ensüümide abil lagundab ja teiselt poolt istuvaid näärmeid, mille ülesanne on toitaineid vastu võtta ja mis mõnel liigil ka puuduvad. Väikesed loomad, enamasti putukad, keda suhkrut sisaldav nõre ligi meelitab, jäävad seda puudutades sinna kinni, sest kleepuv lima ei võimalda neil edasi liikuda. Nad kas surevad kurnatusse või lämbuvad püdela nõre kätte, mis nõrgub õhusoontesse ja need ummistab. Samal ajal eritab taim ensüüme (näiteks esteraas, peroksidaas, fosfataas ja proteaas), mis saaklooma aeglaselt lagundavad ja temas sisalduvaid toitaineid vabastavad. Istuvad näärmed resorbeerivad need toitained ning kasutavad neid taime kasvamiseks.Kogu püügilehe liikuvus on liigiti erinev. Huulheina perekonnas on arvukalt lehekujusid, mis võivad olla väga erinevad. Lehed võivad olla leherootsuga või ilma. Kõige ebatavalisem (väga haruline) kuju on kaheldamatult liigi Drosera binata lehel. Õied,viljad ja seemned:
Ca Ca2+ Proteaaside kofaktor, Ca-dipikolinaat Fe Fe2+,Fe3+ Tsütokroomid, katalaas, ferredoksiin Zn Zn2+ Alkoholi dehüdrogenaas, proteaasid, aldolaas, RNA ja DNA polümeraas Mn Mn2+ Superoksiiddismutaas, peroksidaas Na Na+ Vajalik halofiilidele, ainete transpordiks, viburi töölepanekuks ja rakukesta stabiliseerimiseks Mo MoO42- Nitraadireduktaas, nitrogenaas Co Co2+ Vitamiin B12 ja selleseoselised ensüümid Cu Cu2+ Cyt oksüdaas ja oksügenaasid
Meetodit saab edukalt laiendada kasutades teisi ensüüme ja ensüümikombinatsioone, mis produtseerivad erinevaid ioone näit. amidaasid, dekarboksülaasid, esteraasid, fosfataasid ja nukleaasid. *** Optiliste biosensorite hulka kuuluvad ka mitmesugused ühekordse kasutamisega testribad. Näiteks glükoosi hulga mõõtmiseks veres ja ka uriini analüüsideks. Esimesel juhul on testribale immobiliseeritud ensüümid: glükoosi oksüdaas ja mädarõika peroksidaas koos kromogeeniga (värvust muutva ainega). 10. Bioinformaatika. Proteoom; proteiinide andmepank (Protein Data Pank) Bioinformaatika on suhteliselt uus interdistsiplinaarne teadussuund, mida võib määratleda kui ühenduslüli bioloogia ja arvutiteaduste vahel. Selle alaga tegelevad inimesed omavad enamasti kas bioloogia või arvutialast baas-haridust. Teist ala nad õpivad tavaliselt lahendades konkreetseid ülesandeid ja kasutades teise valda jäävaid töövahendeid
Piima koostis Vesi- 87,3 % (85,5- 88,7%) Rasv- 3,9 % (2,4-5,5%) Rasvata kuivaine 8,8% (7,9%- 10,0%): *Valk- 3,25% *Laktoos- 4,6% *Mineraalained- 0,65 % (Ca, P, Mg, K, Na, Zn, Cl, Fe, Cu) *Vitamiinid (A, C, D jne), ensüümid (peroksidaas, katalaas, fosfataas, lipaas) Piimarasv piima kõige kõikuvam koostisosa. Et rasv piima veefaasis ei lahustu, võtavad rasvaosakesed juba epiteelirakkudes keraja kuju (rasvakuulike). Lüpsisoojas piimas on rasv emulsioonina. Piimarasva sünteesil on olulisteks lähteaineteks vatsast pärinevad lenduvad rasvhapped. Glütseriin kui rasva lähteaine pärineb osaliselt verest, osalt moodustub glükoosist. Piimavalkudest sünteesitakse piimanäärmeis kaseiin, albumiin ja globuliin
puntraks muutumist. Membraanide peroksidatsioon reetinal viib tõenäoliselt fotoretseptori rakkude väljasuremiseni. (Mason 2005) Ei ole üllatav, et faktorid, mis on seotud oksüdantsiooniga (suitsetamine, päikesevalgus) on olnud seotud ka kõrgenenud silmahaiguse riskiga. Keha omab loomulikke kaitsemehhanisme silma kudede oksüdatsiooni vastu. Need sisaldavad antioksüdantseid ensüüme nagu glutatioon peroksidaas, superoksiid dismutaas ja katalaas, samuti antioksüdantseid vitamiine C ja E ning karotenoide - luteiini ja zeaksantiini. Paljudes uuringutes on uuritud antioksüdantsete vitamiinide ja mineraalide võimet, et vältida nende seisundite tekkimist. (Mason 2005) 3.5. Karotenoidid Karotenoididelt on leitud antioksüdantne toime. Eriti märkimisväärsed silma seisukohast on luteiin ja selle isomeer zeaksantiin. Need on ainsad karotenoidid, mida võib leida
elusrakku? No = 5x106. Nt= 3x101. t=10 min. t=DRT x (logNo-logNt). DRT=t/logNo-logNt). DRT=10/5,22=1,9 minutit. 13. Miks on osale mikroobidele hapnik toksiline? Neil puuduvad ensüümid, mis neutraliseerivad hapniku mürgiseid kõrvalprodukte (superoksiid, peroksiid). 14. Millised ensüümid vastutavad hapniku toksiliste produktide lagundamise eest? Superoksiidi dismutaas lagundab superoksiidi radikaale. Katalaas lagundab vesinikperoksiidi. Peroksidaas lagundab ka vesinikperoksiidi (ei teki O2). 15. Kuidas jaotatakse mikroobid hapnikunõudluse alusel? obligatoorne aeroob – vajab O2. Olemas katalaas ja SOD. Aeroobne hingaja fakultatiivne aeroob – saab kasvada ka seal, kus hapniku pole. Eelistab hapnikukeskkonda. Olemas katalaas ja SOD. Aeroobne/kääritaja/anaeroob. obligatoorne anaeroob – ei talu O2. Puudu katalaas ja SOD. Anaeroob/kääritaja. aerotolerantne anaeroob – kasvab paremini anaeroobsis, aga hapnik ei pärsi
8.Nimeta immunohistokeemias antigeeni taastavad meetodid 9.Immunohistokeemilise värvingu meetodil võib esineda mittespetsiifiline tausta värving: nimeta põhjus, kuidas vältida -Prim või sek ak mitte-spetsiifiline seondumine -Pesu pole korralikult tehtud -Endogeensed ensüümid 10.Millised kontrollvärvingud on vajalikud teostada immunohistokeemias 11.Nimeta peamised immunohistokeemilised meetodid -Immunofluorestsents meetod -PAP - peroksidaas-antiperoksidaas meetod -APAAP meetod alkaalne fosfataasantialkaalne fosfataas meetod -Avidiin biotiin meetod 12.Mis on kaksikvärving -Vaja ak-produtseeritud erinevates loomades/rabbit, goat/ -Kui erinevates loomadest võib kasutada nende mikstuuri (hoiad aeg kokku) -sek ak valik -Vastava substraadi valik 13.Immunohistokeemilisel värvingul tekkis väga nõrk signaal. Nimeta 5 peamist põhjust. -Ak lahjendus liiga nõrk -Ak ei seondu (ei tunne ära) proteiini
Hapnik on toksiline neile mikroobidele, mis ei suuda kahjutustada hapnikust moodustuvaid toksilisi ühendeid. Toksiliste hapnikuvormide neutraliseerimiseks funktsioneerivad mikroo- birakkudes mitmesugused ensüümid: 1) superoksiidi dismutaas lagundab aeroobsel hingamisel tekkivad toksilised superoksiidi radikaalid molekulaarseks hapnikuks ja vesinikperoksiidiks; 2) katalaas lagundab aeroobsel hingamisel tekkiva toksilise vesinikperoksiidi veeks ja hapnikuks; 3) peroksidaas lagundab vesinikperoksiidi veeks ilma hapnikku tekitamata. Vastavalt sellele, kuidas bakterid reageerivad hapnikule, jaotatakse mikroobid järgmistesse rühmadesse: obligaatsed aeroobid vajavad elutegevuseks hapnikku; fakultatiivsed anaeroobid kasvavad ka hapnikudefitsiidis, lülitudes ümber kas käärimisele või anaeroobsele hingamisele. Parim kasv on siiski aeroobsetes tingimustes; obligaatsed anaeroobid kasvavad ainult hapnikuvabas keskkonnas;
2-3 ringi puhul toimub Keskkonnamikrobioloogia konspekt 2005; Tri Kolledz bioloogiline lagundamine hapniku aeroobsetes tingimustes. Lagundamine sltub veel jrgmistest teguritest: PAH-I lahustuvus vees, rngaste arv molekulis, asenduste tp, asenduste arv, asenduse paiknemine. Suurema rngaste arvuga PAH-ide biodegradatsioon toimub peamiselt kometabolismi vahendusel. PAH-e lagundavad paljud seente liigid (ekstratsellulaarne ensm peroksidaas). Kloreeritud alifaatsed ja aromaatsed ssivesinikud: nende hendite lagundamine vib toimuda nii aeroobselt kui anaeroobselt (oksdeerimine, kometabolism, reduktiivne dehalogeenimine). Kige rohkem on uuritud tetrakloroetleeni (PCE) ja trikloroetleeni (TCE) anaeroobset lagundamist. 1 ja 2 kloori aatomiga aromaatsete ssivesinike lagundamine vib alata dioksgenaaside vahendusel ning seejrel eemaldatakse kloori aatomid. Suurema asenduste arvuga aromaatsete ssivesinike korral
assimileerimine nifA, lämmastikoksiidi redutseerimine norR, -laktamaaside resistentsus ampR ja tiamiini metabolism tenA. Lisaks metabolismi iseärasustele peab endofüüt taime kudedes hakkama saama taime kaitsesüsteemiga, mis hõlmab endas suurenenud reaktiivsete 145 hapnikuradikalide (ROS) ja reaktiivsete lämmastikradikalide (RNS) kontsentratsiooni taimekoes. Geenid nagu glutatiooni peroksidaas btuE, glutatiooni S-transferaas gst, katalaas katE ja lämmastikoskiidi reduktaas norR on tunduvalt sagedamini esindatud endofüütide genoomis võrreldes sümbiontide ja patogeenidega. Samas vähendades reaktiivsete radikaalide hulka taimekudedes võivad endofüüdid vähendada ka taime enda stressi, mis võib tekkida taimes biootiliste (nt teine taim) või abiootiliste tegurite mõjul. Võrreldes nooduleid moodustavate lämmastikfikseerijatega on endofüütidel
annaabi.ee 
