Liblejas grafiit vähendab malmi tõmbetugevust ning eriti plastsust. See-eest sõltuvad survetugevus ja kõvadus peamiselt metalse põhimassi struktuurist. Saamis viis: Tavalisel kristalliseerumisel on tekkinud grafiit liblejas Kasutusala: Mootori plokid, pumba korpused, elektri kastid Keragrafiitmalm: Iseloomulikud omadused: Kerajas grafiit nõrgestab metalset põhimassi tunduvalt vähem kui pesaline või libleline ja seetõttu on keragrafiitmalmid heade mehaaniliste omadustega. Keragrafiitmalmide plastsus (katkevenivus A on 15...20% ferriitsetel, 2...3% perliitsetel malmidel) on tunduvalt suurem võrreldes liblegrafiitmalmiga. Saamis viis: Keragrafiitmalmid saadakse sulamalmi modifitseerimisel magneesiumi või tseeriumiga, mida lisatakse 0,1...0,2 massiprotsenti. Kasutusala: Rattarumm, veotelje korpus, käigukasti korpus
1.3 Keragrafiitmalm Keraja grafiidiga malmid saadakse sulamalmi modifitseerimisel magneesiumi või tseeriumiga, mida lisatakse 0,1...0,2 massiprotsenti. Selel 1.38b on näha grafiidiosakestetüüpiline kuju keragrafiidiga malmis. Metalse põhimassi struktuur võib olla keraja grafiidiga malmil analoog-selt liblegrafiidiga malmiga kas ferriit, ferriit+perliit või perliit. Keragrafiit nõrgestab metalset põhimassi tunduvalt vähem kui pesaline või libleline ja seetõttu on keragrafiidiga malmid heade mehaaniliste oma-dustega. Keragrafiidiga malmide plastsus (katkevenivus A 15...20% ferriitsetel, 2...3% perliitsetel malmi-del) on tunduvalt suurem kui liblegrafiidiga malmil. 1.4 Kõrgtugevmalm Kui hallmalmile lisada alumiiniumi või magneesiumi, siis tekivad kristalliseerumise tsentrid ning grafiit omab keeruka kuju. Niisugusel malmil on suur tugevus. Kõrgtugevast malmist võib valada väntvõlle, nukkvõlle, hammasrattaid jne
Puu võra- püramiidjas Lehed- teravaservalised või saagjad, hõlmised Õied- valged, suured, kahelisugulised, kännastes, viietised Viljad- õunvili sisaldab suhrkruid, vett, happeid. Viljalihas on oalju kivisrakke ÕUNAPUU Malus Mullastik- savikat Niiskus- Valgus- suhteliselt valgusnõudlik Haljastusväärtus- tähtis kultuuritaim, kuid oluline ka ilutaimena Puu võra- Lehed- munajad Õied- kahelisugulised, viietised, valged või punased , kobaras Viljad- 5 pesaline, õunvili ümar Õunapuu dekoratiivsed sordid- paberil olemas PIHLAKAS Sorbus Mullastik- vähenõudlikud Niiskus- Valgus- täisvalgus ja poolvari Haljastusväärtus- Paljudel liikidel ja sortidel on haljastuslik tähtsus Puu võra- Lehed- vahelduvate liit ja lihtlehtedega Õied- väikesed, kahelisugulised, valged kuni kreemikad, lõhnaga ja ilma Viljad- marjataolised õunviljad, kerajad kuni ovaalsed, valminult punased, kollased, pruunid või sinised Kasutatakse meditsiinitööstuses
arenenud teised viljad. Koosneb paljudest osaviljadest, milles on rohkem seemneid. Algne evolutsiooniline lähtetüüp kõigile viljadele. Nt. kurekell. Kullerkupp, varsakabi, enelas. kukkurvili Ühepesaline, avaneb ühe õmblusega. Moodustub kokkukasvanud emakatest. (põld-varesjalg). Lihtkukkurvili ühe emaka vili nt. põldvares e. põldkukekannus. Kaun (liblikõielistel) kukkurvilja erivorm, ühe pesaline, palju seemneid. Avaneb kahe õmblusega. Kupar Mitmepesaline, on moodustunud kokkukasvanud emakatest nt. moon, nurmenukk, nelk, aga ka hobukastan, pajulill. Kupra erivorm on veel karp see avaneb kaane ära kukkudes (teeleht) ja kõder see on ristõieliste sugukonnale omane vili. Erivormid : kõdrake lühike, pähkeljas kõdrake 1 seeme ja ei avane, lülikõder (põldrõigas)Kahepesaline ja avaneb. Pähkel (suur) sarapuu , pähklike (väike) kasel maasikal - viljakest on puitunud
Score: 2/2 48. Liblegrafiidiga malmi tõmbetugevus [MPa] jääb järgmisse vahemikku: Student Response A. 100...350 B. 350...1000 C. 300...800 D. 100...200 Score: 2/2 49. Millest sõltub peamiselt grafiitmalmi tugevus? Student Response A. Grafiidiosakeste suurusest ja jaotusest B. Grafiidiosakeste kujust (libleline, pesaline ja sferoidaalne) C. Grafiidi osakeste tugevusest D. grafiidiosakeste kogusest metalses põhimassis Score: 2/2 50. Millise malmiga on tegemist? Student Response A. Ferriitne tempermalm B. Perliitne tempermalm C. Üleeutektne valgemalm D. Alaeutektne valgemalm E. Perliitne keragrafiitmalm F. Ferriitperliitne keragrafiitmalm G. Perliitne hallmalm Score: 2/2 51.
48. Liblegrafiidiga malmi tõmbetugevus [MPa] jääb järgmiss Student Response A. 100...350 B. 350...1000 C. 300...800 D. 100...200 Score: 2/2 49. Millest sõltub peamiselt grafiitmalmi tugevus? Student Response A. Grafiidiosakeste suurusest ja jaotusest B. Grafiidiosakeste kujust (libleline, pesaline ja sferoidaalne) C. Grafiidi osakeste tugevusest D. grafiidiosakeste kogusest metalses põhimassis Score: 2/2 50. Millise malmiga on tegemist? Student Response A. Ferriitne tempermalm B. Perliitne tempermalm C. Üleeutektne valgemalm D. Alaeutektne valgemalm E. Perliitne keragrafiitmalm F. Ferriitperliitne keragrafiitmalm
A. 100...350 100% B. 350...1000 C. 300...800 D. 100...200 Score: 2/2 49. Millest sõltub peamiselt grafiitmalmi tugevus? Student Response Value Correct Answer A. Grafiidiosakeste suurusest ja jaotusest 33,333% B. Grafiidiosakeste kujust (libleline, pesaline ja 33,333% sferoidaalne) C. Grafiidi osakeste tugevusest Student Response Value Correct Answer D. grafiidiosakeste kogusest metalses 33,333% põhimassis Score: 2/2 50. Millise malmiga on tegemist? Student Response Value Correct
katkevenivus ei ületa 0,5%. Keragrafiitmalm Keraja grafiidiga malmid saadakse sulamalmi modifitseerimisel magneesiumi või tseeriumiga, mida lisatakse 0,1...0,2 massiprotsenti. Selel 1.38b on näha grafiidiosakeste tüüpiline kuju keragrafiidiga malmis. Metalse põhimassi struktuur võib olla keraja grafiidiga malmil analoogselt iblegrafiidiga malmiga kas ferriit, ferriit+perliit või perliit. Keragrafiit nõrgestab metalset põhimassi tunduvalt vähem kui pesaline või libleline ja seetõttu on keragrafiidiga malmid heade mehaaniliste omadustega. Keragrafiidiga malmide plastsus (katkevenivus A 15...20% ferriitsetel, 2...3% perliitsetel malmidel) on tunduvalt suurem kui liblegrafiidiga malmil. Valgemalm Kui malmis on grafitiseerivaid lisandeid (näiteks Si) vähe või on jahtumiskiirus suur, siis kulgeb kristalliseerumine ebastabiilse Fe-Fe3C faasidiagrammi järgi ja grafiiti üldse ei eraldu. Niisugust malmi
kroonlehest. Harvem on kroon näivalt neljaosaline või ühehuuleline. Putkjas osa on seest paljas ja sile või allpool tolmukate kinnitumiskohta karvaringiga, viimase olemasolu või puudumine on süstemaatikas tähtis tunnus. Tavaliselt esineb 4 tolmukat, mis on kinnitunud krooniputke külge, mõni perekond on ainult kahe tolmukaga. Emakkond koosneb alati kahest kokkukasvanud viljalehest. Sigimik ülemine, 4-pesaline (2 ebavaheseina), igas pesas 1 seemnealge. Emakakael on üsna pikk, lõpeb kaheharulise suudmega. Vili laguneb neljaks pähklikeseks. Lõhnavate eeterlike õlide sisalduse tõttu kasutatakse huulõielisi laialdaselt parfümeerias (rosmariin ja lavendel), toiduainetööstuses (muskaatsalvei) ja meditsiinis (piparmünt, salvei, basiilik, südamerohi, liivatee). Mõnda liiki kasutatakse dekoratiivtaimena (leeksalvei, iisop). Umbrohud on valge iminõges,
ränisisaldusest) ja jahtumise kiirusest võib malmi metalne põhimass koosneda kas ferriidist, ferriidist ja perliidist või perliidist. Keraja grafiidiga malmid saadakse sulamalmi modifitseerimisel magneesiumi või tseeriumiga, mida lisatakse 0,1…0,2 massiprotsenti. Metalse põhimassi struktuur võib olla keraja grafiidiga malmil analoogselt liblegrafiidiga malmiga kas ferriit, ferriit+perliit või perliit. Keragrafiit nõrgestab metalset põhimassi tunduvalt vähem kui pesaline või libleline ja seetõttu on keragrafiidiga malmid heade mehaaniliste omadustega. Keragrafiidiga malmide plastsus (katkevenivus A 15…20% ferriitsetel, 2…3% perliitsetel malmidel) on tunduvalt suurem kui liblegrafiidiga malmil. Table 1. Grafiidiosakeste kuju mõju malmi tugevusele ja plastsusele Rm, N/mm2 A, % Liblegrafiit 350 0
kolmest kroonlehest. Harvem on kroon näivalt neljaosaline või ühehuuleline. Putkjas osa on seest paljas ja sile või allpool tolmukate kinnitumiskohta karvaringiga, viimase olemasolu või puudumine on süstemaatikas tähtis tunnus. Tavaliselt esineb 4 tolmukat, mis on kinnitunud krooniputke külge, mõni perekond on ainult kahe tolmukaga. Emakkond koosneb alati kahest kokkukasvanud viljalehest. Sigimik ülemine, 4-pesaline (2 ebavaheseina), igas pesas 1 seemnealge. Emakakael on üsna pikk, lõpeb kaheharulise suudmega. Vili laguneb neljaks pähklikeseks. Lõhnavate eeterlike õlide sisalduse tõttu kasutatakse huulõielisi laialdaselt parfümeerias (rosmariin ja lavendel), toiduainetööstuses (muskaatsalvei) ja meditsiinis (piparmünt, salvei, basiilik, südamerohi, liivatee). Mõnda liiki kasutatakse dekoratiivtaimena (leeksalvei, iisop). Umbrohud on valge iminõges, perekondade nõianõges, kõrvik jt. liigid
kolmest kroonlehest. Harvem on kroon näivalt neljaosaline või ühehuuleline. Putkjas osa on seest paljas ja sile või allpool tolmukate kinnitumiskohta karvaringiga, viimase olemasolu või puudumine on süstemaatikas tähtis tunnus. Tavaliselt esineb 4 tolmukat, mis on kinnitunud krooniputke külge, mõni perekond on ainult kahe tolmukaga. Emakkond koosneb alati kahest kokkukasvanud viljalehest. Sigimik ülemine, 4-pesaline (2 ebavaheseina), igas pesas 1 seemnealge. Emakakael on üsna pikk, lõpeb kaheharulise suudmega. Vili laguneb neljaks pähklikeseks. Lõhnavate eeterlike õlide sisalduse tõttu kasutatakse huulõielisi laialdaselt parfümeerias (rosmariin ja lavendel), toiduainetööstuses (muskaatsalvei) ja meditsiinis (piparmünt, salvei, basiilik, südamerohi, liivatee). Mõnda liiki kasutatakse dekoratiivtaimena (leeksalvei, iisop). Umbrohud on valge iminõges, perekondade nõianõges, kõrvik jt. liigid
· Söödajuurvilju koristatakse enamasti kahes järgus: 1. pealsed 2.juurikad 31. Kanepi ja puuvilla bioloogilised iseärasused, liigid ja kasutamine Kanep Harilik,India ja metsik kanep Emas(õitseb 15-30päeva) ja isasõied(õitseb 1 päev) Kasutatakse varres olevat kiudu Seeme on vili Puuvill Varre harud on kahesugused · Kasvuharud- ei kanna õisi, lõpevad kasvupungaga · Viljaharud kannab õisi Vili on 3-5 pesaline kupar.pesas on seemed koos kiududega Idulehtedes 20-30% taimeõli 32. Kiu- ja õlilina võrdlus, linavarre anatoomiline ehitus Kiulina Õlilina 70-125cm 30-50cm Ei hargne,1 vars tugevasti hargneb,.4-5 vart 9-12 kupart 30-40 kupart Linavars(pilt konspkt) 33. Lina bioloogilised iseärasused, kasvufaasid, kasvatamine, kasvuaegne hooldamine ja koristamine Lina bioloogilised iseärasused · Lina on isetolmlev kultuur
Vägiheinu iseloomustavad suured juurmised lehed, mis enamasti moodustavad roseti, kuid mõnikord on taimed terve varre ulatudes kaetud vahelduvalt asetsevate lehtedega. Varrel paiknevad lehed on enamasti väikesed. Lehed on sageli viltjaskarvased. Õied paiknevad varre tipus pikas püstises kobarjas või pöörisjas õisikus ja on enamasti kollakat värvi, harvem purpursed, punakad või valged.õied on viietised, peaaegu korrapärased. Tolmukaid 5, kaks alumist on teistest pikemad. Viljaks 2- pesaline kupar. [1, 11, 13] Aedades kasvatatakse hübriide, mille kõrgus varieerub 30 cm kuni 100 cm. Kasvuks vajavad nõrgalt aluselist toitainetevaest pinnast ja päikeselist kasvukohta. Toitaineterikkas pinnases kasvavad taimed suureks ja vajavad siis kaitset. [13] Vägiheinu on kõige lihtsam paljundada seemnete abil. Nende paljundamine on aga problemaatiline
Tulipa sylvestris TULIPA – PEREKOND TULP • sibullillede perekond liilialiste (Liliaceae) sugukonnast, kuhu Tulipa pulchella - kaunis kuulub ca 100 liiki, mis looduslikult on tulp peamiselt levinud Euraasia steppides ja poolkõrbeis, sh. Sise-Aasia mäestikes. Tulbi sibul uueneb igal aastal ja moodustab palju tütarsibulaid. Vili on kolme pesaline kupar. Tulp sisaldab mürgist alkaloidi tulpiini. NARCISSUS – PEREKOND NARTSISS • Nartsiss (Narcissus) on umbes 60 liigiga sibultaimede perekond amarülliliste (Amaryllidaceae) sugukonnast. • Lehed on kõige nooremate Narcissus sibulasoomuste maapealsed poeticus- osad ja kinnituvad sibulakannale. Lehed on poeedinartsiss pikad, kitsad, sinakasrohelist värvi ja renjad. Olenevalt
Perekonda kuuluvad püstised suve- või igihaljaste, vastakute, väga harva ka vahelduvate või männasjate lihtlehtedega kõrgemad põõsad kuni madalad maksimaalselt 10 m kõrguseks kasvavad puud, ka liaanid. Võrsed tihti neljakandilised, mõnedel liikidel korkjad. Lehed alati terveservalised või saagjaservalised, nahkjad, paljad või harvem karvased, rootsulised, lihtlehed. Õied neljatised kuni viietised, kahesugulised, rohekad kuni punakad, õitsevad pärast lehtimist. Vili 4-5 pesaline kupar, igas pesas 1-2 seemet. Seemned kaetud lihaka seemnerüüga. Taimeosad, eriti viljad tihti mürgised! Perekonnas umbes 170 (200) liiki, enamuses pärit põhjapoolkera parasvöötmest, osa ka Austraaliast, enim liike kasvab Ida-Aasias, näiteks Hiina lääneosas umbes 80 liiki. Puit hajulisooneline, pole jaotunud lüli- ja maltspuiduks, värvuselt kollakas kuni valge, kerge, tihedusega kuni 0,7 gr/cm³.
struktuur võib olla keraja grafiidiga malmil analoog- Tempermalm selt liblegrafiidiga malmiga kas ferriit, ferriit+perliit Valgemalmide struktuuri kujunemine on jälgitav Fe- või perliit. Fe3C faasidiagrammil. Valgemalmi süsinikusisal- Keragrafiit nõrgestab metalset põhimassi dusega 2,2…3,0% ja ränisisaldusega 0,7…1,5% tunduvalt vähem kui pesaline või libleline ja seetõttu kasutatakse tempermalmist valandite tootmiseks. on keragrafiidiga malmid heade mehaaniliste oma- Vastav tehnoloogiline protsess seisneb selles, et dustega. valgemalmi struktuuriga valandeid lõõmutatakse pikka aega temperatuuril 950…1050 °C. Nendel Keragrafiidiga malmide plastsus (katkeveni-
Perekonda kuuluvad püstised suve- või igihaljaste, vastakute, väga harva ka vahelduvate või männasjate lihtlehtedega kõrgemad põõsad kuni madalad maksimaalselt 10 m kõrguseks kasvavad puud, ka liaanid. Võrsed tihti neljakandilised, mõnedel liikidel korkjad. Lehed alati terveservalised või saagjaservalised, nahkjad, paljad või harvem karvased, rootsulised, lihtlehed. Õied neljatised kuni viietised, kahesugulised, rohekad kuni punakad, õitsevad pärast lehtimist. Vili 4-5 pesaline kupar, igas pesas 1-2 seemet. Seemned kaetud lihaka seemnerüüga. Taimeosad, eriti viljad tihti mürgised! Perekonnas umbes 170 (200) liiki, enamuses pärit põhjapoolkera parasvöötmest, osa ka Austraaliast, enim liike kasvab Ida-Aasias, näiteks Hiina lääneosas umbes 80 liiki. Puit hajulisooneline, pole jaotunud lüli- ja maltspuiduks, värvuselt kollakas kuni valge, kerge, tihedusega kuni 0,7 gr/cm³. Puit on kergesti poleeritav, valmistatakse väiksemaid tarbeesemeid
struktuur võib olla keraja grafiidiga malmil analoog- Fe3C faasidiagrammil. Valgemalmi süsinikusisal- selt liblegrafiidiga malmiga kas ferriit, ferriit+perliit dusega 2,2...3,0% ja ränisisaldusega 0,7...1,5% või perliit. kasutatakse tempermalmist valandite tootmiseks. Keragrafiit nõrgestab metalset põhimassi Vastav tehnoloogiline protsess seisneb selles, et tunduvalt vähem kui pesaline või libleline ja seetõttu valgemalmi struktuuriga valandeid lõõmutatakse on keragrafiidiga malmid heade mehaaniliste oma- pikka aega temperatuuril 950...1050 °C. Nendel dustega. temperatuuridel koosneb malmi struktuur auste- Keragrafiidiga malmide plastsus (katkeveni- niidist ja tsementiidist. Viimane laguneb pikaajalisel vus A 15...20% ferriitsetel, 2..
Perekonnas ca 35 liiki, millised kasvavad põhjapoolkera parasvöötmes. Looduslike liikide suuremaviljalisi hübriide nimetatakse paradiisiõunapuudeks ja väiksemaviljalisi mariõunapuudeks. Eestis looduslikult üks liik - mets-õunapuu (Malus sylvestris), mis levinud kasvab Kesk-Euroopast kuni Skandinaaviani. Kultuuris kasvatatakse väga rohkesti aedõunapuud ning tema sorte. · Õied kahesugulised, viietised, valged kuni punased, koondunud kobaraisse. · Vili 5-pesaline, ümar õunvili. Tähtis kultuurtaim, kuid olulised ka ilutaimedena 52. Harilik pihlakas (Sorbus aucuparia) ja pooppuu (Sorbus intermedia) Sorbus aucuparia - Areaal: Euroopa, Siber; Eestis sage. Armastab päikesevalgust. Haljastuses kasutatakse alleepuuna ja vabakujuliste gruppidena. Teadaolev meie kõrgeim harilik pihlakas kasvab Valgamaal Otepää vallas Ando talumaal kõrgusega 21 m. Harilik pihlakas on tavaliselt
Liblegrafiit vähendab malmi tõmbetugevust ning eriti plastsust (katkevenivus on peaaegu null). Kuna hallmalmi struktuur kujuneb malmi kristalliseerumisel ja valandi jahtumisel vormis, siis on hallmalm kõige odavam ja seda kasutatakse tööstuses laialdaselt. Keragrafiitmalm saadakse sulamalmi modifitseerimisel magneesiumi või tseeriumiga. Keragrafiit nõrgestab metalset põhimassi tunduvalt vähem kui pesaline või libleline ja seetõttu on keragrafiidiga malmid heade mehaaniliste omadustega. Tempermalm sisaldab vaba grafiiti pesadena. Saadakse valgemalmi lõõmutamise tulemusena. Omab mõningast sitkust st. malm on külmalt deformeeritav. Kasutatakse valudetailidena, mille ristlõike mõõtmed ei ületa 50 mm. 2.3.3. Alumiiniumisulamid Deformeeritavad sulamid Deformeeritavad alumiiniumisulamid liigitatakse termotöötluse põhjal järgmiselt:
annaabi.ee 
