· tapab paljud vastuvõtlikud taimed, · bioloogilise mitmekesisuse jäädav vähenemine · Ökosüsteemi protsesside häirumine · resistentsete taimede arvu tõus Kasutatud kirjandus · https:// en.wikipedia.org/wiki/Phytophthora_ cinnamomi · https:// dspace.emu.ee/xmlui/bitstream/han dle/10492/2238/Signe_Sabas_2015MA _LV_täistekst.pdf?sequence=1 · levib lisaks looduslikele ökosüsteemidele ka näiteks põllukultuuridel ja metsataimlates ning patogeeni peremeestaimede hulk on laiaulatuslik. · Peremeesstaimedeks võivad olla nii lehtpuud kui okaspuud, näitkes: hall lepp, sanglepp, harilik kastan, rododendron, harilik tamm, raagremmelgas, suurelehine vaher, harilik ebatsuuga ja hall nulg. · Haigustekitaja on probleemiks üle kogu maailma ja seda samuti Eestis, nimetatud liiki on viimastel aastatel leitud järjest enam kahjustamas perekond leppa (hall lepp ja sanglepp) ning seda eelkõige veekogude läheduses
· Rhizobium on juuremügarate sümbiont, kelle abil liblikõielised taimed seovad õhulämmastikku. Perekond Agrobacterium Liigid: 1. tumefaciens 2. radiobacter (pole tumorigeenne) 3. rhizogenes (põhjustab hairy root-haigust). · Perekonna tüüpliigiks on A. tumefaciens. · Agrobacterium põhjustab kaheidulehelistel taimedel mitmesuguseid kasvajaid. Sellel bakteril on tohutu peremeestaimede ring. · Nakatuvad näiteks marjapõõsad ja viljapuud. Kasvajad tekivad juurtel, okstel ja tüvel. · Kasvajad takistavad vee- ja toitainete liikumist taimes. Taimed kääbustuvad ja on väheviljakad. · Algul on kasvaja pehme, soolatüükataoline, hiljem aga puitub. · Agrobacterium tumefaciensi poolt põhjustatud kasvaja õunapuu oksal · Agrobacteriumi kasutatakse taimede insenergeneetikas uute geenide sisseviimiseks taimegenoomi
aastani. Pinnasel või pinnase pindmistes kihtides olevad tungalterad idanevad teraviljade õitsemisega samal. Sklerootsiumitele kasvavad sulgeoslad, milles tekivad eoskotid väljapaiskuvate kotteostega. Kotteosed levivad naabertaimede õitele putukate-, vihma- või tuule abil. 5.2 Tõrje Enamikes maades ja enamike sortide puhul ei oma see haigus suurt majanduslikku tähtsust. Esineb erinevaid vastupanuvõimeid ning tuntakse patogeenilisi vorme. Erinevat peremeestaimede vastuvõtlikkus võib olla seotud ajaga, mil õis jääb avatuks. Hübriidrukkil on mõnel aastal olnud märkimisväärseid nakatumisi, mis on põhjustanud nii suure seemnete kaotuse puhastamise käigus, kui ka probleeme seemnete müümisel loomatoiduks. Kõige tähtsam on tungalteradeta seemnete kasutamine. Seemnete kontroll toimub ujutamismeetodil, milleks kasutades naatriumkloriidi lahust. Sügav künd ning kultuuride vaheldumine toovad
komplekssuse suurenemine toob kaasa BM suurenemise ning see toob omakorda kaasa võimalused liikide samaaegseks kooseksisteerimiseks ja kasulike suheteks, mis omakorda suurendavad stabiilsust. Hüpoteesid: 1. Kaaslusest tuleneva vastupanuvõime hüpotees – taimekooslused omavad lisaks taimeliigi enda resistentsusele veel ühist herbivooridele vastupanuvõimet. Oluline komponent herbivooride segadusse ajamisel on peremeestaimede kasvatamine koos mitteperemeestaimedega. Viimaste lõhn ajab herbivoorid segadusse ja takistab otsimiskäitumist. 2. Loodusliku vaenlase hüpotees – segakultuurides kasvatamisel on taimekahjustajate looduslike vaenlaste arvukus ja liigirikkus suurem võrreldes monokultuuridega. 3. Ressursside kontsentreerumise hüpotees – putukate populatsioone võib otseselt mõjutada
Kuna seen ise fotosünteesiks võimeline pole, muudetakse taimes fotosünteesil tekkivad suhkrud sahharoosiks, mis taime- ja seenerakkude vaheruumis lagundatakse glükoosiks ja fruktoosiks ning suunatakse edasi seende. Hinnanguliselt jõuab fotosünteesil fikseeritud süsihappegaasist ligi 30% seenorganismi, mida kasutatakse seeneniidistiku ülesehitamiseks, viljakehade või eoste tootmiseks ning muuks elutegevuseks. Arbuskulaarne mükoriisa on levinum mükoriisa tüüp, mis moodustub peremeestaimede ja obligatoorselt sümbiontsete ehk selliste seente vahel, mis ilma taimejuureta hukkuksid. Arbuskulid tungivad rakukesta, tõhustades niimoodi seene-taime ainevahetust Esineb näiteks: Kuusk, karukold, sõnajalad, kõrrelised, liblikõielised jne. Pigem on erandid need, kellel ei ole üldse mükoriisat või on mingit teist tüüpi mükoriisa. Arb mükoriisat ei esine väga toitainerikkas (saastunud) keskkonnas, tundras, mägedes, ka põllul vaid teatud liigid.
peale häiriva mõju lõppu taastuda. Ökosüsteemide komplekssuse suurenemine toob kaasa BM suurenemise ning see toob omakorda kaasa võimalused liikide samaaegseks kooseksisteerimiseks ja kasulike suheteks, mis omakorda suurendavad stabiilsust. Hüpoteesid: Kaaslusest tuleneva vastupanuvõime hüpotees taimekooslused omavad lisaks taimeliigi enda resistentsusele veel ühist herbivooridele vastupanuvõimet. Oluline komponent herbivooride segadusse ajamisel on peremeestaimede kasvatamine koos mitteperemeestaimedega. Viimaste lõhn ajab herbivoorid segadusse ja takistab otsimiskäitumist. Loodusliku vaenlase hüpotees segakultuurides kasvatamisel on taimekahjustajate looduslike vaenlaste arvukus ja liigirikkus suurem võrreldes monokultuuridega. Ressursside kontsentreerumise hüpotees putukate populatsioone võib otseselt mõjutada toidutaimede kontsentratsioon ja ruumiline levik
· Kas saame rakendada loomade käitumise strateegiaid taimedel? Käitumise aspektid · Liikumine o Ka taimed võivad kiiresti liikuda o Milleks? Hirmutada putukherbivoore, näidata suurematele herbivoorlastele hambaid (astlaid) · Aktiivne toidu otsimine o Keha pööramine päikese poole o Juured: väga tundlikud toidu suhtes, lähevad sinna, kus on mineraale (slaid 6) o Peremeestaimede juurte otsimine (varestaimede puhul) · Tulevase stressi aimamine (herbivooria vältimine) o Loomad kasutavad stressi vältimiseks indikaatoreid, sama teevad ka taimed o Nt herbivooride eemalepeletamine lõhna abil · Suhtlemine o Pealtkuulamine: kui herbivoorid kahjustavad taimekudesid, tekivad lendavad lõhnad, mis peletavad herbivoore eemale Valguse kvaliteet kui indikaator kulub ära tulevikud hea konkurentsivõime või tugev kaitse
nakatumisel juurte kudedesse, paljunema seal ja põhjustanma mügarate moodustumist. Õhu lämmastku aktiivne omastamine toimub ainult virulentsete kultuuridega. Õhu lämmastiku sidumine toimub taime juurtes olevates mügarates. See on kõige aktiivsem bakteroidide elutegevusel ja mügaras seostunud lämmastik antakse edasi taimedele aminohapete näol. Teatav osa seotud lämmastikust eraldatakse ka mulda ja nendest põhilise osa moodustuvad jällegi amiinihapped. Seega mügarbakterite ja peremeestaimede vahel on sümbiootilised suhted. Bakterid toituvad taimedes orgaanilistest ühendites, suhkrud happed jne, mida sünteesivad taimed. Taimed aga omakorda saavad seotud lämmastikühendeid, peamisi amiinoühendeid, mida moodustavad bakterid kasutades õhu lämmastikku. Taimede ja mügarbakterite vahelised suhted, mis tagavad aktiivse lämmastiku sidumise, sõltub: 1. Mulla optimaalsest niiskusest 2. mulla õhustatusest 3. temperatuurist 4. pH-st 5
nakatumisel juurte kudedesse, paljunema seal ja põhjustanma mügarate moodustumist. Õhu lämmastku aktiivne omastamine toimub ainult virulentsete kultuuridega. Õhu lämmastiku sidumine toimub taime juurtes olevates mügarates. See on kõige aktiivsem bakteroidide elutegevusel ja mügaras seostunud lämmastik antakse edasi taimedele aminohapete näol. Teatav osa seotud lämmastikust eraldatakse ka mulda ja nendest põhilise osa moodustuvad jällegi amiinihapped. Seega mügarbakterite ja peremeestaimede vahel on sümbiootilised suhted. Bakterid toituvad taimedes orgaanilistest ühendites, suhkrud happed jne, mida sünteesivad taimed. Taimed aga omakorda saavad seotud lämmastikühendeid, peamisi amiinoühendeid, mida moodustavad bakterid kasutades õhu lämmastikku. Taimede ja mügarbakterite vahelised suhted, mis tagavad aktiivse lämmastiku sidumise, sõltub: 1. Mulla optimaalsest niiskusest 2. mulla õhustatusest 3. temperatuurist 4. pH-st 5
karboksüülrühma tõttu võib moodustada soolasid nt. kaltsiumpektaati. Pektiinile on omane imada endasse vett ja selle mõjul limastuda. Pektiinaineid on palju nt. mustades sõstardes. Podagra luuvalu, krooniline ainevahetushaigus. Kudedes, eriti liigestes ladestuvad kusihappesoolad tekitavad ägeda valuga põletikke. Poolparasiit taim, mis on rohelist värvi ja fotosünteesib, kuid kasutab toitumisel ka peremeestaimede abi. Näiteks härgheinad kinnituvad juurtega kõrvalkasvavate niidukõrreliste juurtele ja imevad neist toitaineid. Porsuma paisuma, tursuma; keemiliselt murenema. Potentsiaalne võimalik; varjatud kujul toimimisvõimeline, varuks olev. Puistlevi on seemnete väljapuistamine mõnehaaval seoses elastse varra võnkumisega tuules või loomade puudutuse puhul. Putk torujas vars sarikaliste sugukonda kuuluvatel taimedel.
annaabi.ee 
