Taktitundelised ollakse selleks, et saavutada oma eesmärke. 11. Kõneaktid a) lokutiivsed- loogika(peksan segast), grammatika(räägin kreeka keele asemel hiina keelt Loogika on aga suurel määral kreeka keele grammatika Illokutiivsed- kõnetatav saab su soovist aru. Kõige olulisem, eristame: 1.illokutiivne eesmärk- milleks räägime 2.illokutiivne jõud- kui intensiivne eesmärk 3.illokutiivne suund- kuhu suunatud ja perlokutiivsed aktid- Br aktil on tagajärg. Performatiivsus- Performatiivid on otsesed vastandid kaudsetele illokutiivsetele kõneaktidele. Performatiivne ütlus nullib sõnade ja asjade vahelised piirid, siin sõnad ongi teod. Seotud deklaratiivsete kõneaktidega. Nt. väljendata mingit protsessi, teostatakse seda. b) illokutiivsed eesmärgid ,,Speech acts"; Searle kirjutas ,,Illokutiivse loogika" 1985. Searle'i arvates on viis ainult eesmärk: 1.Eesmärk on assertiivne seisneb informeerimises, rääkija tahab informeerida kuulajat : "Auditoorium on külm" 2
- Mõtted - Tunded - Teod Illokutiivsed kõneaktid Koostatud erinevast jõust - Illokutiivne jõud: F (p) - Illokutiivsed eesmärgid - Illokutiivsed suunad: (nool üles, alla, mõlemale poole) "ma anun sind " tugev illokutiivne jõud. Jõud see, kui jõuliselt tähtsaim osa on eesmärk Illokutiivsed eesmärgid: - Assertiivne ja assertiivid (teatan, ütlen) - Komissiivne ja komissiivid (luban, tõotan) - Direktiivne - Deklaratiivne (performatiivid: verdiktiivid, behabitiivid) seotud kindlate olukordade, kindlate kõnevormide (kindlate verbidega) - Ekspressiivne Kõikide nende eesmärkidega on tavaliselt seotud mingisugune sotsiaalne asi (roll?), ei ole enam puhas keeleteadus, filosoofia Performatiivid: Behabitiivid soovin õnne... Eksersiivid määran... Verdiktiivid kuulutan... Ekspositiivid postuleerin, et... Ekspressiivid (tundeväljendused) Kõneaktid Otsesed Kaudsed Iroonia Metafoor Delfi
eesmärgi tunnuseid), siis on ta vaikimisi. Nt: Tea.sajab. -kui lihtsalt midagi ütleme, on assertatiivne 2) komissiivne ja komissiivid (tõotan,luban) - nt: olukord, et põrand on must. Komissiivne jutt on ,,ma luban, et pesen põranda ära" 3) direktiivne tahame muuta olukorda maailmas teatud suunas. Ütleja sunnib kuulajat: ,,pese põrand ära" 4) deklaratiivne (performatiivid-austin juhtis tähelepanu sellele, et loogika lausetes on eba...)sõnum, mis teostab ise ennast 5) ekspressiivsed- eesmärgiks, et kõneleja saavutab midagi, kui väljendab oma tundeid. Nt, kui tore, et põrand on must. See ,,tore" pole põranda omadus, vaid ütleja suhtumine 6) ekspressiivne ütleja loob maailma. Ütlus ise muudab olukorda maailmas. Nt soovin sulle palju õnne sünnipäevaks. Kas vastab tõele? Vastab, kui soovin palju õnne sünnipäevaks.
teiste kehaosade kaudu. Kultuuride ja religiooni mõistete süsteemid on loomult metafoorsed. Metonüümsed sümbolid ühendavad argikogemust ja religioone ning kultuure iseloomustavaid sidusaid metafoorseid süsteeme. Olulisim on meelde jätta, et metafoorid ja metonüümia mõjutavad mõtlemisprotsesside kaudu igapäevaelu, mitte ei kuulu ainult kujundlikku, retoorilisse ja poeetilisse keelakasutusse. Õnnestumistingimused- Austin: performatiivid ei saa olla väärad/tõesed, aga võivad õnnestuda. Väide õnnestub, kui kõneleja väitesse usub. Väära eessõnaga lausung on pigem kehtetu kui väär (nt kehtetu on tehing, millega müün mulle mittekuuluvat asja). a) Peab olema konventsionaalne protseduur, olukord ja isikud peavad vastama protseduurireeglitele. b) Protseduur tuleb läbi viia korralikult, täielikult. c) Sageli peavad inimestel olema protseduuris ette nähtud mõtted/kavatsused. Kui mingi
tähendavad mitte seda, mis keeles, vaid vastupidist). Irooniale lähedane on omakorda metafoor. Kuulaja reageerimine kaudsele kõneaktile on samuti seotud viisakusega - ei vastata küsimusele sellisena nagu ta esitatud on, vaid sisuliselt varjatud küsimusele tegelikult esitatud küsimusega vormiliselt sobivalt. (Nt. soolatopsi-küsimusele on õige vastus mitte ei/jah, vaid annan/ei anna.) Searle meelest on kõneaktil alati 1-2 eesmärki, võibolla isegi rohkem. Performatiivid on otsesed vastandid kaudsetele illokutiivsetele kõneaktidele. Performatiivne ütlus nullib sõnade ja asjade vahelised piirid, siin sõnad ongi teod. Seotud deklaratiivsete kõneaktidega. Nt. Soovin õnne. Ei väljendata mingit protsessi, teostatakse seda. Teksti vastandlikud fundamentaalsed omadused: - ülearusus - kõnes on alati palju rohkem ülearust kui keeles. Kõige rohkem on ülearust teismeliste tüdrukute dialoogis (kõige vähem informatiivne), aga leidub ka asjalikes paberites
tähendavad mitte seda, mis keeles, vaid vastupidist). Irooniale lähedane on omakorda metafoor. Kuulaja reageerimine kaudsele kõneaktile on samuti seotud viisakusega - ei vastata küsimusele sellisena nagu ta esitatud on, vaid sisuliselt varjatud küsimusele tegelikult esitatud küsimusega vormiliselt sobivalt. (Nt. soolatopsi-küsimusele on õige vastus mitte ei/jah, vaid annan/ei anna.) Searle meelest on kõneaktil alati 1-2 eesmärki, võibolla isegi rohkem. Performatiivid on otsesed vastandid kaudsetele illokutiivsetele kõneaktidele. Performatiivne ütlus nullib sõnade ja asjade vahelised piirid, siin sõnad ongi teod. Seotud deklaratiivsete kõneaktidega. Nt. Soovin õnne. Ei väljendata mingit protsessi, teostatakse seda. Teksti vastandlikud fundamentaalsed omadused: - ülearusus - kõnes on alati palju rohkem ülearust kui keeles. Kõige rohkem on ülearust teismeliste tüdrukute dialoogis (kõige vähem informatiivne), aga leidub ka asjalikes paberites
mis meid ei rahulda ja me tahame seda muuta. Ütleja võtab endale mingi kohustse. (Luban põrandad puhtaks pesta) o Direktiivne(!) teine isik lubab midagi Pese põran puhtaks! võib olla otsene käsk (kuulutan välja vms) või käskiv kõneviis. N: pole ainult käsk, ,,Palun pese põrand puhktaks" on ka direktiivne. o Deklaratiivne (performatiivid: vediktiivid, behabitiivid) kõige olulisem lause muudab olukorda maailmas. Osaliselt seotud sellega, mida Austin nimetas performatiivseteks ütlusteks. o Ekspressiivne ütleja väljenda oma suhtumist ümbritsevasse maailma Küll on halb, et põran d on must. (võib olla väljendatud mingi väljendusega ,,ooo", ,,ahh", ,,oeh" jne.) · Illokutiivsed suunad · Ma ei luba, et tulen. · Ma luban, et ei tule
Austin ja performatiivsus Austin:" How To Do Things With Words"1962 (postuumselt avaldatud loengud). • On suur hulk lauseid, mis ei väljenda tõeväärtust. A. nimetas need performatiivideks (vastandina väidetele jms). Näiteks: – Ma ristin selle laeva Santa Maria. – Ma kuulutan sõja Hiinale. (võrdle ennast vs nt Obama ütlus) – Prantsuse kuningas on kiilaspea (kehtetu, sest prantsusmaal ei ole enam kuningat) Õnnestumistingimused. Performatiivid ei või küll olla väärad ega tõesed, kuid nad võivad ebaõnnestuda (Austinil: be happy or unhappy). Väide õnnestub, kui kõneleja sellesse usub. Väära presupositsiooniga lausung (Prantsuse kuningas on kiilaspea) on pigem kehtetu kui väär, nii nagu on kehtetu müügitehing, millega müüja “müüb” endale mittekuuluvat asja. A (i) peab eksisteerima konventsionaalne protseduur (ii) olukord ja isikud peavad vastama protseduurireeglitele.
Sündis sadulsepa peres Königsbergis, õppis sealsamas ülikoolis, töötas koduõpetajana ja pärast magistrikraadi kaitsmist 1755 eradotsendina. Alguses kirjutas füüsikast ja astronoomiast. 1770 määrati KÜ loogika ja metafüüsika õppetoolile. Algas nn kriitiline periood. Karikatuursuseni korrapärane: ta ei lahkunud kunagi Kö-st ega abiellunud; kuna pidas seksuaalsust alandavaks, siis tõenäoliselt puudus tal ka selles vallas kogemus [t.m isetäituvad ennustused ja performatiivid]. Kanti intellektuaalsed lähtepositsioonid olid suuresti Leibnizi kujundatud. L. ideed levisid Wolffi kaudu, kes oli L-i filosoofia põhjal loonud hästi liigendatud ja korrastatud süsteemi. Wolff uskus, et aprioorne tunnetus ja teadmine on tõelised ning empiiriline kaemus on jumaliku tagatisega. See oli üldine uskumus tollal (Kanti nn eelkriitiline Vaimudenägija unelmad ründab seda). 1770 avaldab Kant esmakordselt mõtet, et meil on ajast ja ruumist a priori tunnetus
annaabi.ee 
