· 17.18. jaanuar toimus Utria dessant ning vabastati Narva. · 20. jaanuar Johann Laidoner ülendati kindralmajoriks. · 31. jaanuar toimus Paju lahing, kus võideti verises heitluses läti kütte, surmavalt sai haavata Julius Kuperjanov. · 1. veebruar Andres Larka sai sõjaminstri abiks ja tagavaravägede ülemaks. Eestlased said enda kätte Valga ja Võru. · 4. veebruar eestlased jõudsid Petserisse. · 22. veebruar Punaarmee alustas uut pealetungi Eesti vallutamiseks, peatates selleks kõik teised ründeoperatsioonid Vene Läänerindel. · 24. veebruar Jaan Soots sai ülemjuhataja staabiülemaks. Sõja kulg 1919 · 15. märts Petseri vallutati tagasi ning enamlased taandusid Pihkva suunas. · 12. mai algas eestlaste Maipealetung. · 25. mai eestlased vallutasid Maipealetungi käigus Pihkva. · 5
"Seto lugõmiku" II osas ja ajakirjanduses avaldatud artiklitega tegi A. O. Väisänen Anne Vabarna nime tuntuks kogu Eestis. Anne kohtus A. O. Väisäneniga esimest korda küll juba 1914. aastal, kui Anne laulis koos teiste setu naistega Väisäneni fonograafile mõned laulud, aga koguja jaoks jäi ta tookord märkamata, sest siis polnud Anne veel eeslaulja. Selle kõige tagajärjel sattus laulik haritlaste huviorbiiti. Tema vastu hakkasid huvi tundma Petserisse siirdunud Piirimaade Seltsi instruktor Samuel Sommer, (kes muuseas aastatel 1924-1936 organiseeris setu (kooli)noortest kaastööliste võrgu abil uue setu folkoori talletamise aktsiooni, mille tulemuseks on üle 124 000 leheküljeline ERAs säilitatav Sommeri käsikirjaline rahvaluulekogu) ning Akadeemiline Emakeele Selts. S. Sommeri ja Akadeemilise Emakeele Seltsi aktiivsel taotlusel määrati kolmele silmapaistvamale setu laulikule ( "Setukeste laulude" kaudu tuntuks saanud setu
tehnika võeti Eesti lennuväelt. Suur osa pärast 17. juunit oma kasarmutest väljaaetud väeosadest oli vahepeal asunud ajutistes majutuskohtadest (koolimajades, ladudes ja mujal), nüüd järgnes uus kolimine. Korpuse ja 180. Eesti Laskurdiviisi staap ning korpuseväeosad jäid Tallinna. 180. diviisi laskurpolgud paigutati laiali Põhja-Eestisse (Tallinna, Türile, Tapale ja mujale) ning 182. Eesti Laskurdiviisi osad Lõuna-Eestisse (Tartusse, Elvasse, Võrru, Petserisse). 23. veebruaril 1941 Punaarmee 23. aastapäeval andsid Eesti Korpuse sõjaväelased uue vande Nõukogude Liidule. 6 Juunis 1941 saadeti korpus Värska õppelaagrisse, kus 13.–14. juunil vangistati umbes 300 eesti vanemohvitseri, kes saadeti enamasti Norilski vangilaagrisse. Korpuse juhtkonna liikmed olid juba varem täienduskursuste sildi all Venemaale viidud, kus neist enamik samuti
· 17.18. jaanuar toimus Utria dessant ning vabastati Narva. · 20. jaanuar Johan Laidoner ülendati kindralmajoriks. · 31. jaanuar toimus Paju lahing, kus võideti verises heitluses läti kütte, surmavalt sai haavata Julius Kuperjanov. · 1. veebruar Andres Larka sai sõjaminstri abiks ja tagavaravägede ülemaks. Eestlased said enda kätte Valga ja Võru. · 4. veebruar eestlased jõudsid Petserisse. · 22. veebruar Punaarmee alustas uut pealetungi Eesti vallutamiseks, peatates selleks kõik teised ründeoperatsioonid Vene Läänerindel. · 24. veebruar Jaan Soots sai ülemjuhataja staabiülemaks. · 11. märts enamlased vallutasid Petseri ning jõudsid Võru ligidale. · 15. märts Petseri vallutati tagasi ning enamlased taandusid Pihkva suunas. · 4. aprill Ernst-Johannes Põdder määrati Eesti 3. diviisi ülemaks. · 12
· 17.18. jaanuar toimus Utria dessant ning vabastati Narva. · 20. jaanuar Johann Laidoner ülendati kindralmajoriks. · 31. jaanuar toimus Paju lahing, kus võideti verises heitluses läti kütte, surmavalt sai haavata Julius Kuperjanov. · 1. veebruar Andres Larka sai sõjaminstri abiks ja tagavaravägede ülemaks. Eestlased said enda kätte Valga ja Võru. · 4. veebruar eestlased jõudsid Petserisse. · 22. veebruar Punaarmee alustas uut pealetungi Eesti vallutamiseks, peatates selleks kõik teised ründeoperatsioonid Vene Läänerindel. · 24. veebruar Jaan Soots sai ülemjuhataja staabiülemaks. · 11. märts enamlased vallutasid Petseri ning jõudsid Võru ligidale. · 15. märts Petseri vallutati tagasi ning enamlased taandusid Pihkva suunas. · 4. aprill Ernst-Johannes Põdder määrati Eesti 3. Diviisi ülemaks. · 12
kõrgemaks sõjaliseks autasuks, mida eestlane kunagi saanud on. Paul Maitla sündis 27. märtsil 1913. aastal. Oma sõjaväekarjääri alustas Maitla Valgas, astudes 8. Üksikjalaväepataljoni. Peale seda astus ta Tartusse, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutusse. 1939. aastal ülendati Maitla preisdendi käskkirjaga nooremleitnandiks. Ta asus teenistusse 3. Üksikjalaväepataljoni. 1940. aastal, kui Eesti väeosad arvati Punaarmee koosseisu, saadeti 3. Üksikjalaväepataljon Petserisse. Peale seda saadeti ta Pihkvasse, kus tal õnnestus end sakslastele vangi anda. 1941. aastal asus ta teenistusse Saksa armeesse, kus ta teenis 37. Kaitse Vahipataljonis. 1942. aasta sügisel ülendati ta leitnandiks. Samal aastal astus ta ka formaaritavasse Eesti SS-Leegioni. Ta saadeti Poola väljaõppele ja peale seda sai temast Eesti SS-leegioni 1. pataljoni 3. kompanii ülem. 1943. aastal võitles ta oma vägedega Neveli
mine, saad mujaltki leiba!" Lapse palve tibukesele Tibukene, ütle mulle, millal hakkad munema! Iga päev toon teri sulle, mune ikkagi ei saa- Sõit Sõidan sõitu rutulist, mul on tore sõiduriist, rattad tal on valgest vasest, rattarummud kõvast kasest. Rattad aina vuravad, kivikillud kargavad. Sõida, hobu, sõida, hopp! Üle nurme kopp-kopp-kopp! Nurmes naerid hiigelsuured, põllul petersellijuured! Lähme linna saia tooma, Petserisse piima jooma! Linnuke Linnukene oksa pääl, piiksub, vaene, kurvalt sääl. Lumi katab maad. Kust sa süüa saad? Tuleb väike Jukuke, kaenlas leivakakuke. Nüüd saad süüa sa, ole mureta! Vaike jänes Väike jänes -- küll on kena -- pehme, siidine ja hall, meil on vana jänkuema, neli väikest poega tal. Jänes rõõmustab ja hüppab, aias kapsalehti sööb, niidul lustiliselt lippab, koplis kukerpalli lööb. Minu hani
detsember 1919 7. jaanuar Algas Eesti sõjaväe vastupealetung. 9. jaanuar Eesti vägi vabastas Tapa. 12. jaanuar Eesti vägi vabastas Rakvere. 14. jaanuar Eesti vägi vabastas Tartu. 18. jaanuar Eesti vägi vabastas Narva. 31. jaanuar Paju lahing; võit avas Eesti väele tee Valka. 1. veebruar Eesti vägi vabastas Valga ja Võru. 2. veebruar Suri Paju lahingus haavata saanud Julius Kuperjanov. 5. veebruar Eesti vägi jõudis Petserisse. 16.–21. Väheinformeeritud Saaremaa talupoegade mäss Eesti Vabariigi võimude vastu. veebruar 16. veebruar Punaväe vastupealetung Eesti taasvallutamiseks; punavägi peatati. – 24. mai 5.–7. aprill Asutava Kogu valimised. 23. aprill Asutava Kogu avamine (enamik kohti kuulus selles vasakjõududele). 27. aprill Põhja-Lätis langes soomusrongide divisjoni ülem kapten Anton Irv. 9
piiriga Pihkva oblasti Petseri rajooni Laura, Pankjavitsa, Petseri, Krupi ja Kulje külanõukogu, Eesti piiri lähedal (2 km) asub Petseri linn. Petseri lähedal ületavad piiri Valga poolt (tolli teeninduskoht Võrus) ja Tartu poolt (piiri- ja tollijaam Oraval, 2011. aasta sügisest üleviimisel uude Koidula tolli- ja piiripnkti) Petseri raudteesõlme kaudu Pihkvasse suunduvad raudteeliinid. Riia–Pihkva maanteel on ajakohane Luhamaa-Sumilkino tolli- ja piiripunkt, Tartu ja Räpina poolt Petserisse sõitjad ületavad piiri Koidula-Kunitšnaja Gora tolli- ja piiripunktis. Kohalik piiripunkt on Saatse ja Krupi vahel. Ajalooliseks looduspiiriks on Eesti ja Venemaa vahel olnud Peipsi järv. Selle lõunaosas – Pihkva järves – algab pidev piirijoon Popovitsa lahest (Värska lahe suudmest idas; sellest kirdes kulgeb ka umbes 2 km pikkune järvepiir ümber Kulje lahe ja Dubki lahe vahelise poolsaare) ja kulgeb sealt läbi Kulkna kurgu, mis põhjasuus on alla 0,7 km lai. Suhteliselt
annaabi.ee 
