küll hukka mõista, kuid ei aita teda mõista. Sündmustes salakaubavedajatega näitab Petsorin end teoinimesena. Tegemist ei ole tubase unistava romantikuga ega Hamletiga, kelle tahet halvavad kahtlused ja enesevaatlus. Petsorin on otsusekindel ja julge, kuid tema tegutsemine ei vii kuskile. Ta ei ole eluga ühte sulanud, vaid püsib kuskil elu ääremail, ja elu raputab teda enda küljest lahti. Seda kõike sellepärast, et tegutsemine on Petsorinile hädavajalik, kuid erinevalt teda ümbritsevatest inimestest puudub ta tegevusel eesmärk. Nende lihtsad ja primitiivsed püüdlused teda ei rahulda, ent võimalust pühendada ennast suurejoonelistele tegevustele, milleks Petsorin endas jaksu tunneb, tal ei ole. ,,Mu auahnus on olude poolt allasurutud," ütleb ta. Iseennast kulutades mässib Petsorin end seetõttu võõrastesse asjadesse, sekkub võõrastesse saatustesse, tungib võõraste ellu ja rikub võõraste õnne. Petsorin ei suuda
põhjal. Raamatu autor sõidab mööda Kaukaasiat ja kohtab meest nimega Maksim Maksimôts, kes talle need lood jutustabki, nende reisi ajal. Petsorin sattus N-kindlusesse, seal teenis ka Maksim Maksimôts. Ta sõbruneb Maksim Makimôtsiga. Nad satuvad ükskord mingisugusele kohalikule kogunemisele. Mingi aadli juurde. Sellel oli viieteist aastane poeg ja tütar, kelle nimi oli Bela. Samal peol viibis ka mees nimega Kazbits. Nii Petsorinile kui ka Kazbitsile hakkas meeldima Bela. Kazbitsil oli stepi kõige kiirem ratsu. Perepoeg tahtis seda endale. Nii tegi ta Petsoriniga kaupa. Tema röövis oma õe ja andis Petsorinile, kes vastutasuks muretses talle selle hobuse. Nii toimuski. Kazbits tappis vastutasuks, aga Bela isa. Neljas peatükk-FATALIST. Kord kui seltskond mängis kasarmus kaarte, vedas mees nimega Vulits kihla et midagi elus pole ette määratud. Tõestuseks ta võttis püssi ja vajutas
26.05.2011 Lermontov ,,Meie aja kangelane" 1.Lugude tegeliku toimumise järjekord on teoses segamini. Järjesta pealkirjad nii, nagu nad ajaliselt üksteisele järgnevad. Lugude tegelik järjekord peaks olema järgmine: Petsorini päeviku osad Taman,vürstitar Mary,fatalist. Siis tulid Bela ja teos lõpeb pealkirjaga Maksim Maksimõts. 2.Too välja kolm Petsorinile iseloomulikku joont, tõesta iga omadust vähemalt kahe konkreetse näitega teosest. Kirjuta vastuse lõppu omapoolne järeldus toodud näidete põhjal, milline noormees oli sinu meelest Petsorin. 1.Teda võib pidada väga julgeks noormeheks,sest ta läks hutti, kus oli joodik oma noa ja püssiga ning tegi ta kahjutuks. 2.Petsorin Vahel istus toas, kus käis tuulehoog ning ta rääkis,et ta on külmetanud. Vihma ja külmaga
B 28.03.2011 Lermontov ,,Meie aja kangelane" 1.Lugude tegeliku toimumise järjekord on teoses segamini. Järjesta pealkirjad nii, nagu nad ajaliselt üksteisele järgnevad. Lugude tegelik järjekord on järgmine: Petsorini päeviku osad Taman,vürstitar Mary,fatalist. Järgmiseks olid Bela ja teos lõpeb pealkirjaga Maksim Maksimõts. 2.Too välja kolm Petsorinile iseloomulikku joont, tõesta iga omadust vähemalt kahe konkreetse näitega teosest. Kirjuta vastuse lõppu omapoolne järeldus toodud näidete põhjal, milline noormees oli sinu meelest Petsorin. 1.Petsorin oli veidi imelik noormees, sest vihma ja külmaga oli ta päev otsa jahil, teised külmetavad aga temal ei ole sellest midagi. Teinekord istus toas, kus käis tuulehoog ning ta rääkis,et ta on külmetanud. 2
Noored kutsusid teda Mefistoks (Goethe "Faust" Mefistofeles = kurat). Teised tervisvete arstid olid kadedad ta üle. Seepärast levitasid nad tema kohta laimu ning mitmed ta patsientidest ütlesid tast lahti. Tema sõpradel, kes teenisid Kaukaasias, ei õnnestunud Verneri nime puhtaks pesta. 5. Küsimus(ed) tegelas(t)ele Kuidas Sul õnnestus Verner enne duelli maja juures maha rahustada? (Petsorinile) Mida sa arvad abielust? (Petsorinile) 6. Teose miljöö Tegevus toimub Kaukaasias (Gruusia, Armeenia, osa Venemaast, Aserbaidzaan), kus vene väed võitlevad tserkesside (mägilaste) vastu. Järsud teed, mis lähevad mägedest üles, soodustavad asiaatidele hea võimaluse reisijatelt raha välja petta. Ilma kellegi abita ning mägesid tundmata, oli ohtlik vankriga liikuda, eriti kiilasjääga. Seal asuvad tervisveed, kuhu on kogunenud nii lihtsaid vigastatud sõdureid kui ka tähtsaid aristokraate.
Ainuke keda Petsorin vahest tõeliselt endale ihkas oli Veera, sest peale tema lahkumist jooksis Petsorin talle järgi, hoolimata võitlusejärgsest väsimusest. Samas ei öelnud ta ka Veerale kunagi, et ta naist otseselt armastab. See omakorda tõestab veelkord, et Petsorin ei osanud väga hästi oma tunnetega tegeleda ja pigem peitis need oma mänguri imago taha. Sellest hoolimata on aru saada, et Veera tähendas Petsorinile palju rohkem kui Bela ja Mary, ning mina usun, et Veera oli Petsorini suurim armastus ja tema lahkumine tegi mehele palju haiget. Hoolimata sellest et Petsorin oli suur naistemees ja eriti kellegi tunnetest ei paistnud hoolivat õhkus temast ka mingisugust võluvust. Ta oli tolle aja stiili kohaselt kena välimusega ja väga intelligentne mees. Ta oli isepäine ja ei muretsenud selle pärast mida teised temast arvata võiks. Temast õhkus tüdimust
küll hukka mõista, kuid ei aita teda mõista. Sündmustes salakaubavedajatega näitab Petsorin end teoinimesena. Tegemist ei ole tubase unistava romantikuga ega Hamletiga, kelle tahet halvavad kahtlused ja enesevaatlus. Petsorin on otsusekindel ja julge, kuid tema tegutsemine ei vii kuskile. Ta ei ole eluga ühte sulanud, vaid püsib kuskil elu ääremail, ja elu raputab teda enda küljest lahti. Seda kõike sellepärast, et tegutsemine on Petsorinile hädavajalik, kuid erinevalt teda ümbritsevatest inimestest puudub ta tegevusel eesmärk. Nende lihtsad ja primitiivsed püüdlused teda ei rahulda, ent võimalust pühendada ennast suurejoonelistele tegevustele, milleks Petsorin endas jaksu tunneb, tal ei ole. ,,Mu auahnus on olude poolt allasurutud," ütleb ta. Iseennast kulutades mässib Petsorin end seetõttu võõrastesse asjadesse, sekkub võõrastesse saatustesse, tungib võõraste ellu ja rikub võõraste õnne. Petsorin ei suuda
sajandi noorest inimesest. · Väljendab oma aja inimlikke pahesid. · Petsorin kui romantiline kangelane-üksik ja uhke, mässab oma igavuse vastu, ei suuda pühenduda tõsistele asjadele. · Realistlikuks teeb teose see, et Lermontov kujutab tegelasi kõige positiivse ja ngeatiivsega ja tekivadki inimlikud tegelased. · Faabula-teose sündmustiku ajalisespõhjuslikus(ehk kronoloogilises)järgnevuses. · Süzee- teose sündmustik ülesehitusest lähtuvalt. · Petsorinile vastandlikud tegelased. · Otsige kirge Maksim Maksimõtsi vastu.(kaukaasia) · Maksmi Maksimõts on pettunud oma teenistuses ja oma senises elus, seetõttu tunneb ta suurt poolehoidu mägilaste vastu. · MM probleem on tekkinud sellest, et ta ei kuulu kõrgseltskonda ja tal ei ole tutvusi. · Petsorin jõuab oma teenistuses kaugemale, sest ta kuulub seltskonda ja tal on tutvused. Faabule Süzee
Kirjandusteose analüüs Meie aja kangelane Mihhail Lermontov 1. Teose sisu lühikokkuvõte Minategelane kohtub Maksimiga. Maksimõts jutustab loo Petsorinist. Toimub ball, Petsorinile hakkab meeldima Bela. Azamet tahtis saada endale Kazbitsi hobust. Azameti ja Petsorini kokkuleppe. Azamet sai hobuse ja Petsorin Bela. Maksim ja Petsorin läksid jahile, tagasi tulles kuulsid pauku ja nägid, et Kazbits röövib Belat. Bela surm. Siinkohas lõppes Maksimõtsi jutustus ja nad läksid lahku. Maksim ja minategelane kohtusid taas ning tuli välja, et samas kohas viibis ka Petsorin. Minategelane sai endale Petsorini päeviku
Mina arvan, et kõige olulisem kõrvaltegelane oli Maksim Maksimõtsik, kuna tema oli see, kes seikles umbes aasta Petsorinikuga. Maksim Maksimõtsik oli ise umbes 50 aastane. Ta oli tõmmunahaline. Maksimi austas väga Petsorini, kunagi ei keelanud ning oli alati temaga. Näiteks pärast lahkuminekut, kui nad ööbisid samas majas, ootas Maksim teda pikalt värava juured. Samas hoidis Maksim inimesi,kes olid Petsorinile kallid nagu näiteks Bela, keda ta pidas oma tütreks ja keda ta armastas. Teine oluline kõrvaltegelane oli Veera. Ta oli alati Petsorinisse armunud juba sellest ajast saadik kui nad kohtusid. Veera oli siiras armastaja ning kui keegi oli ta hinge endale võitnud, ei suutnud ükski mees temas samasugust tunnnet tekitada. Veera kannatas palju Petsorini pärast ning ohverdas tema pärast kõik. Lõpus lausa saadeti ta minema, kuna ta ütles oma mehele, et ta armastab Petsorinit. 5
Nad istusid teise paati tõmbasid purjed üles ja eemaldusid rannast. Kui Petsorin tagasi hurtsikusse jõudis olid kõik tema asjad ära varastatud. Järgmisel päeval Petsorin lahkus Tamanist. 4. Iseloomusta vürstitar Mary, Bela ja Veera osa Petsorini elus. Kellega neist kujutleksid Petsorini võimalikku kooselu? Põhjenda! Petsorin ei armastanud Maryt, aga talle meeldis naisega mängida. Ta tahtis Maryt panna ennast vihakama, kuigi Mary oli temasse vägagi armunud. Bela oli neiu, kes hakkas Petsorinile meeldima kui ta koos Makimõtsiga satuvad ühe aadli juurde kogunemisele. Petsorin sai kokkulepe alusel endale Bela, kuid alguses ei teinud Bela temast väljagi. See pani Grigori liigutama, ta kinkis Belale uhkeid riideid. Ajapikku hakkas Bela sulama ning ta hakkas Petsorinit armastama aga siis kadus Grigoril huvi tema vastu. Veera oli naine, kes aeg ajalt ikka tema ellu sattus. Kõige sügavamad tunded olid Petsorinil Veera vastu, sest nagu ta ütles, et Veera mõistab teda kõige paremini. 5
kelle silme läbi kangelast vaadatakse ja kes on jutustaja. Kõik hinnangud kokku loovadki tegelase keeruka ja vastuolulise karakteri. Petsorin kui "meie aja kangelane", kui sugupõlve koondportree, on oma ajastu nähtus. Tema ellusuhtumist on kujundanud paljud ajastule iliupilised mõjutegurid. Selles mõttes on Petsorini karakter saatuslik ja tema pahed pole ainult ta süü, vaid ka tema häda ja õnnetus. Tegutsemine on Petsorinile hädavajalik, kuid erinevalt teda ümbritsevatest inimestest puudub ta tegevusel eesmärk. Iseennast kulutades sekkub Petsorin võõrastesse saatustesse, tungib võõrasse ellu ja rikub võõrast anne. Ta ei suuda teha seda, mida nõuab süda, ja teeb seda, mida hinge põhjas peab täiesti tarbetuks. Selleparast on ta teod tühjad ja kirg kunstlik -see varjab seesmist külmust. Pärast dekabristide
Maksimõts lubab Petsorini kõlbeliselt küll hukka mõista, kuid ei aita teda mõista. Sündmustes salakaubavedajatega näitab Petsorin end teoinimesena. Tegemist ei ole tubase unistava romantikuga ega Hamletiga, kelle tahet halvavad kahtlused ja enesevaatlus. Petsorin on otsusekindel ja julge, kuid tema tegutsemine ei vii kuskile. Ta ei ole eluga ühte sulanud, vaid püsib kuskil elu ääremail, ja elu raputab teda enda küljest lahti. Seda kõike sellepärast, et tegutsemine on Petsorinile hädavajalik, kuid erinevalt teda ümbritsevatest inimestest puudub ta tegevusel eesmärk. Nende lihtsad ja primitiivsed püüdlused teda ei rahulda, ent võimalust pühendada ennast suurejoonelistele tegevustele, milleks Petsorin endas jaksu tunneb, tal ei ole. ,,Mu auahnus on olude poolt allasurutud," ütleb ta. Iseennast kulutades mässib Petsorin end seetõttu võõrastesse asjadesse, sekkub võõrastesse saatustesse, tungib võõraste ellu ja rikub võõraste õnne
Maksimõts lubab Petsorini kõlbeliselt küll hukka mõista, kuid ei aita teda mõista. Sündmustes salakaubavedajatega näitab Petsorin end teoinimesena. Tegemist ei ole tubase unistava romantikuga ega Hamletiga, kelle tahet halvavad kahtlused ja enesevaatlus. Petsorin on otsusekindel ja julge, kuid tema tegutsemine ei vii kuskile. Ta ei ole eluga ühte sulanud, vaid püsib kuskil elu ääremail, ja elu raputab teda enda küljest lahti. Seda kõike sellepärast, et tegutsemine on Petsorinile hädavajalik, kuid erinevalt teda ümbritsevatest inimestest puudub ta tegevusel eesmärk. Nende lihtsad ja primitiivsed püüdlused teda ei rahulda, ent võimalust pühendada ennast suurejoonelistele tegevustele, milleks Petsorin endas jaksu tunneb, tal ei ole. ,,Mu auahnus on olude poolt allasurutud," ütleb ta. Iseennast kulutades mässib Petsorin end seetõttu võõrastesse asjadesse, sekkub võõrastesse saatustesse, tungib võõraste ellu ja rikub võõraste õnne. Petsorin ei suuda teha
annaabi.ee 
