Raamat, mida lugesin, on Mihhail Lermontovi teos “Meie aja kangelane”, mis anti algselt välja aastal 1840. Loos tulevad välja paljud erinevad teemad: armastus, sõprus, manipulatsioon, võim ja kirg. Raamat on üles ehitatud viies osas ja iga osa räägib ühe loo Petšorini elust. Lugusid räägitakse kolmest vaatenurgast: Petšorini, Maksim Maksimõtši ja nimetu ränduri omast. Teose peategelane on Grigori Aleksandrovitš Petšorin, manipuleeriv ja keerulise iseloomuga umbes 30-aastane ohvitser. Ta pole oma suhetes naistega kunagi õnnelik ega rahul olnud ning mängib kogu raamatu vältel naiste ja nende tunnetega ning seetõttu ei saa ta kogeda tõelist armastust ega ka kirge. Lugu võtab aset 1800ndate aastate Venemaal. Veel mõned teised tegelased on Maksim Maksimõtš, nimetu rändur, Bela, Veera, Vürstinna Mary ja Grušnitski.
Iseloomuste peategelast, tema suhteid teiste tegelastega. Mida, keda ta hindab? Miks ta suhted selliseks kujunevad, nagu need kujunevad? Petšorin ei oska inimestega suhteid hoida, eriti naistega. Samas on ta julge ja otsusekindel, proovib inimestele meeldida ja tundub, et ka talle meeldivad inimesed. Petšorini suhtub nendesse pealiskaudselt. Talle meeldib pidevalt tegutseda, aga tegudel puudub eesmärk. Tundub, et ta tahaks kogeda midagi suurt ja uhket, aga see ei õnnestu. Ta võtab impulsiivselt ette ohtlikke seiklusi, riskib oma eluga. Ehkki ta on võimeline sügavalt tundma, ei suuda Petšorin oma emotsioone näidata
lapse suutmatus mõista kurjust. Tolerantsus ja õiglus maailmas. Tegelased Jean Louise/Nirksilm, vend Jem, sõber Dill, Atticus Finch (advokaadist isa), kaitseb loo „tõelist laulurästast“ ehk musta meest, keda süüdistatakse valge neiu vägistamises 1930. aastate ameerika väikelinnas. Võitlus õigluse nimel õõnestab linna südametunnistust. Rassism, klassidevahelised lahkhelid. Mihhail LERMONTOV 1. romaan “Meie aja kangelane” - Petšorin oli isekas tegelane, kes tegi naistele haiget ega otsinud elul mingit eesmärki, samas virises igavuse üle. Haruki MURAKAMI 1. romaan “Norra mets” - Kui miski muu ei aita, siis armastus võib valu leevendada. Teise inimese sisse pole võimalik täielikult näha. Isegi, kui saadakse haiget, peab elus edasi minema ja see on täiskasvanuks olemise üks omadusi. Iga kaotus on uus kaotus, selle jaoks ei saa valmistuda. Naoko ei tahtnud peategelasele olla ka koormaks
33 vanaema surma 1841 saabub L Peterburi. Tahab erruminna aga ei. Saadetakse Pjatigorskisse. L on seal tähelepanu keskpunktis. Tekib tüli Martõnoviga DUELL sureb nagu kangelases. M. Lermontovi „Meie aja kangelane“ Ilmus 1839. Koosneb 6 peatükist(Bela, Maksim Maksimõtš, Petsorini päevik, Taman, Vürstitar Mary ja Fatalist). Tegevus toimub Lermontovi kaasajal Kaukaasias. Peategelaseks on Petšorin, kes on vastuoluline kuju – ühtaegu veetleb ja tõukab eemale. Esimene tegelane, kes Petšorinit tutvustab, on Maksim Maksimõtš. Naiivne ja piiratud mõistusega Maksimõtš lubab Petsorini kõlbeliselt küll hukka mõista, kuid ei aita teda mõista. Sündmustes salakaubavedajatega näitab Petšorin end teoinimesena. Tegemist ei ole tubase unistava romantikuga ega Hamletiga, kelle tahet halvavad kahtlused ja enesevaatlus. Petšorin
annaabi.ee 
