vrdsust. karl marx (1818-1883)Marksismi ks eestvedaja. Friedrich engels-marksismi ks eestvedaja. sotsiaaldemokraatia-vasakpoolne liikumine mis taotleb hiskonna iglasemaks muutmist demokraatlike vahenditega ja hiskondlike kokkulepete kaudu. kommunist-kommunismi pooldaja. kommunism-poliitiline petus, mis pab saavutada sotsiaalset vrdsust proletariaadi diktatuuri kehtestamise abil ja mille eesmrgiks on klasside ja eraomandita hiskond. konservatismi phjustas maailma vgivaldse purustamise ja hvitamise levik. liberalismi phjustas soov kaitsta revolutsiooniaastate jooksul kttevidetud vabadusi ning vajadus phjendada majanduslikult eduka kodanluse pdlusi. sotsialismi phjustas hiskonnas avaldunud ebavrdsus. tstuslik pre-manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega.uute masinate kasutuselevtt on philiseks tunnuseks.sai alguse inglismaalt 1750. 18 sajand hakkasid manufaktuurid asenduma vabrikutega. 19 sajand judis tstuslik pre ameerikasse.
1 millal oli kahe maailmasja vaheline aeg miks need aastad 2. nimeta kahe maailmasja vahelist aegu iseloomustavavaid mrsksnu (4) 3.selgita mis thendab Versaille diktant(misk selline nimi 4.kuidas on seotud 1 m ja 2 m puhkemine ? 5. kirjelda saksa poiitika tegevust 1930 a 6. USA ja Saksa maj olukord 1920 . 7 Suur depr. mis phjustas . Roosevelt uus kurss 1. 1918-1939. 2. majanduskriis, rahuleping, patsifism, demokraatia, hiljem ka diktatuur. 3. Versailles'i diktaat oli ks rahulepingutest, millega lpetati I maailmasda. Seda kutsuti Versailles'i dikaadiks kuna see slmiti Prantsusmaal Pariisis Versailles' lossis. 4. Mlemad sjad puhkesid tnu Saksamaale. 5. Aasias, Jaapan 1931. eesmrk: saada kogu aasia valitsejaks, sissetung: hiinasse, tagajrg: said agressoriks, lid jaapanist sltuva riigi Mandukuo. 6. 1920
Inglismaa ja Prantsusmaa poolseid jreleandmisi Hitlerile.Nende eesmrgiks oli sja rahoidmine, kuid tegelik tulemus oli hoopis vastupidine.Nad julgustasid Hitlerit ja andsid sellele vimaluse tugevamaks muutuda.Lepituspoliitika tttu oli Teine maailmasda ohvrite- rohkem,kui muidu oleks olnud.Lepituspoliitika taga oli Inglismaa ja Prantsusmaa avalik arvamus.Poliitikud pidid arvestama rahva tahtega.Asja mte oli selles,et ei saanud teha rahva tahte vastu,sest oli demokraatlik riik.Rahva tahet omakorda phjustas Esimeses maailmasjas saadud kannatused ja kaotused. Lepituspoliitika etapid: sellega hakati tegelema pm kohe,kui Hitler vimule sai. 1. 1934.a. Saksamaaa kehtestas ldise sjavekohustuse.(sellega oli vimalik reserve ette vamistada) 2. 1935.a. Inglise-Saksa merekokkulepe.Sellega vimaldati Saksamaal taastada sjaaevastik.See vis olla 35% Inglise laevastiku suurusest.Aga see fakt iseenesest oli juba Versailles'i kokkuleppest taganemine. 3. 1936.a
5. Tooge niteid vale, ju ja varanduse vimutsemisest te ja iguse le? Kohtus , kui Pearu valetas, et koer ajas tema maal tedrepoegi taga ja selleprasti surma sai.Andres oli ldud kuna ei saanud oma tde ja igust. See kui Andres tssas Oru Pearut ,kui krtsis lubas 30 rubla eest elda kuidas sai Pearu oma hobusega Andrese vilja sisse. Pearu lhkus kogu aeg aia ra ja laskis Andrese loomad oma vilja rikkuma, et saaks Andrese peale kaebata. 6.Mis phjustas Andrese prdumise piibli poole? Andres prdus oma jumala poole ,sest kik tema lapsed olid ra linud ja mitte kski neist ei tahtnud sinna jda . Ja ka Krda surma prast. 7.Miks lahkusid lapsed Vargamelt? Sest Vargamel ei olnud kunagi armastust ega nne vaid palju tlisid ,riidu, vihkamist ja kurbust. 9.Mis olid andrese laste nimed? Liisi, Maret, Anni(suri ra) ,Indrek ,Ants , vike Andres. 10.Kes olid romaanis: Hundipalu Tiit - Indreku ristiisa ,Andrese hea sber, naaber.
olid kirjaoskamatud. Kik lapsed ei kinud koolis, kuna nende vanemad ei saanud seda endale lubada ja osad pidasid haridust mittevajalikuks 2. Kuidas toimus ppet keskaja koolides? Mida seal piti (sealhulgas 7 vaba kunsti)? (vt lk 73 lisatekst ppimine keskajal ja lk 74) Toomkoolid andsid haridust tulevastele vaimulikele ja valmistasid ette neid, kes kavatsesid likoolidesse astuda. ppeprotsess rajanes tervenisti pheppimisel, lputul kordamisel ja rakirjutamisel(tahvlile). Srastpetamise viisi phjustas kirjutusmaterjalina kasutatava prgamendi kallidus ning ksikirjaliste raamatute vhesus, pilastel veel oma raamatut polnud. Jrelikult said kooliharidust ainult need, kellel oli hea mlu. Alles trkikunsti leiutamisega ja paberivalmistamise laienemisega sai raamat ka pilastele kttesaadavaks, aga sedagi ainult kooliseinte vahel. Keskaja koolides oli koolipetuse ldiseks aluseks seitse vaba kunsti. Algastmes ehk triviumis sisaldas see grammatikat(ladina keel ja kirjutamine);
kokku,saatis 13-14 aastaseid poisikesi rindele.Kigil oli selge,et see Saksamaa purustamine oli ainult kuude ksimus.Osa natsi juhte pdis oma nahka psta sellega,et alistuda Lneriikidele, ei tahtnud kommunistide ktte langeda.Sakslased panid phi rhu vastupanule Ida rindel ja Lne rindel vtsid asja ldvalt. Lnerindel toimus Ardennide vastupealetung. Sakslased vtsid ette vastupealetungi liitlaste vastu ja neid saatis ka mningane edu. Liitlased pidid natukene taganema.See phjustas neis vikest paanikat.Aga nad kogusid ennast varsti ja siis likvideerisid selle ohu,mis neil seal oli.See oli Lnerindel viimane tiseltvetav sndmus.Edaspidi lasti Inglise ja Ameerika vgedel suhteliselt vabalt edasi liikuda. Alates 42 aastast Lneriigid kasutasid massilist pommitamist Saksamaa linnadele.Eesmrk oli sakslasi hirmutada,et neil kaoks sdimise soov ra.Nende pommitamiste kigus oli ka massiliselt ohvreid.(mitukmend tuhat isegi) Sellisel taktikal oli ka teatud mttes edu.
td, aga saadakse vhe palka selle eest. 3) See kik tekitas inimestes pahameelt, kadus huvi t tegemise vastu. 4) Et inimesed ei hakkaks vastu ja hineksid kolhoosidega tuli neid hirmutada - mrtsikditamine, peale seda tusis kolhoosidesse linud inimeste arv mrgatavalt. 2. Industrialiseerimine ehk rasketstuse eelisarendamine - 1) Plevkivi kaevandamine Ida-Eestis, massiehitus algas ja kergetstus (Volta tehas Tallinnas). 2) Phjustas selle, et toodi sisse vga palju vrtliseid ja Kohtla- Jrve ning Sillame olid kinnised linnad. 3) Eesti jaoks olid need ettevtted liiga suured ja tekkisid keeleprobleemid. 4) (Volta tootis 10% NSV elektrimootoritest). 3. Plaanimajandus ehk ksumajandus - 1) Plaanid tulid Moskvast - 5 aastakuplaanid. 2) Phjustas kaubapuuduse ja defitsiidi, poodides ei olnud kaupa ja jrjekorrad olid pikad, inimesed lahkusid muudelt tdelt keset peva, et saaks poest hdavajalikku, linnastumine.
loomelaadiga. 1980. aastatel kujunes oma plvkonna juhtfiguuriks aga Lepo Sumera, kelle krvale tusis 1980. aastate lpul juliselt Erkki-Sven Tr. Alo Pldme (1945) Raimo Kangro (1949-2001) Lepo Sumera (1950-2000) Ren Eespere (1953) Peeter Vhi (1955) Sven Grnberg (1956) Erkki-Sven Tr (1959) Urmas Sisask (1960) Heliloojate VI plvkond (sndinud 1960-1975) Nii nagu Eesti elus ldiselt, algas 1990. aastail ka eesti muusikas tiesti uus ajajrk. Vaba suhtlemine kogu maailmaga phjustas eesti kultuuris omamoodi infoplahvatuse. Oluliselt elavnes siinne kontserdielu, kaasaegne helilooming sai kontserdisaalides enesestmistetavaks. Tnaseks juba le kmne aasta on ndismuusika paremikku tutvustanud festival "NYYD", horisonti on avardanud teisedki huvitavad festivalid ("Orient", "Jazzkaar" jne). Uue eesti muusika ritustest on olnud thtsamad Eesti muusika pevad, Uue muusika pevad Tartus ja Prnus ning Eesti Muusikaakadeemia sgisfestival.
Teisest kljest, islami usk silis kigil vallutatud aladel. Isegi mongolid hakkasid seda le vtma, tsi kll, alles 40 aasta prast. Mongolid mjutasid ka trgi keele levikut. Nimelt oli neil vaja sdureid ja peamiselt said vitlejateks trklased. Sdurite kaudu levis vallutatud aladel trgi keel. Selleprast ongi tnane Aserbaidaan trgikeelne. Tnu mongolitele said trklased endile pssirohu valmistamise saladused, mis oli oluline tulevikus. 6. Suured islami impeeriumid Nende tekke phjustas mongolite administratiivse korralduse kollapseerumine 14. ja 15. sajandil. Thtsamad olid Ottomani, Safavidi ja Mughali impeeriumid. Kui mongolite administratiivne korraldus kokku varises, siis vastava impeeriumi alad ei allunud enam mongolitele. Mongolid leidsid, et nende alade prast ei tasu sdida ja suured islami impeeriumid olid taas loodud. Nad olid ldiselt absoluutsed monarhiad, kus usuga tegelemine oli nd teisejrguline asi. Safavide impeerium oli selles suhtes
konksu abil vlja vetud. Tutanhamonil olid nn. hobusehambad tema pikad likehambad tungisid huulte vahelt vlja. Krvad olid suhteliselt vikesed, krvalestades oli seitsme millimeetri suurune auk, nonahk oli rabe ja lahti tulnud. Kllap on see seletatav ldise erutusega sel 1925. aasta 11. novembril, et teadlased ei pranud mingit thelepanu vaarao vasakul psel olnud vigastusele. Howard Carter ei mrganudki seda kohta. Ning professor Derry tleb lahkamisprotokollis: Mis selle vigastuse phjustas, pole kahjuks vimalik kindlaks teha. 8. Kuidas Tutanhamon suri? Tutanhamoni peahaava mistatus seletati alles enam kui nelikmmend aastat hiljem, kui Liverpooli anatoomiaprofessor dr. Ronald Harrison uuris Tutanhamoni muumiat portatiivse rntgeniaparaadiga. See polnud kll vaarao esimene rntgenoloogiline uuring, kindlasti aga phjalikem. Viiskmmend rntgenifilmi andsid jrgmise diagnoosi: kuningas Tutanhamon suri vgivaldsesse surma. Kolju vasakul poolel haigutava haava oli tekitanud kas
karjatamine, politseitöö ja saavutused tuaretuses. Huvi saksa lambakoerte erinäituste vastu kasvas nagu ka SV liikmeskond. Lpuks tunnustas ka sjavägi saksa lambakoerte töövimeid. Esimeses maailmasjas täitsid koerad mitmeid ülesandeid: nad olid kuller-, pääste-, valve- ja patrullkoerad, andsid märku vaenlase lähenemisest. Ka teised riigid peale Saksamaa olid hakanud saksa lambakoeri ulatuslikult kasutama. Sja ajal levinud vaenulikkus kige suhtes, mis oli seotud Saksamaaga, phjustas tu ümbernimetamise Inglismaal: nimetus "Alsatian" on mningates paikades püsinud tänaseni. Peale Esimest maailmasda said saksa lambakoerad väga kuulsaks ja populaarseks. Leidus kasvatajaid, kes hakkasid kutsikaid valikuta eksportima välismaale, aretati tu huve silmas pidamata. Von Stephanitz seadis sisse aretuskontrolli (Körung), kus koeri kontrolliti ja hinnati phjalikult, mille tulemuste alusel koerale kas anti vi veti ära aretusigus. Aretuskontroll parandas märgatavalt tu kvaliteeti
Kreetal puuduvad aga religioossed üksikehitised - templid. Väikesed, paleedesse ehitatud kultusrajatised paiknesid enamasti ühe suurema siseue phjaküljel (ka loodeküljel).Thera saarel tehtud väljakaevamistel avastatud linnamajades oli tenäoliselt samuti üks kultusotstarbeline ruum. Sellele vihjavad seinamaalingud, nt. naised kultustoimingute juures aga ka ilmselt kultuseanumate tarbeks seintesse ehitatud nisid. itsva kultuuri hävingu Kreetal phjustas läheduses asuval väikesaarel, Theral toimunud vulkaanipurse.(u.1500 eKr.)Kreeta saare edasine saatus on suures osas seotud egeuse kultuuri hilisema väljenduse e. mükeene kultuuriga. Mükeene kultuuri jälgi Kreeka mandril vis jälgida juba alates u.1600.a eKr. Peamisteks keskusteks kujunesid seal linnriigid Mükeene ja Tirnys, mille seos Kreeta saarel itsenud minoilise kultuuriga ilmnes eeskätt tarbekunstiesemetes ja kultustoimingutes (snnimängud). Seoseid on aga teisigi. Palju sarnast
annaabi.ee 
