PAJULISED SALICACEAE 74 Harilik haab Populus tremula 75 Ameerika haab Populus tremuloides 76 Hõbepappel Populus alba 77 Palsamipappel Populus balsamifera 78 Kanada pappel Populus x canadensis 79 Berliini pappel Populus x berolinensis 80 Raudremmelgas Salix pentandra 81 Rabe remmelgas Salix fragilis 82 Hõberemmelgas Salix alba 83 Vesipaju Salix triandra 84 Kahevärvine paju Salix phylicifolia 85 Raagremmelgas Salix caprea 86 Tuhkurpaju Salix cinerea 87 Hundipaju Salix rosmarinifolia 88 Vitspaju Salix viminalis 89 Halapaju Salix acutifolia Nr. Eesti keeles Ladina keeles BERBERIDACEAE 1 Berberis vulgaris 2 Berberis thunbergii HYDRANGEACEAE 3 Philadelphus coronarius
PAJULISED SALICACEAE 74 Harilik haab Populus tremula 75 Ameerika haab Populus tremuloides 76 Hõbepappel Populus alba 77 Palsamipappel Populus balsamifera 78 Kanada pappel Populus x canadensis 79 Berliini pappel Populus x berolinensis 80 Raudremmelgas Salix pentandra 81 Rabe remmelgas Salix fragilis 82 Hõberemmelgas Salix alba 83 Vesipaju Salix triandra 84 Kahevärvine paju Salix phylicifolia 85 Raagremmelgas Salix caprea 86 Tuhkurpaju Salix cinerea 87 Hundipaju Salix rosmarinifolia 88 Vitspaju Salix viminalis 89 Halapaju Salix acutifolia Nr. Eesti keeles Ladina keeles BERBERIDACEAE 1 Berberis vulgaris VÄÄR 2 Berberis thunbergii VÄÄR HYDRANGEACEAE
e. Euroameerika pappel v. Kanada pappel 76 77. Populus x berolinesis Berliini pappel 77 78. Salix pentandra Raudremmelgas 78 79. Salix fraglis Rabe remmelgas 79 80. Salix alba Hõbe remmelgas 80 81. Salix trianda Vesipaju 81 82. Salix phylicifolia Kahevärviline paju 82 83. Salix caprea Raagremmelgas 83 84. Salix cinerea Tuhkur paju 84 85. Salix rosmarinifolia Hundipaju 85 86. Salix viminalis Vitspaju 86 87. Salix acutifolia Halapaju 87 88. Betula nana Vaeva kask
81) Salix alba hõberemmelgas Lehed süstjad. Pika terava tipuga. Serv peensaagjas. Siidkarvased. Alusel rootsu läheduses 2 musta nääret. 82) Salix triandra vesipaju Lehed piklik-elliptilised/süstjad. Paljas. Lühidalt teritunud tipuga. Serv tömpjate, näärmeliste hammastega. Alt sinakashallid. Pearood pealküljes silmatorkavalt kollane. Külgroodusid rohkesti, need väljuvad peaaegu täisnurga all. Leherootsul 1-2 paari näärmeid. 83) Salix phylicifolia kahevärviline paju Lehed elliptilised/äraspidised. Paljad. Serv laineliselt saagjas. Lühidalt teritunud tipuga. Pealt tumerohelised. Sageli läikivad. Alt sinakasrohelised. 84) Salix caprea raagremmelgas Lehed elliptilised/laielliptilised. Terveservalised/ nõrgalt lainja servaga. Alt hallid, viltjaskarvased. Näärmeid pole. 85) Salix cinerea tuhkurpaju Lehed äraspidised/kiiljad. Lühidalt teritunud/tömpja tipuga. Serv laineline
Abilehed suured Südajad kuni neerjad Saagja servaga, püsivad kaua · Vesipaju · Salix triandra Lehed elliptilised või äraspidised Lainelised saagja servaga Lühidalt teritunud tipuga Pealt tumerohelised Sageli läikivad Alt sinakasrohelised Paljad 5...9 cm pikad 2...3,5 cm laiad Abilehed väikesed, neerjad, näärmelise servaga, püsivad suveni. · Kahevärvine paju · Salix phylicifolia Lehed elliptilised või laielliptilised Terveservalised või nõrgalt lainja servaga Alt hallid Viltjaskarvased 5...10 cm pikad 3...6 cm laiad · Raagremmelgas · Salix carpea Äraspidised või kiiljad Lühidalt teritunud või tömpja tipuga Lainelise servaga Pealt hallikasrohelised Väga lühikarvased Alt hallid, viltjaskarvased 6...12 cm pikad 2...4 cm laiad
* Salix pentandra raudremmelgas - elliptiline süstjas, munajas elliptiline - terava tipuga - tumeroheline pealt, leht paljas, nahkne - näärmeliselt peensaagja servaga * Salix alba hõberemmelgas - siidkarvane - süstjas, peensaagja servaga - pealt terva tipu osaga (hõbedane) * Salix triandra vesipaju - piklik elliptiline või süstjas - teritunud tipuga - näärmelised hambad - pealt tumeroheline - näärmed 1-2 - keskrood paistab silma, külgrood 90 nurga all * Salix phylicifolia - kahevärviline paju - plajas, elliptiline või äraspidise kujuga - lainelise saagja servaga - lühikese teritunud tipuga - pealt tumeroheline ja läikiv, alt üleni sinakas hallikas roheline * Salix caprea raagremmelgas - elliptiline või laielliptiline - nõrgalt täkilise servaga - karvane * Salix cinerea tuhkurpaju - alati karvane (alt viltjalt) - hallikas roheline alt hall - äraspidi kiiljas või piklik - lühidalt teravneva tömpja tipuga - kergelt saagjas
hallid, leherootsul näärmeid pole kuid lehe alusel on 1-2 nääret) Salix alba hõberemmelgas(valgete siidjate karvadega kaetud leht, peeensaagja servaga, lehe alusel kaks pisiksest või 1 tume nääre, näärmeliselt saagja servaga) Salic triandra vesipaju(lehed elliptilised, servast tugevalt narmelise servaga, keskroog on silmapaistvalt hele ja sellest väljuvad peaaegu täisnurga all külgrood, leherootsul on 1-2 paari näärmeid, leht on paljas) Salix phylicifolia kahevärviline paju( leht on paljas, elliptiline lainja servaga leht, pealt on tumeroheline alt sinakasroheline ja läikiv) Salix caprea raagremmelgas (lehel pole näärmeid, leht elliptiline või laieliptiline , mõlemalt küljelt karvane või vanemad lehed ainult altküljelt) Salix cinerea tuhkurpaju(pehme karvaga, näärmeid pole , äraspidised kiiljad lehed, lühikese teritunud tipuga, lainja servaga)
külgroodusid rohkesti, need väljuvad pea-aegu täisnurga all. Leheroots kuni 1 cm pikk, leherootsul 1-2 paari näärmeid. Lehe pikkus on 7-14 cm, laius 1,5-4 cm. Abilehed suured, südajad kuni neerjad, saagja servaga, püsivad kaua. Salix alba– hõberemmelgas e. -paju Lehed süstjad, pika terava tipuga, peensaagjad, siidkarvased, 5...12 cm pikad, 1...3 cm laiad. Abilehed süstjad, näärmelise servaga ja mõlemalt küljelt siidkarvased, varisevad varakult. Salix phylicifolia– kahevärviline paju Lehed elliptilised või äraspidised, lainelised saagja servaga, lühidalt teritunud yipuga, pealt tumerohelised, asgeli läikivad, alt sinakasrohelised, paljad, 5...9 cm pikad ja 2...3,5 cm laiad. Abilehed väikesed, neerjad, näärmelise servaga, püsivad suveni. Salix caprea– raagremmelgas Lehed elliptilised või laielliptilised, terveservalised või nõrgalt lainja servaga, alt hallid, viltjaskarvased, 5...10 cm pikad, 3...6 cm laiad
(Carpinus betulus); Harilik sarapuu (Corylus avellana); Hõberemmelgas (Salix alba); Raagremmelgas (Salix caprea); Rabe remmelagas (Salix Omadustelt on valgusnõudlikud, taluvad fragilis); Tuhkur paju väga hästi äärmustempetatuure, (Salix cinerea), Vitspaju kiirekasvulised, väga hea (Salix viminalis); regenereerimisvõimega, Paljud pole Kahevärviline paju pikaealised, kuna mitmed seeneliigid (Salix phylicifolia); tekitavad mädanikku neile. Vesipaju (Salix triandra); Halapaju (Salix acutifolia); Harilik haab (Populus tremula); Ameerika haab (Populus tremuloides): Hõbepappel (Populus Kasutatakse paberi, tselluloositootmiseks, Perekond jaguneb alamperekondadeks: Leuce; alba), Euroameerika taaraks, tikkudeks, siseviimistlus. Eupopulus; Turanga. pappel (Populus euramericana); Berliini pappel (populus x
· harilik kuusk (Picea abies) Perekond lepp (Alnus) · hall lepp (Alnus incana) · sanglepp (Alnus glutinosa) Perekond lodjapuu (Viburnum) · harilik lodjapuu (Viburnum opulus) Perekond mänd (Pinus) · harilik mänd (Pinus sylvestris) Perekond paakspuu (Frangula) · harilik paakspuu (Frangula alnus) Perekond paju (Salix) · halapaju (Salix acutifolia) · hõberemmelgas (Salix alba) · härmpaju (Salix daphnoides) · kahevärviline paju (Salix phylicifolia) · mustjas paju (Salix myrsinifolia) · pikalehine paju (Salix dasyclados) 6 · punapaju (Salix purpurea) · raagremmelgas (Salix caprea) · rabe remmelgas (Salix fragilis) · raudremmelgas (Salix pentandra) · tuhkur paju (Salix cinerea) · vesipaju (Salix triandra) · vitspaju (Salix viminalis) Perekond pappel (Populus) · harilik haab (Populus tremula) Perekond pihlakas (Sorbus)
Kõrgus 20m. Kesk-ja Põhja- Euroopas ja Põhja-Aasias. Eestis kodumaine. Puitu küttepuuks ja paberiks. Haljastuses, meetaim. 72. Eestis kasvavad tähtsamad pajuliigid ja nende iseloomustus. Vesipaju: Salix triandra Lehed paljad, elliptilised, teritunud tipuga, tömpjate näärmeliste hammastega, alt sinakashallid, 7-14cm, näärmed rootsul. 4-5m kõrgune põõsas. Levinud Euroopas ja Aasias. Niisketes piirkondades. Eestis kodumaine. Meetaim. Kahevärviline paju: Salix phylicifolia Lehed elliptilised, lainelised saagja servaga, terava tipuga, pealt tumerohelised, läikivad, alt sinakasrohelised, paljad, 5-9cm. Õitseb aprilli lõpp-mai. Isasurvad kuni 2cm, emasurvad 4-10cm. 2-3m kõrgune põõsas. Kasvab üle Euraasia, ka Eestis. Kasutatakse vahest haljastuse. Vitspaju: Salix viminalis Lehed lineaarsüstjad, terve, allapoole pööratud serv, alt hallikad, siidkarvased, 8-15cm pikad. Emasurvad 4-6cm. Kasvab Euroopas ja Aasias. Ka Eestis. 5-6m kõrgune põõsas
· Noored võrsed nõtked, kollakasrohelised, pruunid või punased, noorelt veidi karvased, hiljem paljad. Pungad piklikmunajad, võrsele hoiduvad ja sellega sama värvi. · Vesipaju annab paljude pajuliikidega hübriide, haljastuslikku tähtsust ei oma. Põõsa jämedatest okstest valmistatakse hobuselookasid, noori võrseid kasutatakse punumistöödeks. Hea meetaim, paljundatakse pistokstest. Salix phylicifolia (kahevärviline paju) - 2-3 m kõrgunse püstise põõsas, mis kasvab meil sagedasti soostunud ja soistel niitudel, jõgede ja kraavide kallastel, sagedamini Lääne-Eestis, olles oma areaali lõunapiiril. Üldlevik: kontinentaalne Euraasia. · Lehed elliptilised või äraspidised, lainelised saagja servaga, lühidalt teritunud yipuga, pealt tumerohelised, asgeli läikivad, alt sinakasrohelised, paljad, 5...9 cm pikad ja 2...3,5 cm laiad
Võrsed noorelt viltkarvased, vanemad kastanpruunid, paljad. Pungad võrsele hoiduvad, valgekarvased. Lehed piklikmunajad kuni süstjad, kuni5 cm pikad, ja kuni 1,5 cm laiad, terveservalised, mõlemalt küljelt valgeviltjad. Leheroots kuni 5 mm pikk. Abilehed väikesed, sirpjad, esinevad harva. Õitseb mai lõpp, juuni algus. Ka õied valgete karvadega kaetud. Majanduslikku ja haljastuslikku tähtsust peaaegu pole, hübridiseerub teiste pajudega üsna harva. Kahevärvine paju (Salix phylicifolia L.) 2-3 m kõrgunse püstise põõsana kasvab see pajuliik meil üsna sagedasti soostunud ja soistel niitudel, jõgede ja kraavide kallastel, sagedamini Lääne-Eestis, olles oma areaali lõunapiiril. Üldlevik kontinentaalne Euraasia. Võrsed kollakas- kuni punakaspruunid, paljad, läikivad. Pungad pruunid, piklikud, üksikute karvadega. Lehed elliptilised või äraspidimunajad, kuni 7 cm pikad ja kuni 3,5 cm laiad, pealt
annaabi.ee 
