. jaanuaril 1801. aastal astronoomi Giuseppe Piazzi poolt. 1596. aastal arvas Johannes Kepler, et Jupiteri ja Marsi vahel on planeet, kuna nende vahel oli liiga suur tühimik. Ceres on kõige väiksem kääbusplaneet Päikesesüsteemis ning on ainus planeet, mis asub asteroidi vöös ja moodustab selle massist 1/3. Cerese diameeter on 950 kilomeetrit. Ta asub Päikesest 2,767 astronoomilise ühiku kaugusel ja Cerese pöörlemisperiood kestab 9 tundi ja 4 minutit.
Seega kuuluvad asteroidid Päikesesüsteemi ürgsete kehade hulka, mistõttu nende uurimine aitab aru saada ka planeetide tekkimisest. AVASTAMINE Juba aastal 1760 leidis saksa õpetlane Johann Daniel Titius lihtsa Bode seaduse, mis seob planeetide kaugused nende järjekorranumbritega. Ta leidis, et Marsi ja Jupiteri vahel oli valemi järgi üks planeet puudu. Entusiastlikult alustati uuringuid ja tehti suuri projekte, et leida tundmatu planeet. Aastal 1801 avastas Giuseppe Piazzi nõrga tähe, mida ühelgi tähekaardil polnud, ning jõudis järeldusele, et tegu on planeediga. Siiski avaldas ta vaatlustulemused ettevaatliku oletusega, et tegu on komeediga. Aasta lõpus avastati objekt uuesti ning see sai nimeks Ceres. KOOSTIS Asteroide liigitatakse nende albeedo ehk valguspeegeldusteguri järgi, mille abil saab oletada, millest asteroidid koosnevad. CTÜÜPI ASTEROIDE on 75% 85% koosnevad külmunud gaasidest, mis on suure süsinikusisaldusega
võimalused. 3 Olulisi tegelasi ja nende avastusi astronoomia ajaloost 1543. aastal esitas Mikolaj Kopernik heliotsentrilist maailmasüsteemi. 1572. aastal vaatles Tycho Brahe nähtust, mis osutus supernoovaks. 1610. aastal avastas Galileo Galilei, Jupiteri neli suuremat kaaslast ja Veenuse faasid. 1781. aastal avastas Wilhelm Herschel uue planeedi, millele pandi nimeks Uraan. 1801. aastal avastas Giuseppe Piazzi esimese asteroidi. Samal aastal avastas Wilhelm Herschel astrofüüsikale olulised spektroskoopia abil infrapunakiirguse. 17. sajandi esimestel kümnenditel avastas Christiaan Huygens Saturni rõngaste tegeliku loomuse ning astronoom Edmond Halley avastas komeedi, mis hiljem nimetati tema järgi Halley komeediks. Siiski oli ilmselt üks olulisemaid astronoome ja teadlasi selles ajavahemikus Galileo Galilei, kelle jaoks lõppes uurimistöö kurvalt
peassambleeni 24. augustil 2006 väikeplaneedid. Nüüd on nad arvatud Päikesesüsteemi väikekehade hulka. Väga vähestel asteroididel on läbimõõt vähemalt 100 km. Mõningaid Asteroide: Läbimõõt Kaugus Päikesest Number Nimi (aü) Avastamise aeg Avastaja (km) 1 Ceres 1003 2.766 1. jaanuar 1801 Giuseppe Piazzi 2 Pallas 608 2.773 28. märts 1802 Heinrich Olbers 4 Vesta 538 2.361 29. märts 1807 H. W. Olbers Annibale de 10 Hygeia 450 3.136 12. aprill 1849 Gasparis 1. september
3. Päikesesüsteemi väikekehad. 3.1. Asteroidid. Asteroidid ehk väikeplaneedid on suured kaljurahnud, mis koosnevad kivist, metallist või nende segust ja mille läbimõõt ulatub mõnest meetrist sadade kilomeetriteni. Teadlaste arvates on tegemist kehadega, mis jäid üle planeetide tekkimisest 5 miljardit aastat tagasi. Seega võime neid tituleerida Päikesesüsteemi moodustumisest järele jäänud prügiks. Esimene neist avastati 1801. aastal itaalia astronoom Piazzi poolt, kes pidas teda alguses täheks, siis uueks väikeseks planeediks, kuna ta liikus teiste tähtede suhtes. Nimeks sai ta Ceres. Hiljem avastati veel liikuvaid nõrku tähti, mida hakati kutsuma asteroidideks. Sõna pärineb kreeka keelest ja tähendab ,,tähesarnane". Enamik neist tiirleb ümber Päikese Marsi ja Jupiteri vahel, alas, mida nimetatakse asteroidide vööks. Selles vöös võib kosmoserakett rahulikult lennata, sest asteroididevahelised kaugused on väga suured.
Kaugus Läbimõõt Number Nimi Päikesest Avastamise aeg Avastaja (km) (aü) 6 1 Ceres 1003 2.766 1. jaanuar 1801 Giuseppe Piazzi 2 Pallas 608 2.773 28. märts 1802 Heinrich Olbers 4 Vesta 538 2.361 29. märts 1807 H. W. Olbers Annibale de 10 Hygeia 450 3.136 12. aprill 1849 Gasparis 31 Euphrosyne 370 3.148 1
muundada. 1798 Whitney soovitab hakata tootma vintpüsse konveiermeetodil. 1799 Laplace alustab "Taevamehaanika" väljaandmist, lõpetab selle 1825. aastal. 1800 Alessandro Volta leiutab patarei. 1800 Herschel avastab infrapunase kiirguse. 1800 Humphry Davy avastab lämmastikoksiidi (naerugaasi). 1801 Thomas Young avaldab astigmatismi põhjuse. 1801 Johann Wilhelm Ritter avastab ultraviolettkiirguse. 1801 Giuseppe Piazzi avastab asteroid Cerese (hilisema klassifikatsiooni järgi kääbusplaneedi). 1801 Joseph Marie Jacquard laiutab kangasteljed, kus riide muster määratakse perfokaartide abil. 1801 Robert Fulton ehitab esimese allveelaeva. 1802 Joseph Louis Gay-Lussac taasavastab veelkord gaaside rõhu ja temperatuuri vahelised seosed ja avalikustab oma tulemused. 1802 William Hyde Wollaston avastab päikese spektris seitse tumedat joont.
kuidagi nii suurt Neptuuni liikumise häiritust põhjustada. Pluuto on suuruselt palju väiksem kui Maa Kuu – läbimõõt 67% Kuu omast, mass vaid 20% Kuu massist. Kuni 2008 aastani loeti teda 9-ndaks planeediks, alates sellest kääbusplaneediks ehk plutoidiks. Esimene planeetidega sarnaselt liikuv objekt Ceres, mis paistis teleskoobis siiski punktina nagu tähedki – siit ka nimetus asteroid – kreeka keelest „tähesarnane“ – avastati 1801. aastal (Giuseppe Piazzi), mõne aastaga leiti kümneid analoogilisi planeedikesi – Vesta, Pallas, Hygiea jpt. Pluuto orbiit on väga välja venitatud, ulatudes kohati Päikesele lähemale kui Neptuuni oma. Pluutol on vähemalt 3 kaaslast – suurim neist on Charon, olles oma „planeedi“ suhtes suhteliselt suurim kaaslane Päikesesüsteemis. Pluuto on esimene suurem objekt Päikesesüsteemi ümbritsevas Kuiperi vöös (ka Neptunitagused objektid TNO – inglise keeles Trans Neptunian Object), mis koosneb
Daniel Titius küsis valemi kirjelduses juures justkui ennustades: „Kas Taevane Arhitekt jättis tõepoolest selle ruumi täiesti tühjaks?“ ning vastas sellele ise: „Üldsegi mitte!“ 32 Esimene planeetidega sarnaselt liikuv objekt Ceres, mis paistis teleskoobis siiski punktina nagu tähedki – siit ka nimetus asteroid – kreeka keelest „tähesarnane“ – avastati 1801. aastal (Giuseppe Piazzi), mõne aastaga leiti kümneid analoogilisi planeedikesi – Vesta, Pallas, Hygiea jpt. Suurimad asteroidid: Ceres, Vesta, Pallas ja Hygiea on suuruselt võrreldavad Pluuto, Kuu ja isegi Merkuuriga, väikseimate läbimõõt võib jääda mõne kilomeetri kanti. Asteroidide sattumise kohta Marsi ja Jupiteri vahele on kaks vastandlikku teooriat. Ühe kohaselt jäid nad sinna Päikesesüsteemi tekkimisel – neist lihtsalt ei moodustunud mingil
Need asteroidid peegeldavad ja polariseerivad hästi valgust. · Mõned asteroidid on koostiselt veel erinevamad. Suurimad asteroidid Üldse on vaid 26 asteroidi suuremad kui 200 km, 250 suuremad kui 100 km ja 700 suuremad kui 50 km. Väikseimate senivaadeldud asteroidide diameeter on vaid mõnisada meetrit. Number Nimi Läbimõõt (km) Kaugus Päikesest (aü) Avastamise aeg Avastaja 1 Ceres 1003 2.766 1. jaanuar 1801 Giuseppe Piazzi 2 Pallas 608 2.773 28. märts 1802 Heinrich Olbers Komeedid - udused, tahke tuuma ja pika gaasilise sabaga Päikesesüsteemi väikekehad Komeet on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest. Nimetus tuleneb kreekakeelsest sõnast komts, mis tähendab 'pikajuukseline'. Eesti keeles nimetatakse komeete ka sabatähtedeks.
annaabi.ee 
