eluviisi ● Korraldada loodusharidust Foto autor: K.Paomees http://www.keskkonnaamet.ee/vilsandi/uldinfo/kultuuriparand/ Taimestik ● Rannikul soolalembelised taimeliigid (soolarohi, meripuju) ● Männikud, nõmme- ja palumetsad, loometsad, tamme- ja haavasalud ● Soodes palju käpalisi (harilik käoraamat, soo- neiuvaip) Loomastik ● Mitmekesine põhjaelustik meres (kirpvähid, karbid) ● Rannaniidud olulised pesitsevatele ja läbirändavatele lindudele ● Puisniitudel palju rohttaimedest toituvaid putukaid ● Jäänukjärved lindudele tähtsad pesitsus- ja toitealad ● Madalsoodes palju putukaid ning ämblikulaadseid Foto autor: M.. Kose http://www.keskkonnaamet.ee/vilsandi/uldinfo/elupaigad/rannikumeri-3/ Foto autor: M.. Sepp http://www.keskkonnaamet
Ruiklastest: rooruik (rookana), tait (tiigikana), lauk (vesikana). Haigurlastest: hüüp. Lauk · Elab taimestikurikkas vees · Igal laugupaaril on kindel pesitsusterritoorium · Häälitsus kostab kaugele Talvitujad, läbirändajad ja eksikülalised Talikülalised. Läänemeri koos Põhjamerega on Euroopas kõige põhjapoolsemateks meredeks, mis talvel vähemalt osaliselt jäävad jäävabaks. Seega on Läänemeri paljudele arktilisel ja subarktilisel alal pesitsevatele veelindudele soodsaks talvekorteriks. Eriti külalisterohke on Läänemere lõunaosa. Põhjapoolsete alade (Põhjarannik, tundra, metsatundra) haudelinnud; merelinnud: mustlagle. Tinglikult merelistest lindudest: valgepõsk- lagle, jääkajakas, kormoran, mageveeliikidest: järvekaur, punakurk-kaur, aul, mustvaeras. Väiksemal arvul talvituvad need linnud ka mere idaosa, jäävabadel aladel, kõige arvukamaks on aul Läänemere lõunaosas: laululuik, vähearvuliselt talvituvad
aastaajad. Juuni tipphetked on ajal, mil siniseid laineid löövad luhal siberi võhumõõgad . Lõhnavad ööviiulid. Juulis puhkevad õide niidu-kuremõõgad. Samblaid on leitud 200 ja samblike 119 liiki. Suur on inimtegevuse suhtes tundlike samblaliikide arv. Seeni on leitud 360 liiki. Siberi võhumõõk Linnuliike on Soomaa rahvuspargi liiginimestikus 183 , neist 146 on kohatud Soomaal pesitsemas. Soomaa rabad on Eesti ühed olulisemad pesitsusalad meil ainult rabades pesitsevatele rüütadele, väikekoovitajatele ja mudatildritele. Haruldastest lindudest ja rangelt kaitstavatest linnuliikides elavad rahvuspargis rabapüü, kaljukotkas, must toonekurg, suur- ja väike konnakotkas, niidurüdi ja rohunepp. Rabaservades leidub metsise mängupaiku ja kevadeti kostab avarabalt tetrede kudrutamist. Soomaa taastatud luhtadel rääksuvad Euroopas järjest haruldasemaks jäävad rukkiräägud ja klõbistavad ohustatud rohunepid
Hangelind:Värvuselt lumivalge laululind keda on raske mitte märgata. Hangelind ei külasta meid küll igal talvel, kuid teda võib siiski meil talvitamas näha. Tema pesitsuskohad paiknevad Gröönimaa põhjaosas, kus ei pesitse ükski teine maismaalind. Hangelinnu menüüst võib leida mitmesuguseid seemneid, rohtu, pungi ja putukaid. Suvel kannavad õhuvoolud lendputukate parved isegi ebakülalislahkesse Arktikasse. Sealsetel lumeväljadel putukad külmuvad ning lõpetavad oma teekonna. Pesitsevatele hangelindudele on nad otsekui taevast alla sadanud toit, kuna kiiresti kasvavad linnupojad ei söö peale putukate tegelikult midagi. Hangelindude talvised parved keerlevad põldudel ning rannikualadel, hankides toiduks teri ja seemneid.Maikuus, pesitsusaja hakul muutub isaste hangelindude kuub musta-valgekirjuks. Hangelindude mängimine näeb välja niiviisi, et isaslind eemaldub emasest, seejärel pöörab ringi ning jookseb tema juurde. See rituaal kordub mitu korda
pillutatud meie rannikumerre päris juhuslikult. Väikesaared kannavad Eesti eri osades mitmesuguseid üldnimetusi. LääneEestis on suuremad neist laiud, väiksemad aga rahud, kared, nasvad jm. PõhjaEestis öeldakse väikeste saarte kohta kari või loo. Saare nimes peegeldub sageli tema kuju (Kõrglaid, Harilaid, Suurlaid), kuid sageli ka mõni looduselement saarel, näiteks silmapaistev puu (Pihlakare). Nimes peitub vahel vihje saarel pesitsevatele lindudele (Hanerahu), pinnakatte iseloomule (Valgerahu koosneb heledast klibust) või saare kasutusele (Hobulaid, Heinlaid). Niisiis annab saare kohta mõningat teavet juba selle nimi. Saarte maastikuline mitmekesisus oleneb enamasti nende pindalast ja kõrgusest, kuid oluline on ka ala geoloogilis geomorfoloogiline ehitus, pärastjääaegne maakerge, rannalõikude erisugune avatus tuultele ja tormilainele jm. Enamasti moodustavad saare tuuma aluspõhjalised või
Soomaal on kaunid kõik aastaajad. Juuni tipphetked on ajal, mil siniseid laineid löövad luhal siberi võhumõõgad . Lõhnavad ööviiulid. Juulis puhkevad õide niidu-kuremõõgad. Samblaid on leitud 193 liiki. Suur on inimtegevuse suhtes tundlike samblaliikide arv. Seeni on leitud 360 liiki. Linnuliike on Soomaa rahvuspargi liiginimestikus 185 , neist ligi 150 on kohatud Soomaal pesitsemas. Soomaa rabad on Eesti ühed olulisemad pesitsusalad meil ainult rabades pesitsevatele rüütadele, väikekoovitajatele ja mudatildritele. Haruldastest lindudest ja rangelt kaitstavatest linnuliikides elavad rahvuspargis rabapüü, kaljukotkas, must toonekurg, suur- ja väike konnakotkas, niidurüdi ja rohunepp. Rabaservades leidub metsise mängupaiku ja kevadeti kostab avarabalt tetrede kudrutamist. Soomaa taastatud luhtadel rääksuvad Euroopas järjest haruldasemaks jäävad rukkiräägud ja klõbistavad ohustatud rohunepid. Lamminiitudel peatuvad
inimeste konfliktid üha sagenemas ja süvenemas.(Lodjak 2008) Asulate ehitamine ja laiendamine hõlmab palju põllumaad ja looduslikke. Vähemalt 50 000 linnupaari võib sellega seoses jääda ilma oma pesitsuspaigast. Linnustik küll taastub, st vanade asemele tekivad uued, kuid see on kvalitatiivselt täiesti uus, eeskätt sünatroopne. Paljud linnud, eriti noored lennuvõimetud, surevad maanteede ja raudteede tõttu mis tükeldavad maastikku. Teede lähedal pesitsevatele lindudele mõjuvad negatiivselt ka pliiühendid ja autode heitgaasid. (Renno, 1985) Kahju on vastastikune. Linnud võivad linnades tekitada suurt majanduskahju. Lisaks sellele tekitavad linnud palju ebamugavusi. Äärmisel juhul kahjustavad isegi inimeste tervist, põhjustades harvadel juhtudel isegi otseseid inimohvreid. (Lodjak 2008). Katustel pesitsevad linnud kahjustavad ehitisi ning lennujaamades kujutavad nad tõsist ohtu lennuliiklusele.
Heraklese kuues, viimane Peloponnesose ülesanne leidisl aset Arkaadias, Stymphalose järve lähedal. Eurystheus saatis Heraklese Arkaadiasse, kuna sealsed linnud olid rahvale tõeliseks nuhtluseks justkui kahjurid hävitasid nad Arkaadias nii põllu- kui ka aedviljasaagi. Mõnedes versioonides räägitakse neist lindudest hoopis kui jõledatest inimsööjatest, kes oma sulgedega kui vibunooltega inimesi surmasid. Heraklese jaoks oli suurim raskus see, et ta ei pääsenud tihedas tihnikus pesitsevatele lindudele kuidagi ligi. Lõpuks õnnestus tal lindude tapmine vaid tänu Hephaistose kingitud (ja Athena poolt üle antud) krotalonile. Krotaloni puhul oli tegemist n-ö käsilõgistiga, mille kaht liikuvat haru löödi kastanjetitaoliselt teineteise vastu. Idee seisnes selles, et et krotaloni heli hirmutas linde, kes lendu tõusid, mille peale Herakles neid üks-haaval oma vibuga maha laskma hakkas.
andmebaas, 1993). Tamme polder on antud piirkonnas oluline rändepeatusala paljudele liikidele ning ka sealkandis pesitsejatele ilmselt oluline toitumisala. Linnustiku seisukohast oleks tähtis sellel alal põllumajandusliku tegevuse jätkumine võimalikult mitmekesisena (heinamaad, viljapõllud, karjamaad). Näiteks on ka roolõikus, kui majanduslik tegevus ning kohalike elanike sissetuleku allikas seotud mitmete, sh Euroopa mastaabis ohustatud linnuliikide, nt hüüp, käekaiguga. Lisaks pesitsevatele lindudele on Võrtsjarv ilmselt väga oluline ka just läbirändavatele linnuliikide, tänu põhja-lõuna suunalisele asendile, suurusele, ümbritsevatele põllumajandusmaastikele ning vee-elustikule. Maavarad Piirkonna tähtsaim maavara on turvas. Turbaliikidest on enam levinud keskmiselt ja hästi lagunenud puu- ja pillirooturvas, kaasnevateks maavaradeks on järvelubi ja järvemuda. Sapropeeli tüüpi põhjamuda on Võrtsjärves 200 milj m3, järvelupja 160 milj m3 (Haberman, 1995)
2005:63-64) Mink on tugevam ja suurem kui Euroopa naarits (Mustela lutreola) ning on seeläbi naaritsa nende ühistest elupaikadest välja tõrjunud. (Kangur jt 2005:63-64). Euroopa naarits on punase raamatu ohustatud liikide loetelus ning tänapäeval elab peamiselt Ida-Euroopas, isoleeritud populatsioone on teada ka Põhja-Hispaanias ja Lääne-Prantsusmaal. (Punane raamat 2011:255). Veel on mink oluline toidukonkurent kärbile, nirgile, tuhkrule ja saarmale ning teeb kahju ka maas pesitsevatele lindudele (sinikael-part). Ameerika naarits 8 on piiranud ja peaaegu hävitanud meil juba varem kodunenud võõrliigi ondatra. (Kangur jt 2005:63-64) 2.2 Invasiivsed võõrliigid maailmas Faasan (Phasianus colchicus) ehk jahifaasan (joonis 3) kuulub kanaliste seltsi. Emas- ja isaslinnu sulestik ja välimus on väga erinevad. (Kangur jt 2005:60-61) Faasanikuke värvus on alamliigiti muutlik (Jonsson 1992:182)
kuid teised liigid on valinud enadale püsivaks elupaigaks rannikuala. Esineb ka linde, kes pesitsevad sisemaal, kuid väljaspool seda aega tegutsevad vaid merel ja rannikul. Palju linnuliike tegutseb ja pesitseb nii mererannikul kui ka siseveekogudel. Mere rannavetes, eriti taimestikurikastes lahtedes ja skääristikes võib paiguti üsna arvukalt elutseda ka siseveekogudele iseloomulikke linnuliike. Paljudele sisemaal pesitsevatele veelindudele on meri talvituspaigaks ja rändealaks. Läänmere liigirohke linnustiku võib seega siiski jagada kahte suurde rühma: läbirandajad (siinsed paigas ajutiseks peatuskohaks) ja haudelinnud (jäävad Läänemere kallastele suveks peaitsema). Merelinnud: Merelindude hulka on võetud niisugused liigid, kes kunagi ei pesitse sisemaal, samuti liigid, kes pesitsevad sisemaal ainult kas reliktina või haruharv, täiesti juhuslikult
Heraklese kuues, viimane Peloponnesose ülesanne leidisl aset Arkaadias, Stymphalose järve lähedal. Eurystheus saatis Heraklese Arkaadiasse, kuna sealsed linnud olid rahvale tõeliseks nuhtluseks justkui kahjurid hävitasid nad Arkaadias nii põllu- kui ka aedviljasaagi. Mõnedes versioonides räägitakse neist lindudest hoopis kui jõledatest inimsööjatest, kes oma sulgedega kui vibunooltega inimesi surmasid. Heraklese jaoks oli suurim raskus see, et ta ei pääsenud tihedas tihnikus pesitsevatele lindudele kuidagi ligi. Lõpuks õnnestus tal lindude tapmine vaid tänu Hephaistose kingitud (ja Athena poolt üle antud) krotalonile. Krotaloni puhul oli tegemist n-ö käsilõgistiga, mille kaht liikuvat haru löödi kastanjetitaoliselt teineteise vastu. Idee seisnes selles, et et krotaloni heli hirmutas linde, kes lendu tõusid, mille peale Herakles neid üks-haaval oma vibuga maha laskma hakkas.
Minu uurimistöö pealkiri ütleb juba, et jälgisin linde oma kodukoha ümbruses (vaata joonis 1). Ma elan väikses mereäärses linnas nimega Haapsalu. Minu kodulinn asub Eestis Läänemere ääres Haapsalu lahe lõunakaldal. Linna territooriumi hulka kuulub Krimmi holm. Haapsalu on madal, pika ja käänulise rannajoone, roostunud merelahtede ja kadakaste rannakarjamaadega maa. Madal rannikumeri ja avarad rannaniidud on soodne rändepeatuspaik Lääne-Euroopas talvituvatele ja Arktikas pesitsevatele lindudele. (MTÜ Läänemaa Turism) Kortermaja (vaata joonis 1 – punane täpp) kus ma elan asub segametsa ja linna vahel, Haapsalu laht jääb aga kaugemale. Juba enne vaatluse alustamist oskasin ma öelda, et metsas on tunduvalt rohkem linde. Kuna seal on rohkem elupaiku ja toitu. Toiduks on putukad, seemned, marjad ja pungad. Elupaikadeks on puuõõned, maapind, puuoksad või põõsad. Leidub ka avamaastikku. Kuid linnas oli palju kergem
Ruiklastest: rooruik (rookana), tait (tiigikana), lauk (vesikana). Haigurlastest: hüüp. Lauk -elab taimestikurikkas vees -igal laugupaaril on kindel pesitsusterritoorium -häälitsus kostab kaugele Talvitujad, läbirändajad ja eksikülalised Talikülalised. Läänemeri koos Põhjamerega on Euroopas kõige põhjapoolsemateks meredeks, mis talvel vähemalt osaliselt jäävad jäävabaks. Seega on läänemeri paljudele arktilisel ja subarktilisel alal pesitsevatele veelindudele soodsaks talvekorteriks. Eriti külalisterohkem on Läänemere lõunaosa. Põhjapoolsete alade (Põhjarannik, tundra, metsatundra) haudelinnud, merelinnud, mustlagle. Tinglikult merelistest lindudest: valgepõsk-lagle, jääkajakas, kormoran. Mageveeliikidest: järvekaur, punakurk-kaur, aul, mustvaeras. Väiksemalt arvul talvituvad need linnud ka mere idaosas, jäävabadel aladel, kõige arvukamaks on aul Läänemere lõunaosas: laululuik,
annaabi.ee 
