· Sunnib erakondi kontrollima valimiskampaania kulusid annavad aru. Valijate käitumist mõjutavad: · klassikuuluvus sotsiaal-majanduslik positsioon. 1980. aastateni oli see otsustav. Tänapäeval on sotsiaalne struktuur paindlikum ja elatustase ja elustiil ühtlustumas. · Massimeedia raske tõestada, et tulemuseni viis massimeediaefekt. · Valimiskampaania mõjutused reklaam, debatid, kandidaadi meeldivus, kokkupuude parteiga. · Väärtusorientatsioonid. · Perekonnatraditsioonid ja isiklik kogemus kolmandik valijatest langetab otsuse viimasel nädalal. Pikemaajalist tähtsust omab mitte kandidaatidele antud toetus, vaid hääletamas käinute osakaal ja selle muutumine aastate lõikes. Et seda tõsta, on muudetud reegleid paindlikumaks kasutatakse nt eelhääletust. Mõned riigid on muutnud valimise kohustuslikuks (Austraalia, Belgia, Brasiilia, Kreeka, Uruguay) 12 Ü Erakonnad tänapäeva poliitikas
st partei kogus 7 % häältest, siis 7 kohta 100-kohalises parlamendis mitmemandaadilised valmisringkonnad kandidaadid seatakse üles valmisnimekirjas, toimub häälte edasikandmine hääled ei lähe kaduma, parteidel võrdsed sansid Valimiskäitumist mõjutab: Klassikuuluvus paindlik sotsiaalne struktuur, elustiil, ühtlustuv elatustase Massimeedia meedia tõstab valijate huvi poliitika vastu ning paneb hääletama Otsuse tegemise hetk perekonnatraditsioonid, isiklik kogemus ja valimiskampaania Erakondi on vaja: koondada teatud sotsiaalsete gruppide huve propageerida oma ühiskonnaprogrammi Erakond pääseb võimule valimistulemuste põhjal ja koalitsioonileping Koalitsioon Reform (Peep Aru) + IRL (Mart laar) + üksikisik Opositsioon Keskerakond (Kadri Simpson) + Rahvaliit (Karel Rüütli) Rohelised (Valdur Lahtvee) Sotsiaaldemokraadid (Eiki Nestor) Survegruppide poliitiline roll: avaldada survet, mõjutada, muuta kaudne surve:
inimest ühest nimekirjast parlamenti pääseb. Peamiseks miinuseks - *Keerukus * Erakondade suur mõju. *Kipub hajuma saadiku isiklik vastutus. Peamine pluss - *Parteide võrdsed sanssid saada parlamendis esindatud. ?? Segavalimissüsteem valimissüsteem, mille puhul eskisteerivad nii majoritaarne kui a prportsionaalne valimissusteem. Valijate käitumist mõjutab laias laastus hääletaja sotsiaal-majanduslik olukord(klassikuuluvus. Aga ka massimeedia sõnumid, perekonnatraditsioonid ja isiklik kogemus. Erakonnad e.parteid kujunesid välja kui valimisvõitluse agentuurid, mille olulisimaks ülesandeks on koondada teatud sotsiaalsete gruppide huve ja propageerida valijate hulgas oma ühiskonnaprogrammi.Pääseb võimu juurde ainult valimistulemuste põhjal. Koalitseenileping - valitsemisprogramm · Tegevuse eesmärk - Luua poliitikat; · Seotus ideoloogiaga Eesti erakonnad Survegruppide erinevus erakonnast:
Riigi ülesand- · Valmistab ette kogu hääletamiseks vajaliku dokumentatsiooni (valimisbülletäänid, protokollivormid, nimekirjad). · Tagab infosüsteemide ja andmebaaside töövalmiduse. · Rahastab riigieelarvest kõiki valimiste läbiviimisega seotud toiminguid. Mis mõjutab valijaid- · Paindlik sotsiaalne struktuur ning ühtlustuv elatustase ning elustiil. · Erakondade programmid. · Massimeedia mõju on väga keeruline. · Perekonnatraditsioonid ja isiklik kogemus. 7)Mis funktsiooni täidavad ühiskonnas erakonnad? · Erakonnad e. valimisvõiluse agentuurid, mille olulisimaks ülesandeks oli koondada teatud sotsiaalsete gruppide huve ja propageerida valijate hulgas oma ühiskonnaprogrammi e. põhidokumenti. · Valitsemine ja selle kaudu oma nõudmiste realiseerimine poliitikas. 8)Nimeta Eesti erakonnad, nende liidrid ja asetus (parem vasak). Demokraadid - Eesti Demokraatlik Partei Eesti Vasakpartei
apelleerimise tähtaja müüdumist. Erakonnad ja üksikkandidaadid peavad pärast esitama valimiskomisjonile kulude aruande. Mis mõjutab valijate käitumist? · Klassikuuluvus oluline 1970-1980. aastateni, praegu elatustase ühtlustub ja teiselt poolt erakondade programmid muutuvad üha sarnasemaks ja hägusemaks · Massimeedia mõju erinev: võib tõsta huvi, vastastikune mustamine võib vähendada huvi, võib kinnistada olemasolevaid hoiakuid. · Perekonnatraditsioonid, isiklik kogemus, sõbrad jne · Paljud teevad otsuse viimasel hetkel Hääletamine ja valimistulemused. Eelhääletamine, interneti teel hääletamine. Ladina-Ameerikas, Belgias, Kreekas on valimaskäimine kohustuslik. Eestis on valimisaktiivsus suhteliselt väike. Hääletusprotsenti mõjutab riigi üldine poliitiline kultuur.
9,5% . 2005. a. kohalikest valimistest võttis osa 47,4 protsenti valijaist ning E- hääletajate osakaal oli kõigest 0,9%. E- hääletamise eesmärgiks oli anda valijaile hääletamiseks lisavõimalus, tõstes seeläbi valimisaktiivsust ja hääletamise mugavust, loodud oli seadusandlik baas E-hääletamise võimaldamiseks (www.vvk.ee ). 4.3 Otsuse tegemise hetk: on seotud nii grupikuuluvuse kui massimeedia tegevusega. Mõjutavad isiklik kogemus, valimiskampaaniad ja pikaajalises demokraatias perekonnatraditsioonid. Umbes kolmandik valijaist langetab oma otsuse viimasel nädalal. 4.4 Hääletamine ja valimistulemused: laialdaselt kasutatakse eelhääletamist, mida põhjustab vajadus kindlustada maksimaalselt paljude kodanike osavõtt ja näitab süsteemi paindlikkust. Eelhääletamise tulemused avalikustatakse koos kõigi häältega. Valimistulemusena määratakse valitava võimuorgani koosseis või järgmine president. Pikemaajalist tähtsust omab hääletamas käinud inimeste osakaal ning selle
valijate registri. Valmiskomisjon registreerib kandidaadid, kelle dokumendid vastavad nõuetele. Riik valmistab ette kogu hääletamiseks vajaliku dokumentatsiooni . Massimeedia mõju osas pole teadlased veel kindlale seisukohale jõudnud. Osad arvavad ,et üksteise mustamine meedia kaudu tõukab inimesed eemale. Teised aga et just see tõstab inimeste aktiivsust. Otsuse tegemise hetk on seotud nii grupikuuluvuse kui massimeedia tegevusega. Pikaajalises demokraatias mõjutavad hääletamist perekonnatraditsioonid ja isiklik kogemus. Samas on ka valimiskampaanial oma mõju : USA-s langetab umbes kolmandik valijast oma otsuse viimasel nädalal, Eestis on olukord enam- vähem samasugune. Hääletamine ja valimistulemused Tänapäeval kasutatakse laialdaselt eelhääletamist, mis tähendab ,et valida saab ka umbes nädal enne valimispäeva nii posti teel kui ka valimisjaoskondades. Eelhääletamise levikut põhjustab vajadus kindlustada maksimaalselt paljude
Ühed usuvad, et telesaated, ajaleheartikklid ja reklaam tõstavad valijate huvi poliitika vastu ning panevad hääletama. Teised väidavad, et meedia kaudu avalikustatud skandaalid, vastastikune mustamine ja "poriga loopimine" tõukavad valijad hoopis poliitikast eemale. Kolmandad ütlevad, et massimeedia tugevdab eeskättolemasolevaid hoiakuid. Otsuse tegemise hetk on seotud nii grupikuuluvuse kui massimeedia tegevusega. Pikaajalises demokraatias mõjutavad hääletamist perekonnatraditsioonid ja isiklik kogemus. Tänapäeval kasutatakse laialdaselt eelhääletamist, mis tähendab, et valida saab ka umbes nädal enne valimispäeva nii posti teel kui ka valimisjaoskondades. Eelhääletamise levikut põhjustab vajadus kindlustada maksimaalselt paljude kodanike osavõtt, nii muudetaksegi reegleid üha paindlikumaks. Eelhääletuse tulemused avalikustatakse koos kõigi häältega valimispäeva lõppedes. Valimistulemus on iga kord ainuomane, kuid see määrab valitava
) - meedia kaudu avalikustatud skandaalid, vastastikune mustamine ja ,,poriga loopimine" tõukavad valijaid poliitikast eemale (?) - tugevdab eeskätt olemasolevaid hoiakuid - kes poliitikast on huvitatud, tarbivad valimisperioodil enam infot - passiivseid kodanikke jätab kampaania ükskõikseks (e-hääletus pole oluliselt tõstnud valimisaktiivsust!) · perekonnatraditsioonid · isiklik kogemus · valitsuse tegevus · väärtusorientatsioonid · ajaloolised tavad · kokkupuude parteiga jm 3. Valimisaktiivsus erinevates riikides ja Eestis? Millest see sõltub? · kas valimistest osavõtt on kohustuslik või mitte (vt tabel lk 77) · eelregistreerimise valimistel osalemiseks (nt USAs), kes pole seda teinud, ei saa valimispäeval valida · usaldus riigi poliitika, poliitikute ja erakondade vastu · poliitiline kultuur valimas käimine on sügavalt juurdunud
Valimiskäitumist mõjutavad järgmised tegurid: klassikuuluvus pole 21. sajandil enam nii oluline tegur kui varem, sest inimeste elustiilid on ühtlustunud ning valimisprogrammid on muutunud sarnasemaks ja hägusamaks; massimeedia mõju, mida on raske täpselt hinnata; otsuse tegemise hetk on seotud nii grupikuuluvuse kui massimeedia tegevusega. Pikaajalises demokraatias mõjutavad hääletamist perekonnatraditsioonid ja isiklik kogemus. USA-s langetab umbes kolmandik valijaist oma otsuse viimasel nädalal, Eestis on olukord enam-vähem samasugune. Eestis on valimisaktiivsus väiksem kui enamikus Euroopa maades. 3. Erakonnad. Parteid ehk erakonnad kujunesid ajalooliselt välja kui valimisvõitluse agentuurid, mille olulisemaks ülesandeks oli koondada teatud sotsiaalsete gruppide huve ja propageerida valijate hulgas oma ühiskonnaprogrammi. Eesmärk oma ideid ellu viia ehk osaleda valitsemises
kampaania ükskõikseks. Selle seisukoha pooldajad osundavad ka tõsiasjale, et vastupidiselt ootustele ei ole internet toonud kaasa hääletusaktiivsuse tõusu. Niisiis on massimeedia mõju valijate käitumisele väga keeruline; raske on tõestada, et ühe või teise tulemuseni viis just meediaefekt, aga mitte muud tegurid. Otsuse tegemise hetk on seotud nii grupikuuluvuse kui massimeedia tegevusega. Pikaajalises demokraatias mõjutavad hääletamist perekonnatraditsioonid ja isiklik kogemus. Samas on ka valmiskampaanial oma mõju: USA-s langetab umbes kolmandik valijaist oma otsuse viimasel nädalal; Eestis on olukord enam-vähem samasugune. 13 Kodanikud, huvid ja demokraatia 4.3 Hääletamine ja valimistulemused Tänapäeval kasutatakse laialdaselt eelhääletamist, st et valida saab ka umbes nädal enne valimispäeva nii posti teel kui valimisjaoskondades. Eelhääletamise levikut põhjustab vajadus
Tavaliselt jagatakse pooled parlamendikohad ühe ning pooled teise süsteemi alusel. Valimiskäitumist mõjutavad tegurid Klassikuuluvus pole 21. sajandil enam nii oluline tegur kui varem, sest inimeste elustiilid on ühtlustunud ning valimisprogrammid on muutunud sarnasemaks ja hägusemaks; massimeedia mõju, midaon raske täpselt hinnata; otsuse tegemise hetk on seotud nii grupikuuluvuse kui ka massimeedia tegevusega. Pikaajalises demokraatias mõjutavad hääletamist perekonnatraditsioonid ja isiklik kogemus. USA-s langetab umbes kolmandik valijaid oma otsuse viimasel nädalal, Eestis on olukord enam-vähem samasugune. Eestis on valimisaktiivsus väiksem kui enamikus Euroopa maades. Koalitsioon selle moodustavad parteid, kes kuuluvad valitsuse koosseisu. Eesti Reformierakond, Isamaa ja Res Publica Liit, Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Opositsioon siia kuuluvad erakonnad, kes ei ole valitsuses. Eesti keskerakond, Liit Eestimaa Rahvaliit, Erakond Eestimaa Rohelised.
annaabi.ee 
