Hüperrealism Martin J. Leesment ja Kristen Leppik Hüperrealism on maalikunsti ja skulptuuri zanr, kus proovitakse võimalikult täpselt matkida kõrge resolutsiooniga fotot täieulatuslik kunsti koolkond, mida võib võtta kui arenenud fotorealismi hüperrealism tuleb prantsuskeelsest sõnast Hyperealism, mis tähendab fotorealismi, selle võttis kasutusele Isy Brachot 1973- ndal aastal Hüperrealismis on põhirõhk detailidel ja teemadel Pildid ei ole karmid foto tõlgendused ega mingi hetke või stseeni täpsed illustriatsioonid, vaid tõstavad esile täiendavaid pildilisi elemente, et luua illusioon tegelikkusest, mis kas ei eksisteeri või ei ole nähtav inimsilmale Hüperrealism tõstab esile fotograafias esinevaid piiranguid nagu pildi
Hüperrealism ehk fotorealism on 1970. a. paiku USA-s tekkinud maalikunsti ja skulptuuri žanr. Hüperrealism tuleb prantsuskeelsest sõnast Hyperealism, mis tähendab fotorealismi, selle võttis kasutusele Isy Brachot 1973-ndal aastal. Eesmärgiks oli kujutada mitte reaalsust, vaid fotograafia „hüperreaalsust“. Ei üritatud ainult objekte petlikult ehtsalt taasesitada, vaid kasutati ka teadlikult fotograafiale omast ebateravust, ülevalgustamist ja värvipunkte. Otsene eelkäija oli popkunst. Hüperrealistid kasutatakse tihti igapäevaeseid teemasid ning nad ei riku oma
Hüperrealism Hüperrealism on maalikunsti ja skulptuuri zanr, kus eesmärgiks on saavutada teoste sarnasus kõrge resolutsiooniga fotodega. CHARLES BELL (1935- 1995) Paragon. 1988. Õli Valisin selle maali, sest see tuletas vanu aegu, kui arvutis oli sellesarnane mäng. Väiksena mängisin seda väga palju.
Fifth level David Salle Sündis 1952 Ameerika kunstnik Tema pildid paistavad olevat lihtsalt kõrvuti maalitud piltidest kokku pandud või üksteise peal läbipaistvad värvikihis olevate kujundite segu. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Hüperrealism e. fotorealism 1960 H. Oluline tunnus: Lähtumine mitte silmaga nähtud tegelikkusest ,vaid just fotost või slaidist. Fotolikkus tähendas tehislikkust,standardsust ,impersonaalsust ja näiliselt juhuslikku kadreeringut. Maalitehniliselt jälgisid hüperrealistid akadeemilise realismi traditsioone,kuid lisasid uusi võtteid,nt pritsisid värvi aerograafiga,mis võimaldas saada eriti siledat viimistlust. Hüperrealism skulptuuris tähendas mulaazide tegemist, kuid
Hüperrealism ja neoekspressionism Hüperrealismi nimetatakse ka superrealismiks ja fotorealismiks. Popkunstist hüperrealismini jõudis inglane Malcolm Morley. Ta valis nagu mitmed teisedki popkunstnikud oma lähtekohaks kommertstrükised. Neid maha maalides innustus ta fotoga võistlemisest ja hüperrealism oligi sündinud. Fotorealismiks nimetatakse 1970. aastal USA-s tekkinud kunstiliikumist, mis taotles foto "hüperreaalsuse" edastamist; maaliti fotode järgi ja rõhutatult "fotolikult". Lähtuti mitte silmaga nähtud tegelikkusest, vaid just fotost või slaidist- see on hüperrealismi oluliseim tunnus, mis muudab hüperrealismi omapäraseks etapiks maailmakunsti ajaloos. Kujutati täpselt kõiki üksikasju ja kontuure. Nii nagu fotogi
-T H O E T L S E E E T W B O K JA MIS SEE ON? - Hüperrealism ehk fotorealism. - 1970. a. paiku USA-s tekkinud maalikunsti ja skulptuuri žanr. - Otsene eelkäija oli popkunst. EESMÄRK JA KASUTUS - Eesmärgiks oli kujutada mitte reaalsust, vaid fotograafia „hüperreaalsust“. - Hüperrealistid kasutatakse tihti igapäevaeseid teemasid. - Töötasid algsetest fotodest väga palju suuremaid, et saavutada võõrendusefekti. KUIDAS NAD SEDA TEEVAD? - Hüperrealislike skulptorid kasutavad värvitud fiiberklaasi või
1973 Christo. 1983 Christo. Orukardin. 1970-72 Konseptualism Joseph Kosuth. Üks ja kolm tooli. 1965 Joseph Kosuth. 1965 Joseph Kosuth. 1965 Performance Joseph Beuys. Tool. 1963 Joseph Beuys. Kuidas seletada pilte surnud jänesele? 1965 Joseph Beuys. Homogeenne infiltreerimine klaverile. 1966 Joseph Beuys. Kiri Londonist. 1974 Joseph Beuys. Ma armastan Ameerikat ja Ameerika aemastab mind. 1974 Marina Abramovitc ja Ulay. Suhe ruumis. 1976 Hüperrealism Richard Estes. 1972 Richard Estes. 1974 Richard Estes. 1975 Ralf Goings. 1970 Ralf Goings. 1976 Chuck Close. Keith. 1970 Chuck Close. Linda. 1976-78 Chuck Close. Autoportree. Duane Hanson. 1970 Duane Hanson. Autoportree modelliga. 1979 Duane Hanson. Turistid. John de Andrea. Kunstnik ja modell. John de Andrea. 1974
üllatusefektidele rajatud imevidinad. Claes Oldenburg USAs. kolmemõõtmelised teosed, mis jäljendasid tavalisi objekte. Roy Lichtenstein teemaks koomiksid. Andy Warhol "Campbelli tomatisupp", leiutas ka diskokera. suhtles ainult kuulsatega. kasutab siiditrükki. Marilyn Monroest 25 nägu. (Skulptuuri esindab G.Srgal ja Marisol- skulptuuridel maalitud näod, skulptuurid lähenevad assamblaazid. Inglise kunst: Francis Bacon- maalib kõik koledaks. Richard Hamilton). Hüperrealism e fotorealism, fotolik täpsus, üle vindi keeratud. Chuck Close "Leslie", Pistoletto. Eesti kunst: Tallinnas: Jaan Elken, Marje Üksine, Ando Keskküla, Kaisa Puustak. Tartus: Andrus Kasemaa, Miljard Kilk, Ilmar Kruusamäe- slaidimaali maalisid. nende koolkonda nim Kursi koolkonnaks. Minimalism: kõike on vähe, minimaalselt. Kasutatakse moodul süsteemi. Donald Judd, Robert Morris, Carl Andr "Ekvivalent", "Magneesiumi väli", Sol LeWitt "Avatud geomeetriline struktuur IV. Maalitud puit".
SALVADOR DALI 1500 maali Skandaalid hispaania maalikunstnik 11. mai 1904 23. jaanuar 1989 KÜ S I M U S : D A L I L E O M A N E STIIL? Hüperrealistlik, unenäolised maastikud ja ebaloomulikud karakterid mäng alateadvuse ja loomingulisuse vahel, ekstreemsetes seisundites kogetud paranoilised nägemused. mõtles välja ebateadusliku termini paranoia - kriitiline meetod, mis tähistab mängu alateadvuse ja loomingulisuse vahel, olgu siis luules või pildis, selgitamaks mõistet "loominguline pimedus". PARANOIK Paranoiline aktiivsus on süstemaatiline. Sellega saab siseneda inimese tundemaailma ja allutada selle elemente. Maalid võlgnevad oma tekkimisel tänu Dali võimele üheaegselt kui paranoik tajuda seda pilti teistlaadse välise ilmingu piires, olemata ise seejuures vaimselt haige. Dalile on omistatud ütlemine: "Ainus eri...
Eesti kunst 1975-1990 Eesti kunst 1975-1990 1970. aastatel kujunes Eesti maalikunstid oluliseks hüperrealism. Eesti hüperrealismil oli ühiskonnakriitiline mõõde, sest suunas märkama võõrandunud ja ohtlikku tegelikkust. Populaarne oli graafika ning 1968. aastal alanud graafikatriennaalid äratasid rahvusvahelist huvi. Eesti graafikute tehniline mitmekesisus ja meisterlikkus olid laialdaselt tunnustatud. Suur osa graafikast oli romantilise, lüürilise põhimeeleoluga; teine suurem osa tegeles geomeetriliste kujunditega. 1980. aastail sai väga menukaks plakatikunst,
peaaegu ilma detailideta - vähenes huvi elava looduse ja eriti valguse vastu, mis oli olnud baroki idaalmaastike peamiseks võluks. Klassitsistlik maastik on enamasti kuiv ja vaese koloriidiga. Ka igapäevase elu kujutamine sattus põlu alla. Selles ei leitud ülevust ega suurejoonelisust, mida peeti kunsti vältimatuteks tunnusteks *Jaques Louis David"Horatiuse vanne""Tapetud Marat * Ingres *goya-hispaania 1970-1980 kunst USA-s ja Euroopas HÜPERREALISM Slaidmaal. Kunstiteoste loomisel kasutatakse foto- ja projektsiooni- aparaate, FOTOREALISM MINIMALISM Kunst, mis üritab maksimaalselt minimaalsete vahenditega toime tulla.Installatsioonid. Ülilihtsad 3D pildid. POSTMINIMALISM KONSEPTUALISM Teose tegemisest loobumine ja ainult teostusideega esinemine. Tihti esitati ideid skeemide, jooniste või fotomontaazidega. Kõike püüti edasi anda võimalikult primitiivselt Joseph KosutH -: ,,Üks ja kolm tooli"
Arhitektid Charles Moore, Aldo Rossi. Mitmed kunstnikud, eriti Itaalias, hakkasid maalima klassitsistlike või selle lähedasi pilte. C.M. Mariani. USA-s David Ligare. Tüdimus labasest funktsionalistlikust arhitektuurist ja rahuloematus kunstiga (tekkepõhjus). Teist tüüpi modernism: USA kunstiteadlased, asustasid ajakirja ,,October", kritiseerisid modernismi ja postmodernismi, toetusid 20-aastate vene radikaalide ideedele. Neokontseptualism. Cindy Sherman, Jenny Holez. Hüperrealism: e. fotorealism. 60-te lõpus. Lähtumine fotost või slaidist, mitte silmaga nähtust. Motiivid on sarnased popkunstiga. Ralf Goings, Richard Estes. Skulptuuris tehti mulaaze, Due Hanson. Itaallane Michelangelo Pistotello kasut. kollaazi ja fotomontaazi. Neoekspressionism: tärkas Euroopas. 1980 aastad, iseloomulik euro kunsti tõus, sõltumatus USA kunstist. Saksa kunsti areng oli kõige dünaamilisem. Gerhard Richter. Itaalia kunstnikest Sandro Chia. New Yorgi koolkonnas David Salle
OP-kunst. Kineetiline kunst..................................... 35 26.Sündmused ja etendused.................................................................................................................. 37 27.Antivormiline kunst, maakunst, kontseptualism, kehakunst............................................................ 38 28.Postmodernism................................................................................................................................ 40 30.Hüperrealism. Neoekspressionism................................................................................................... 41 1. Kunst 19.ja 20.sajandu vahetuse 1. Mis muutis 19.ja 20.sajandi vahetuse kunsti eriti mitmekesiseks? Milles see mitmekesisus avaldus? Haritlaste, kirjanike, kunstnike jagunemine erinevate ideoloogiate pooldajateks: - Positivistlik filosoofia-teaduse ja tehnika progress;
· Kujundas ümber loodust ja kasutas loodusnähtusi · Peamised kunstnikud ameeriklased Walter de Maria Minimalism · Stiil, vool ja suund kunstis, kirjanduses, muusikas ja arhitektuuris, mille tunnusteks on: võimalikult vähe kaunistusi, ilustusi ning detaile ning keskendumine ainult vajalikule · Kujutavas kunstis nimetatud ka ABC- kunstiks · Loetakse üheks opkunsti eellaseks. · Kazimir Malevits `Must ruut' (1915) Hüperrealism 1960-te lõpus Ameerikas · Arenes välja popkunstist · Lähtutakse fotost või slaidist,rõhutatakse fotolikkust · Palju detaile, täpsus, kunstlikkus, tehislikkus · Oluline osa on maalimisel · Jahedus, ühiskonnakriitilisus · 20.saj lõpus hüper-ja fotorealismi eristumine · Eestis kujunes hüperrealism oluliseks kunstisuunaks 1970-ndatel. Chuck Close Interaktiivne kunst
Purismi võib pidada funktsionalismi eelkäijaks. 16. Kineetiline kunst - kehade ja valguse liikumisega elamusi pakkuv kunst. 17. Utiilikunst - tööstustoodete jääkidest ja juhuslikest esemetest loodud kunstiteosed, enamasti assamblaazid, levinud alates 1960. aastatest 18. Biennaal - kahe aasta tagant korraldatav kunstnäitus. 19. Dekonstruktivistid - 20. saj lõpul tekkinud arhitektuurikoolkond, mille ehitised mõjuvad nagu skulptuurid. 20. Hüperrealism - 1960- aastate lõpust levinud kujutav kunst, mille objektiks pole silmadega nähtud reaalsus, vaid reaalsusest tehtud fotod. Hüperrealism ka fotorealism. 21. Happening - improviseeritud, ilma kindla kavata etendus, mis püüab kaasata pealtvaatajaid, muusikuid kui ka kunstnikke, kus nad tegutsevad kooskõlastatult. 22. Maakunst - loodust ümberkujundav või loodusnähtusi kasutav kunst, alates umbes 1970. aastatest. 23
progressi näitamisega. (Bridget Riley) Kineetiline kunst, mis on päris mitmekesine: liikuvad objektid (Alexander Calder geomeetrilisest abstraktsionismist ja isegi Miro'st inspireeritud konstruktsioonid; õrnas tasakaalus, möödudes neist nad veidi liiguvad vms). Nicolas Schöffer ehitas suuri masinavärke (oleksime nagu sellest rääkinud juba kiirelt?) valgustorn. HÜPERREALISM JA NEOEKSPRESSIONISM Tekkis uut tüüpi maalikunst (80ndatel) postmodernistlik. Ei püüagi arvestada modernistliku esteetika nõuet, et maalimine peab olema uutmoodi. Loobub modernismi suurimast saavutusest abstraktsionismist; ja läheb kujutava kunsti juurde tagasi pildi peal peab olema midagi näha. Kunst pole enam uutmoodi maalimine, vaid uutmoodi pilt. Postmodernistliku esteetika konservatiivne variant (Jenks!). Traditsioonilist tüüpi maalilaadi
Kasutati looduslikke materjale nt liiv, kruus, õled, saepuru. Maakunst on loodusliku keskkonna mõjutamine, Robert Smithson (pilt „Spiraalne muul”). Kontseptualsim on teose tegemisest loobumine ja ainult teostusideega esinemine, kuulsaim kontseptualist on Joseph Kosuth (tool). Kehakunsti ja performance’ite vahel pole selget piiri, kuid kehakunsti teosed sünnivad tihti ilma suurema publikuta ja levivad fotode, filmide või kirjeldustena, Vito Acconci. HÜPERREALISM Hüperrealism tärkas 1960. aastate lõpus, 1980. aastate alguses tärkas Euroopas neoekspressionism - need suunad erinevad teineteisest oma allikate, vormi ning tähenduse poolest. Hüperrealism jäljendas
muuta huvitavaks, kontakt maaga Walter de Maria Lightning field Robert Smithson - teem palju geomeetrilisi kujusi Teevad valmis, hiljem ei hoolda Spiraalne muul Christo ja Jeanne Claude Iron Curtain - toovad sõnumi jõuliselt inimesteni, raudne eesriie, Valley Curtin - tammide ehitamine Running fence - kõik me oleme ühendatud Ümbritsetud saared - Vihmavarjud Pakitud riigipäevahoone Pakitud puud Alustasid väiksemate asjade pakimisest ja läksid üle järjest suuremale Hüperrealism e fotorealism Richard Estes - väga vähe inimesi Apollo - neile meeldivad sildid, kus on palju teksti, metalli ja klaasi peegeldused, vaateaknad Bussiaken Einela Tegid alguses fotod, mida nad suurendasid ja joonistasid ümber Don Eddy - vaateaknad erinevate asjadega Uued kingad H.Mis Gorevic'i hõbe Maalitakse igapäevaelu - puudub kriitika, ärevus John Salt - natukene kriitikat peegeldub tema teostes Einela laudade peal olevad asjad - river valley vaikelu
pilte. Postmodernismi tekke põhjused. Ilmselt oli üheks põhjuseks tüdimus labastunud funktsionalistlikust arhitektuurist ja rahulolematus kunstiga, mis enam teoseid ei loonud. Lisaks kunstisisestele põhjustele tuleb arvestada aga ka laiemaid, ühiskondlikke põhjusi. Teist tüüpi postmodernism. Rühm USA kunstiteadlasi kritiseeris modernismi, aga ka sellist postmodernismi, mis püüab mineviku taastada. 25) HÜPERREALISM. NEOEKSPRESSIONISM. Lisaks minevikustiile jäljendavale postmodernismile levis ka realistlik kunst. Hakati tunnustama vanu realiste. 1960. aastate lõpus tekkis hüperrealism e. fotorealism, 1980. aastate alguses aga neoekspressionism. Need suunad erinevad oluliselt teineteisest nii oma allikate, vormi kui tähenduse poolest. Siiski aitasid nad üheskoos tõsta traditsioonilised kunstiliigid avaliku tähelepanu keskmesse. Kõige järjekindlamalt asus nähtavat maailma jäljendama hüperrealism