· Ei kasutatud pereplaneerimist · Abiellumine ja laste sünd oli omavahel tihedalt seotud · Lapsed on pere rikkuse märk · Lapsed aitavad majapidamistöödes, hoolitsevad vanemate eest · Normid ja tavad soosivad paljulapselist peret Kaasaegses ühiskonnas: · Abiellumine, seksuaalsuhted ja laste sünd pole tihedalt seotud · Rasedust ja laste sündi saab planeerida · Laste eest hoolitsemine nõuab palju jõupingutusi ja materiaalset heaolu · Palju sõltub riigi perepoliitikast: milliseid soodustusi teeb riik lastega peredele SÜNDIMUS SUREMUS Suremust suurendavad: · Vaesus · Halb tervishoiukorraldus · Arstiabi kehv kättesaadavus · Ebaterve eluviis SURMA PÕHJUSED Arengumaades: Arenenud riikides: · Sõjad · Südameveresoonkonna · Vee puudus haigused · Nälg · Vähk · Õnnetused SUREMUS
· Kooselu traditsioonid · Väärtused (mida elus hinnatakse) · Traditsioonid ühiskonnas · Naiste ja meeste seisund ühiskonnas, võimalused ja vabadus oma elu korraldada · Majanduslikud võimalused laste kasvatamiseks Kaasaegses ühiskonnas: · Abiellumine, seksuaalsuhted ja laste sünd pole tihedalt seotud · Rasedust ja laste sündi saab planeerida · Laste eest hoolitsemine nõuab palju jõupingutusi ja materiaalset heaaolu · Palju sõtlub riigi perepoliitikast: milliseid soodustusi teeb riik lastega peredele. Suremus: Suremust suurendavad: · Vaesus · Halb tervishoiuolukord · Ebaterve eluviis Surma põhjused: Arenenud riikides: · Südameveresoonkonna haigused · Vähk · Õnnetused · Vägivald Arengumaades: · Sõjad · Vee puudus · Nälg Demograafiline üleminek Traditsiooniline põlvkondade vaheldumine: · Kõrge ja väga muutlik suremus · Sündimus on kõrge
Kaasaegses ühiskonnas ei ole abiellumine, seksuaalsuhted ja lapse sünd nii seotud. Osa inimesi ei abiellu kunagi ning neil pole ka lapsi. Rasedusi ja lapse sündi saab planeerida ning laste arv peredes on keskmisest väiksem. Laste eest hoolitsemine nõuab palju materiaalseid vahendeid ja jõupingutusi. Muutunud ühiskondlikud normid. Oluliseks peetakse lastega koos veedetud aega ning lastele hea hariduse ja mitmekülgse arengu võimaldamist. Sõltub palju riigi perepoliitikast kui võrdsed on lastega ja ilma lasteta inimeste võimalused ning kui kerge on vanematel lapsi kasvatada. Sageli on raske leida parterit, kellega lapsi saada. Suremus Suremust suurendavad vaesus, halb tervishoiukorraldus, arstiabi kehv kättesaadavus ja ebaterve eluviis. Mõnedes riikides põhjustavad suremust veel sõjad, veepuudus ja nälg. Arenenud riikides on peamised surma põhjused südameveresoonkonna haigused, vähk, õnnetused ja vägivald
*Kooselu traditsioonid *Väärtused *Traditsioonid ühiskonnas *Naiste ja meeste seisund ühiskonnas, võimalused ja vabadus oma elu korraldada *Majanduslikud võimalused laste kasvatamiseks Rahvastiku arengu traditsioonilises etapis ei kasutata enamasti pereplaneerimise võtteid. Kaasaegses ühiskonnas ei ole abiellumine,seksuaalsuhted ja laste sünd enam nii selgelt seotud. Kaasaegsetes riikides sõltub palju riigi perepoliitikast : sellest,kui võrdsed on lastega ja ilma lasteta inimeste võimalused ning kui kerge on vanematel lapsi kasvatada. Suremus : Nüüdisajal suurendavad suremust vaesus ,halb tervisehoiukorraldus,arstiabi kehv kättesaadavus ja ebaterve eluviis.Arenenud riikides on suremust mõjutavad tegurid suhteliselt stabilised. 2.3 Demograafiline üleminek Pikaajalised uurimused on näidanud,et sündimus ja suremus läbivad paljudes riikides sarnased muutused
toimetulekuraskustes peredele. Referaadis esitatud uurimisülesannete lahendamiseks kasutab referaadi koostaja erinevaid allikaid. Kirjandusest kasutab referaadi koostaja artiklite kogumikku, 4 erinevaid meediaväljaandeid- ajalehti, Internetist kasutatakse erinevate asutuste kodulehekülgi ning elektroonilisi väljaandeid. Töö koosneb kahest osast, mis omakorda jaotatakse üheks alapunktis. Esimeses osas kirjutatakse perepoliitikast üldisemalt, millised on perepoliitika eesmärgid ja meetmed. Teises osas keskendutakse erakondade valimislubadustele ning kas käesoleval ajal on valitsuse valitud perepoliitika tõhus, eesmärgipärane ning jätkusuutlik. 5 1. PEREPOLIITIKA OLEMUS 1.1. Perepoliitika eesmärgid Perepoliitika eesmärgid võivad olla sõnastatud erinevalt. Sageli on samade sõnade varju peidetud erinevaid mõtteid
Sündimus erineva rahvastikuarenguga riikides: Rahvastiku arengu traditsioonilises etapis (ausõna, mai tea mis see tähendab): Pereplaneerimisvõtteid enamasti ei kasutata. Enamus inimesi abiellub, naised sageli noorelt. Peredes on palju lapsi, kes aitavad vanemaid majapidamises, laste kasvatamine on odav, sest haridusele ei pöörata erilist tähelepani + lapsed hakkavad varem tööle. Kaasaegses ühiskonnas: Palju sõltub perepoliitikast, sellest kui võrdsed on lastega ja lasteta inimeste võimalused. Abiellumine ja laste sünd pole nii seotud, paljud ei abiellu ega sünnita kunagi lapsi. Laste arv peres on väiksem, sest nende eest hoolitsemine on kulukas, samuti pööratakse rohkem tähelepanu haridusele ja laste mitmekülgsele arengule. Viljakus langeb tervistkahjustavate eluviiside ja keskkonna saastatuse tõttu.
Riikide sündimustasemete võrdlemiseks kasutatakse sageli keskmist laste arvu näitajat naise kohta. Sarnaselt ühiskonna arengutasemel olevate riikide sündimusnäitajaid iseloomustavad paljud ühised jooned. Rahvastiku arengu traditsioonilises etapis ei kasutata tavaliselt pereplaneerimise võtteid. Paljudes sellistes riikides on laste rohkus pere rikkuse märk. kaasaegses ühiskonnas ei abiellu osa inimesi kunagi ning neil ei ole ka lapsi. Kaasaegsetes riikides sõltub palju riigi perepoliitikast sellest, kui võrdsed on lastega ja ilma lasteta inimesed ja kui kerge on vanematel lapsi kasvatada. Nüüdisajal suurendavad suremust vaesus, halb tervishoiukorraldus, arstiabi kehv kättesaadavus ja ebaterve eluviis. Mõnedes riikides on senini olulised surma põhjused nälg, vee puudus ja sõjad. Arenenud riikides on peamised surma põhjused südameveresoonkonna haigused, vähk, õnnetused ja vägivald. 2.3 Demograafiline üleminek
perekonnad on sageli keskseks teemaks kaasaja poliitilistes ja poliitikalaadsetes aruteludes paljudes Lääne heaoluühiskondades. Öeldakse, et heaolu ei ole üksnes ühiskonna moraalse väärtuse näitaja, lapsed on ka inimkapita, tähtsaim ühiskonna tulevikuressurss (Bradshaw 1997, Ringen 1997). Iga samm riigi sotsiaalpoliitikas mõjutab oluliselt perekondi ja pereelu. Laste- ja perepoliitika mõistel ei ole ühest määratlust. Võib arvata, et laste- ja perepoliitika on osa üldisest perepoliitikast. Laste ja perepoliitika hõlmab riigi tegevusi, mis aitavad kaasa laste ja lastega perede heaolu arenemisele. Otseses perepoliitikas on poliitika eesmärgiks ja objektiks pered (peretoetused, laste päevahoid, pereplaneerimine, sotsiaalteenused peredele). 2 Perepoliitika eesmärgid Perepoliitika eesmärgid võivad olla sõnastatud erinevalt. Sageli on ka samade sõnade varju peidetud erinevaid mõtteid
Kaasaegses ühiskonnas ei ole abiellumine, seksuaalsuhted ja lapse sünd nii seotud. Osa inimesi ei abiellu kunagi ning neil pole ka lapsi. Rasedusi ja lapse sündi saab planeerida ning laste arv peredes on keskmisest väiksem. Laste eest hoolitsemine nõuab palju materiaalseid vahendeid ja jõupingutusi. Muutunud ühiskondlikud normid. Oluliseks peetakse lastega koos veedetud aega ning lastele hea hariduse ja mitmekülgse arengu võimaldamist. Sõltub palju riigi perepoliitikast kui võrdsed on lastega ja ilma lasteta inimeste võimalused ning kui kerge on vanematel lapsi kasvatada. Sageli on raske leida parterit, kellega lapsi saada. Suremus Suremust suurendavad vaesus, halb tervishoiukorraldus, arstiabi kehv kättesaadavus ja ebaterve eluviis. Mõnedes riikides põhjustavad suremust veel sõjad, veepuudus ja nälg. Arenenud riikides on peamised surma põhjused südameveresoonkonna haigused, vähk, õnnetused ja vägivald
Sarnaselt ühiskonna arengutasemel olevate riikide sündimusnäitajaid iseloomustavad paljud ühised jooned. Rahvastiku arengu traditsioonilises etapis ei kasutata tavaliselt pereplaneerimise võtteid. Paljudes sellistes riikides on laste rohkus pere rikkuse märk. kaasaegses ühiskonnas ei abiellu osa inimesi kunagi ning neil ei ole ka lapsi. Kaasaegsetes riikides sõltub palju riigi perepoliitikast sellest, kui võrdsed on lastega ja ilma lasteta inimesed ja kui kerge on vanematel lapsi kasvatada. Nüüdisajal suurendavad suremust vaesus, halb tervishoiukorraldus, arstiabi kehv kättesaadavus ja ebaterve eluviis. Mõnedes riikides on senini olulised surma põhjused nälg, vee puudus ja sõjad. Arenenud riikides on peamised surma põhjused südameveresoonkonna haigused, vähk, õnnetused ja vägivald.
PM: Suuremast näitajast lahutada väiksem kahe grupi pealt -> liita vahed -> jagada gruppide arvuga Ränne Rände osa rahvastikupoliitikas: Rahvastikupoliitika on abinõude (meetmete) kompleks, mille sihiks on mõjutada RAHVA ARVU RAHVASTIKU STRUKTUURI – sooline proportsioon RAHVASTIKU PAIGUTUST (M.Livi-Bacci, 1994) Kahte esimest näitajat mõjutab rahvastikupoliitika kitsamas mõttes. Seda osa rahvastikupoliitikast on perepoliitikast raske kui mitte võimatu eristada. Sageli sünonüümid Rahvastiku paigutust mõjutab rände (s.h. immigratsiooni) poliitika. Rändepoliitika käsitleb nii riigi alalise elanikkonna elukoha valikuid kui ka immigrantide võimalusi/vajadusi. Rändepoliitika osaks ….. on inimeste õigused (osalised või täielikud õigused s.h. poliitilised) …. perekonnaliikmete (rände lähtekohta mahajäänute) õigused – järelränne =soositakse pere järele tulemist …
annaabi.ee 
