kantud kaardile. Kodu tee möödus Triinul nüüd palju rõõmsamalt. Kui oodatud päev kätte jõudis sõitis Triinu rattaga poodi ja ostis endale kleit ja kõrged kingad. Raha jäi tal natuke üle ning et asi täiuslik oleks, läks ta juuksurisse, kus lasi teha lokid. Triinu pidi õhtuni bussijaamas olema, sest koju ta ei saanud minna, kuna teised oleksid siis teada saanud, et ta läheb peole. Ta vaatas kella ja nägi, et oleks õige aeg minna. Ta hüppas ratta peale ja hakkas sõitma. Kui ta peopaika jõudis viskas ta ratta põõsasse, ja jooksis kohe sisse. Lavale vaadates nägi ta naist krooni ja lilledega. Tuli välja, et ta kell oli kaks tundi taga. Triinu hakkas ukse juures kõva häälega ropendama, nutma, karjuma ja laamendama. Publiku pilgud suundusid Triinule ning lähim turvatöötaja viis triinu välja ning kutsus talle politsei. Kui Triinu Tuhka veel surnud pole teeb ta tööd, et maksta ära oma sms laenu võlg või üritab saada paremaks inimeseks, selliseks nagu ta oli varem
ei jää närtsugi järgi, on kesköö siin sügavas varjus (epiteet) mis meile peopaika pakub... aga PEA kõrk ja ennatlik. (Epiteet) aare. (Isikustamine -aare puistab) tunglata Puistab paituste jahedat meelt, (epiteet)
Dekoreerivad pulmakaunistusi. o Sümbliseerivad rahu ja uut elu ka abielu kontekstis. o Kui tuvi näha pülmapäeval tähendab see, et hea kodu on kindlustatud. o Toovad õnne. Pulma kingitused o Traditsioon on välja arendatud vanast traditsioonist kinkida puuvilju, mis pidavat viljakust tooma. Lilled pulmas o Nagu teisedki dekoratsioone valitakse erilise hoolega ka lilli. o Igal lillel on oma sümboolika. Pulmatort o Pulmatorti serveeritakse peale laulatust kui liigutakse edasi peopaika. o Tordid on mitmekihilised. o Vanasti külaliste kingitud tordid üksteise peale suuruse järjekorras.
need trükis. Luunja mõisa noorparun E. M. Nolcken lubas laulupeo korraldada oma Kabina mõisa pargis. Lastelaulupeost võtsid osa Tartu Maarja kihelkonna, Nõo kihelkonna, Tartu linna lastekoorid, üle poole tuhande täiskasvanud laulja ja kolm pasunakoori.2. juunil päikesepaistelisel hommikul oli tee Kabinasse vankreid täis ning mööda Emajõge sõidutasid aurulaevad Peipus, Dorpat ja Aleksander laulupidulisi peopaika. Ajakirjanduse andmetel ulatus piduliste koguarv 2000-ni. Emajõe kallast mööda mindi rongkäigus Väike-Kabinasse, kus toimus jumalateenistus. Peale välijumalateenistust mindi läbi metsa Suur-Kabinasse peoplatsile, milleks oli väikese liivakünkaga ala Emajõe kaldal hõreda metsa ääres loodus kaunis kohas (praeguse lastelaagri territooriumil). Hobuse monument 1. mail 1990. a. tähistati Luunjas riigimajandi 70. aastapäeva. Tähtpäeva jäi meenutama
lüpsikute turrutamine. Abielus külanaised kogunesid kas kõrtsi või kuhugi mujale. Peo huvitavamaid osi oli suures puutünnis võitegemise jäljendamine: segati kujuteldavat võid ja loeti võisõnu. Üldiselt oli pidu omalaadne vastuvõtu- ja liitmisriitus, sest sinna kutsuti eelmisel aastal abiellunud noorikud. Uustulnukad pidid tihtilugu teistele joogi välja tegema. Peotoidud varuti varem ja toodi ühiselt kohale. Kimbutati mehi, kes sattusid kogemata peopaika. Meestepüha Kirde-Eestis oli jüripäev ühtaegu meestepüha, mille peamiseks sihiks oli karjase ametisse pühitsemine. Tegemist oli sealkandis omal ajal ülimalt tähtsa isikuga - küla poolt valitud vanema kogemustega mehega. Ida- Eestis palgati karjane terve küla ühiskarja jaoks. Pärimusest on teada kehutavaid lugusid nõidkarjustest ja nendevahelistest tülidest. Igatahes pidi ta oskama karja-, ussi- ja hundisõnu, samuti muid maagilisi kunste. Töökeelud
Võõral peol üks purju jäänud mees pilkas OIdipust, et ta olla ainult võõraspoeg. hiljem meenus Oidipusele see veel tihti . Et vanemad ei saaks teada, läks ta vargsi siiis oraakli juurde Delfis. Vastama seal Phoibos jättis talle , hoopis hirmsama mulje. Ta lausus, et Oidipus heitvadt ühte emaga ja isa kes kord Oidipuse soetab saatvat surma ta. Seda kuuldes otsustas Oidipus kaugele hoida Korintosest. Taevatähti jälgides peopaika ta otsis, kus iialgi ennustatud kartma ei peaks. Sel teel ta jõudis siis sinna, kus käskija olla hukkunud. Ta oli seal paigas, kus 3 maanteed ristusid. VAstu sõitis vanker, veetud traavlitest, ees oli käskjalg, istmel- kirjeldatud mees. NAd said kokku. Püüdsid teelt Oidipust tõrjuda nii vankrijuht kui raukki jõudu pruukides
Peale kraavi kaevamist mindi ikka kuskile kõrtsu jooma. Kuid ükskord läks joomine üle piiri, Aleksander jõi pudeli pudeli järgi. Järgmisel päeva teatas Ekke Aleksandrile, et ta peab Eldaga (peremehe tütrega) abielluma, kuna ta oli eile seda lubanud. Niisiis pidas Aleksander oma sõna. Ta läks enda sõpradega poodi ostma ülikonda ja jooke. Sõbrad ostsin endale samuti pulmaks korralikumad riided ning palju jooke. Kui pulmapäev siis kätte jõudis, hakati sööki ja jooki peopaika vedama. Kohale oli tulnud hulk rahvast. Aleksandri poolt oli tehtud suured ettevalmistused, kuid siis tuli jälle Ekke Moor jutuga, et Elda poolt ei ole mingisuguseid valmistusi ega midagi. Elda pettis teda. Ning samal ajal tuli kaks hobust koos vankritega toidu juurde, mis laotati kõik vankritesse. Kogu rahvas sai aru, et neid on petetud. Kuid seda asja ei jäätud nii. Külalised kutsuti majja edasi pidutsema. Pidutseti kaua-kaua.
sajandil. Kus käidi Käidi oma küla peredes ja naaberkülades. 20. sajandil hakati külastama kohvikuid ja restorane, seltsimaju,kauplusi.Nagu eespool öeldud,eelistatakse ka linnas liikuda oma kodu lähemas ümbruses. Kadripeod Kui kadrikamp oli suurem ja kogunes rohkem kraami,siis on mõnigi kord korraldatud külas või töökohas kadripidu,nagu see veel tänagi toimub Kihnu saarel ja mitmel pool mujal. Siis on peopaika juurde toodud õlut ja toitu ning kohale kutsutud pillimees (kui ta muidugi juba varem kaasas polnud). Kadripulmad Eeskätt Lääne-Eestis, kuid ka mujal, koguneti samal või järgmisel õhtul kadripulmi pidama. Keedeti kogutud kraamist toitu, tavaliselt oli kohal pillimees, nii et sai tantsida. Kadripulmas valiti kadripruut ja -peiu ning jäljendati pulmakombestikku. Tervet pulmapidu enamasti ei etendatud. Igatahes
Registreeritud abielu Alguses algab kõik sellega,et pruut viiakse juuksurisse ja ilusalongi, hiljem pruut riietub. Peigmees viiakse juuksurisse ja hiljem riietub. Siis viiakse mõlemad eraldi limusiinidega Õnnepaleese kus saab nende abielu kinnitust. Seejärel viiakse läbi tseremoonia koos sõrmustega ja mõlema jah sõnaga. Siis lähevad peigmees ja pruut sama limusiiniga edasi koos teiste pulmalistega auringile ja minnakse Kadrioru parki pildistama ja suundutakse peopaika Lillepaviljoni. Pulma eelarve on 101,000 krooni , 50 000,- säästud ja 51 000,- vanemate toetus. Pulmapidu toimub Lillepaviljonis. Pulmapidu Lillepaviljon on renditud 100'le inimesele. 5 Peomenüü: Eelroog: Mereanni supp Pearoog: Ahjukana apelsinikastmes Magustoit: Tiramisu: 6 Peokava: ' Einestamine ' Pulmaisa võtab sõna ' Avanaps ' Külaliste õnnnitlused, kingituste jagamine ' Pulmavalss
Tänapäeval on jüripäev koristuspäev, paljudes kohtades on see jüripäevajooksu aeg, mida algatavad koolid ja seltsid Kirde-Eestis säilis 20. sajandi alguskümnenditeni eriline naistepüha ehk lüpsikute turrutamine. Abielus külanaised kogunesid kas kõrtsi või kuhugi mujale. Peo huvitavamaid osi oli suures puutünnis võitegemise jäljendamine: segati kujuteldavat võid ja loeti võisõnu. Peotoidud varuti varem ja toodi ühiselt kohale. Kimbutati mehi, kes sattusid kogemata peopaika Kirde-Eestis oli jüripäev ühtaegu meestepüha, mille peamiseks sihiks oli karjase ametisse pühitsemine. Töökeelud Keelatud oli külaskäimine. Toidu ja esemete laenamine või majast välja andmine tähendas ühtaegu, et nii on see kogu aasta jooksul. Põllutööd olid keelatud, puude ja okste koju toomine samuti - muidu tulevad maod koju. Paiguti oli keelatud õmblemine ja eriti kudumine, et vältida kahjurite rünnakut taimedele.
Võõral peol üks purju jäänud mees pilkas OIdipust, et ta olla ainult võõraspoeg. hiljem meenus Oidipusele see veel tihti . Et vanemad ei saaks teada, läks ta vargsi siiis oraakli juurde Delfis. Vastama seal Phoibos jättis talle , hoopis hirmsama mulje. Ta lausus, et Oidipus heitvadt ühte emaga ja isa kes kord Oidipuse soetab saatvat surma ta. Seda kuuldes otsustas Oidipus kaugele hoida Korintosest. Taevatähti jälgides peopaika ta otsis, kus iialgi ennustatud kartma ei peaks. Sel teel ta jõudis siis sinna, kus käskija olla hukkunud. Ta oli seal paigas, kus 3 maanteed ristusid. VAstu sõitis vanker, veetud traavlitest, ees oli käskjalg, istmel- kirjeldatud mees. NAd said kokku. Püüdsid teelt Oidipust tõrjuda nii vankrijuht kui raukki jõudu pruukides. Oidipus lõi raevuhooga sattunult kutsarit, sel hetkel , kui ta tahtis mööduda just vankrist, haaras astla pihku rauk ja kähku täiehooga lõi teda vastu pead.
lasevad soo õhku, kuid ujutavad Küübi heinamaad üle. Küla vihastab. Nipernaadi ja Joona põgenevad. 5. PÄEV TERIKESTE KÜLAS. Madis Parvi tapetakse, tütar Kadri saab mõisnikuks. Kadril on varandusest ükskõik, naisi vihkab, aga mehi ning lapsi saada armastab. Kadri korraldab vahel kokkutulekuid, kus ta külaelanikega (sh oma laste ja meestega) kohtub. Toimub komplekspidu, kuhu on oodatud köster, keda ei paista tulevat: Nipernaadi ja Joona satuvad peopaika, teeseldes köstrit ja abilist. Nende vale tuleb ilmsiks. Kaklus. Kadri peab Joonat süütuks, aga Nipernaadi peab põgenema. 6. KAKS SVIDRILINDU-PAABUKEST. Kati ja Nipernaadi kõnnivad III päeva mehe väidetava talu poole. Tallu jõudes läheb Nipernaadi sulasele rääkima, et on perenaise sugulane ja peatub siin vaeslapsega. Valetab Katile, et taluperemees on tema onu, kes kujutab endale ette, et on peremees. Kati kahtleb Nipernaadi sõnades pidevalt
lasevad soo õhku, kuid ujutavad Küübi heinamaad üle. Küla vihastab. Nipernaadi ja Joona põgenevad. 5. PÄEV TERIKESTE KÜLAS. Madis Parvi tapetakse, tütar Kadri saab mõisnikuks. Kadril on varandusest ükskõik, naisi vihkab, aga mehi ning lapsi saada armastab. Kadri korraldab vahel kokkutulekuid, kus ta külaelanikega (sh oma laste ja meestega) kohtub. Toimub komplekspidu, kuhu on oodatud köster, keda ei paista tulevat: Nipernaadi ja Joona satuvad peopaika, teeseldes köstrit ja abilist. Nende vale tuleb ilmsiks. Kaklus. Kadri peab Joonat süütuks, aga Nipernaadi peab põgenema. 6. KAKS SVIDRILINDU-PAABUKEST. Kati ja Nipernaadi kõnnivad III päeva mehe väidetava talu poole. Tallu jõudes läheb Nipernaadi sulasele rääkima, et on perenaise sugulane ja peatub siin vaeslapsega. Valetab Katile, et taluperemees on tema onu, kes kujutab endale ette, et on peremees. Kati kahtleb Nipernaadi sõnades pidevalt
Mustlasmuusikud mängivad pulmas tähtsat rolli. Enamasti alustavad nad oma tööpäeva rongkäiguga, mil saadavad külalised oma pillimänguga kirikusse, lisaks peavad nad musitseerima ka emotsionaalsematel hetkedel, näiteks saadavad pruudi hüvastijätulaulu oma perele ja lähedastele. Abielu sõlmimise ajal mängib ansambel tänaval muusikat noortele või neile, kes pole kutsutud pidusöömingule. Kui vastne abielupaar väljub kirikust, järgneb rongkäik peopaika. Muusikud saavad seal korraks hinge tõmmata ja seejärel kestab tants ja trall kogu öö. Pidu lõppeb koidikul, kuid jätkub järgmise päeva õhtul. Hommikul lähevad külalised tagasi oma koju. (World Music: the Rough Guide 1994: 66) Mustlastel on veres ka tantsimine. Nad harrastavad mitmeid tuntuid tantse, teiste seas Indiast pärit saperat ja Hispaania flamencot. (Romani dance 2009) Flamenco tekkis Hispaania maakonnas Andaluusias araabia ja mustlasmuusika mõjutustel
annaabi.ee 
